[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

krimps, krimpsu 'korts, kurd (nahal)' < asks krimpe 'id.', vrd asks schrimpen 'nina kirtsutama'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krimps : krimpsu, krimsu 'korts, kurd' Khk Mar Mär Hää sporKPõ Lai San; krimps : `krimpsu (-o) R; krimss : krimsu Plt; rimps : rimpsu, rimsu Khk Kär Muh Kse KJn EMS III: 846; krimpsutama, -teme Hel San Vas; `krimpsutama Kuu Lüg; krimsutama Jäm Juu JMd Lai; rimpsutama Khk EMS III: 847
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 428 krimps : krimpsu (krims) 'Verziehung, Runzelung'; krimpsu minema 'schrumpfen'; krimpsu wedama 'unordentlich zus. nähen'; EÕS 1925: 277 krimps : krimpsu; ÕS 1980: 309 krimps : krimpsu
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krimpe 'das Einschrumpfen'; krimpen 'sich zusammenziehen, kleiner, geringer werden, einschrumpfen; einschrumpen lassen'; MND HW III schrimpen 'schrumpfen'
• Käsitlused: < vrd kasks schrimpen 'die Nase rümpfen', kasks skrump, schrumpe 'Falte', rts skrympa EEW 1982: 990; < vrd kasks krimpen, schrimpen 'nina krimpsutama' Raun 1982: 51; < ? asks schrimpen 'nina kirtsutama, kortsutama' EES 2012: 183
• Läti keel: lt krimpî 'Falte' < asks krimpe 'das Einschrumpfen von Wollenzeugen' Sehwers 1953: 58; EH: I: 654; krumpa 'Runzel, Falte' < kasks krimpe Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69

krooge, krooke 'väike volt, piklik korts' < asks krōke 'id.', bsks Kroke 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: krooge : `krooke 'peen volt, kurd' Mär Ha TaPõ Plt Ote; `kruoge : `kruoke R; kruoge(s) : `kruoke KPõ EMS III: 864; krook : kroogi 'peen volt' Ans Mar Hag; rook : roogi Khk Mih; kruok : `kruogi R; kruok : kruogi Ris VJg EMS III: 865
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; Wiedemann 1893: 392 krōge : krōke 'Krause, Fältelung'; krōk : krōgi 'Fältelung'; ÕS 1980: 311 krooge 'peen mahapressimata volt'; Deutschbaltisch 2019 Kroke '(kleine) Falte; vgl. nd. croke oder krokel 'Runzel' (Gutzeit 1874)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kroke, krake 'Falte, Runzel'; MND HW II: 1 krōke, krāke 'Falte, Gesichtsfalte, Runzel'; Hupel 1795: 129 Kroke (vielleicht aus dem Lett.) 'st. kleine Falte'
• Käsitlused: < asks kroke 'korts, volt' EES 2012: 183
• Läti keel: lt kruõka [1638 Krohka] 'Runzel, Falte' < kasks krōke 'Runzel, Falte' Sehwers 1918: 90, 151; Sehwers 1953: 59; lt kruõka, kruoķe 'die Falte, Runzel' < kasks kroke ME: II: 294
• Sugulaskeeled: lv krùo̯i̭k̀ 'falte' < kasks kroke Kettunen 1938: 157
• Vt krookima

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
• Läti keel: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257

skorpion, skorpioni 'soojamaa mürgine ämblikulaadne (Scorpio)' < asks scorpiôn 'id.', sks Skorpion 'id.'

