[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hütt, hüti 'hurtsik, väike vilets elamu' < asks hütte 'maja, onn', sks Hütte 'hurtsik, hütt'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: Lunin 1853: 30 hüt, -ta d. 'горница, хижина'
• Murded: ütt 'hurtsik' R(ütti VNg Vai); üt´t Sa L K I Trv Puh EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1413 hüt´t´ : hüti 'Hütte'; ÕS 1980: 177 hütt 'hurtsik'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hütte 'Hütte, kleines Haus, Bude, Schuppen'
• Käsitlused: < sks Hütte ~ kasks EEW 1982: 474; < asks hütt(e) Raun 1982: 16; < sks Hütte ~ asks hutte EES 2012: 86; < asks hutte 'maja, onn' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm hytti, hyttä [1766] 'koju, maja, mökki; kajuutta / Hütte; kabine; Kajüte' < rts hytt 'hytti, koju' [‹ asks hütt, hütte] SSA 1: 200; Häkkinen 2004: 231

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
• Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
• Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
• Läti keel: lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
• Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < mr skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, mr skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
• Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

lüht, lühi 'latern; küünlajalg' < kasks lüchte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 lücht : lüchti∫t 'Latern'; Gutslaff 1648-1656 tulli sinna lüchtede Kahn; Göseken 1660: 91, 274 Lücht/ i 'Leuchte'; lüchte, -i 'Latern'; Vestring 1720-1730: 125 Lüht, -hi 'Die Leuchte, Laterne'; Helle 1732: 134, 322 lüht 'die Laterne'; lüht 'die Leuchte'; Hupel 1780: 210 lüht : lühi r. lüht : lühte d. 'Licht, Leuchte, Laterne'; Lunin 1853: 96 lüht : lühhe r.; lüht : lühte d. 'свѣча, свѣтильникъ, фонарь'
• Murded: lüht : lühi 'küünlajalg' Plt TLä Krl Plv; lüh´t : lühi Ote Plv; lühi Lut; löhi Se EMS V: 797
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi 'Licht, Leuchte, Fackel, Laterne'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchte, lochte 'Leuchte, Laterne, Leuchtturm'; MND HW II: 1 lüchte (lochte) 'Laterne (mit Glas oder Horn verschlossener tragbarer) Lichtkörper'
• Käsitlused: < kasks luchte 'Leuchte, Laterne' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1460; < kasks luchte, lüchte SSA 2: 116-117
• Läti keel: lt lukte, lukts [1638 Luckte] 'Leuchte' < kasks luchte Sehwers 1918: 33, 91; Sehwers 1953: 72, 73; lukte 'Leuchte, Laterne, Fackel' < kasks luchte 'künstliches Licht, Beleuchtung, Lampe' Jordan 1995: 76
• Sugulaskeeled: sm lyhty [Agr] 'valaisin / Laterne, Leuchte' < mr lykta 'lyhty' [‹ kasks luchte, lüchte] SSA 2: 116-117

lüht, lühi 'voki osa' < asks vlucht 'id.', vrd rts flyht 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 210 lühte hakid r. 'die Haken in den Flügeln der Spule'; Hupel 1818: 185 plüht : plühhi Pp. 'Spulen-Flügel am Spinnrade'
• Murded: lüht : lühi 'voki osa' R(lühü Jõh, lüht, `lühti VNg Vai); lüht (lüh´t), lühi L K I M TMr Võn; lühi IisR Rid Rak EMS V: 797
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lüht : lühi (plüht) 'Spulenflügel (am Spinnrocken)'
• Saksa leksikonid: MND HW I vlucht 'Flug, Fliehen der Vögel, Flugbild; fliegendes Getier, Geflügel; Flügel, Fittich'
• Käsitlused: < kasks vlucht 'siipi' SSA 2: 117; < rts flyht 'voki osa' ~ asks vlucht 'lend; tiib; lendav' EES 2012: 266; < rts flyht 'voki osa' EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm lyhty, lyhti [1787] 'siivenmuotoinen rukin osa / Flügel der Spindel am Spinnrad'; is lüht´ü < rts flykt, flyht, flikt SSA 2: 117; vdj lühti 'lüht (vokil) / гребень веретена' VKS: 673

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < mr bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017