[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
Läti keel: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257

tapp, tapi 'ühenduspulk; prunt' < kasks tappe 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1408
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1408 Tappe; Göseken 1660: 301 tapp, -i 'Zapffe'; Göseken 1660: 231, 479 Tappi 'Heber / Zapffe Sipho'; Virginius 1687-1690 Kaks Jalga iggal lauwal, nende Tappide kohhal; Hornung 1693: 32 Tap : Tappi / Acc. pl. Tappisid 'der Zapffen'; Vestring 1720-1730: 242 Tap, -pi 'Der Zapfen'; Helle 1732: 186, 322 tap 'der Zapfen'; Piibel 1739 Kaks tappi olli ühhel laual körwastikko teine teise wasto; Hupel 1780: 280 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Hupel 1818: 240 tap, -pi r. 'der Zapfen'; Lunin 1853: 189 tap, -pi r. 'кранъ, втулка, затычка'
Murded: tapp : tabi '(palkide) ühenduspulk; (hinge)konks; lähkri prunt' Kuu Hlj VNg; tapp : tappi Lüg Jõh IisR; tapp (taṕp) : tapi S Lä sporPä KPõ I Äks Plt KJn M Ran Ote Rõn San sporV EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1237 tapp : tapi 'Zapfen'; ÕS 1980: 697 tapp '(uksel, palgil)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tappe 'Zapfen'; tappen 'zapfen, verzapfen'; Schiller-Lübben tappe 'Zapfen, Stöpsel in einem Faße, oder die statt dessen eingesteckte Röhre oder Pfeife zum Ausschenken'; MND HW III tappe 'Zapfen, Verschlußstück zum Absperren von Ausläufen und Flüssigkeitsleistungen, Spund'
Käsitlused: < kasks tappe Viires 1960: 199; Liin 1964: 53; EEW 1982: 3079; Raun 1982: 172; < asks tappe 'puupulk, prunt' EES 2012: 515; EKS 2019
Läti keel: lt tapa [1638 tappis] 'Zapfen' < kasks tappe 'Zapfen' Sehwers 1918: 51, 98, 162; Sehwers 1953: 141; tapa 'Zapfen, Pflock' < kasks tappe 'Zapfen' Jordan 1995: 103
Sugulaskeeled: sm tappi [1637] 'Zapfen, Stift, Dübel' < rts tapp 'tappi, tulppa' [‹ kasks tappe, sks Zapf(en)]; is tappi, tappu; krj tappi 'veneen, tynnyrin tms. tulppa; tappi' < sm tappi; lv tapā < lt tapa 'tappi' [‹ asks] SSA 3: 270; lvS tapp 'Schnauze an Gefäßen' SLW 2009: 193; lv tap̆pà 'zapfen, spund, nabe' < kasks tappe Kettunen 1938: 409; lv tapā 'tapp, punn / tapa' LELS 2012: 317

took, toogi 'prunt' < asks dōvicke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: took : toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk : togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Salem 1890: 401 took : toogi 'затычка (у лодки)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 dovicke 'Tappe'; dôk 'Tuch, bes. um den Kopf; ein bestimmtes Mass für Tuch'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'
Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' GMust 1948: 51, 93
Vrd töök

topp, topi 'punn, prunt; tropp' < asks stoppe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 462 topp 'weiche zur wunden'; Hupel 1818: 250 topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; Lunin 1853: 198 topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
Murded: topp : toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp : topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp : topi 'Propfen, Stöpsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'; Köbler 2014 stoppe 'Stöpsel, Spund'
Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe EEW 1982: 3237; < asks stopp(e) ~ ee [deskr] Raun 1982: 180; < asks stoppen 'tropp' Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi 'seisaus, pysähdys; este' < rts stopp SSA 3: 310; sm topata 'pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen' < rts stoppa; vdj topata 'pysäyttää' < sm SSA 3: 310; vdj topata 'peatada, kinni pidada, kinni panna / удерживать, закреплять' VKS: 1298

töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < asks dȫveke 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: töök : töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjumaal lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) EKI MK; töök : `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj Ariste 1940a: 31-32
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' Ariste 1940b; < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' GMust 1948: 95
Vrd took

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
Läti keel: lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391

veebiliides @ veebihaldur