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 696 scorpion; ke temmal öhe Scorpion ∫ehl eh∫ packup 'der jhm ein Scorpion darfür biete'; Gutslaff 1648-1656 pallawat siwut, Scorpionit ninck jannu; VT 1686 korpion ~ korpiohn; Piibel 1739 Ja neil ollid sawwad, otsekui korpionidel; Hupel 1780: 189 korpion r. d. 'Scorpion'; Hupel 1818: 98 korpion, -i r. d. 'Scorpion'; Lunin 1853: 71 korpion, -i r. d. 'скорпiонъ'; Jakobson 1867: 197 kihwtised skorpionid, sippelgad ja mõned kullid
• Murded: `korpion, -i 'skorpion' Jäm Tor; skorpioń, -i 'üks hirmus loom' San; korbijon, -i Kod; koŕbijoon, -i 'kuri loom' VJg(-juun Puh); korbejoon, -i Krk; korpejoon, -e Jäm; korbinuuds 'skorpion' Räp EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 *skorpiōn, -i 'Scorpion'; ÕS 1980: 644 skorpion, -i 'ämblikulaadne'; Tuksam 1939: 901 Skorpion 'zool skorpion'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorpie, schorpiôn 'Scorpion'; Schiller-Lübben schorpie 'Scorpion'
• Käsitlused: < asks Scorpion Ariste 1963: 104; < asks Scorpion(en) Liin 1964: 63; < sks Skorpion EEW 1982: 2832; EKS 2019; < sks Skorpion SSA 3: 192; < asks scorpiôn 'Scorpion' Vaba 2013: 116
• Läti keel: lt skarpija 'der Skorpion' ME: III: 874; lt skarpijs 'Skorpion' < kasks schorpie 'Skorpion' Sehwers 1953: 106; lt skorpions 'skorpion' ELS 2015: 793
• Sugulaskeeled: sm skorpioni [Agr] 'myrkyllinen hämähäkkieläin / Skorpion' < mr skorpion SSA 3: 192; sm skorpioni [Agr] < rts skorpion Häkkinen 2004: 1170; lv skorpion 'skorpion / skorpions' LELS 2012: 295

töök, töögi 'prunt, punn (laeval)' < asks dȫveke 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: töök : töögi 'vee väljalaskeava paadis; prunt selle ava sulgemiseks; Harjumaal lähkriprunt' Pha Vll Pöi Jaa Muh Hi Rid Mar Ha(tüök Jür) EKI MK; töök : `töögi 'prunt, kork, punn' Hlj Ariste 1940a: 31-32
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben dovicke 'eine tappe'; MND HW I dȫveke 'Zapfen'
• Käsitlused: < kasks dȫveke 'Zapfen' Ariste 1940b; < kasks dȫvike, dȫveke 'Zapfen' GMust 1948: 95
• Vrd took

volt, voldi 'kurd, korts' < asks volde 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 212 Kebbarick 'Faltte'; Helle 1732: 212 wool 'die Falte am Kleide'; Hupel 1780: 367 kört d.; wool r. 'Falte an Kleidern'; Hupel 1818: 292 wolt, -i r. d. 'die Falte'; Lunin 1853: 235 wol d. 'фальды, складка (на платьѣ)'; wolt, -i r. d. 'сгибъ, складка'
• Murded: vol´t : voldi (-l´-) S Kse Pä Hag JMd Koe VJg I Plt KJn M sporT Kan VId; volt : `voldi VNg Jõh Vai; volt (voll) : volli (-l´l-) Muh Käi Kse Mih EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´d : wol´l´i 'Falte'; wol´t : wol´di 'Falte' '= wol´d'; Wiedemann 1869: 1533, 1534 wol´dima : wol´l´in (wol´tima) 'falten'; wol´tima, -din '= wol´dima'; ÕS 1980: 798 volt : voldi 'kurd, korts'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 volde 'Falte; Hautfalde, Runzel'; volden 'falten, zusammen legen'; Schiller-Lübben volde 'Falte'; MND HW I vōlde, valde 'Tuchfalte, Kleiderfalte, Rockfalte; Hautfalte, Runzel'
• Käsitlused: < kasks volde Ariste 1972: 98; Raun 1982: 208; < kasks volde, vrd sks Falte EEW 1982: 3906; < asks volde 'volt, korts, kurd' EES 2012: 611; EKS 2019
• Läti keel: lt pal̃te 'Falte' Sehwers 1918: 155; palte 'Falte' Sehwers 1953: 85; lt polds 'Falte' < asks folde, folte 'Falte' Sehwers 1953: 94; polds, palde 'Falte' < kasks valde (neben vōlde) Jordan 1995: 83
• Sugulaskeeled: lv fal̄ 'falte' Kettunen 1938: 54; vdj faltaᴅ 'voldid, voldistik; складки' VKS: 223