|
Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee |
?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit
kast, kasti '(puust) täisnurkne mahuti' < kasks kaste 'mahuti, hoiukoht; vangla'
- Esmamaining: Stahl HHb III 1638
- Vana kirjakeel: Stahl HHb III 1638: 152 emmis se pehwa, kus Noa kasti sisse lex 'Bis an den Tag, da Noe zu der Archen eingieng'; Stahl LS I 1641: 453 kus üx om̃a wilja Jummala Kasti sisse andis 'wenn einer seiner Güter an den Gottesdienst wendete'; Göseken 1660: 90 Kasti 'Kaste'; Göseken 1660: 204, 171 kasti 'Gefangnis'; kasti pannema 'einziehen (ins Gefängnis)'; Hornung 1693: 23 Kast 'ein Baur-Gefängniss auff den Höfen'; Helle 1732: 322 kast 'der Kasten'; Hupel 1780: 175 kast, -i r. 'der Kasten'
- Murded: kaśt 'karp, laegas' Sa L K I eL; kast R Muh Hi Ris EMS II: 810-812
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 218 kaśt : kaśti 'Kasten'; ÕS 1980: 244 kast '(pakkimiseks, asjade sissepanemiseks)'
- Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kaste, kasse, kase 'Kasten, größerer Behälter; Truhe; Reliquienschrein'
- Käsitlused: < kasks kast, kaste Ariste 1963: 92; Liin 1964: 45, 65; < sks Kasten, kasks kast, kaste EEW 1982: 724; SSA 1: 325; < kasks kast Raun 1982: 32; Raag 1987: 323; < kasks kast(e) 'Gefängnis', vrd rts kast 'Laden' Raag 1987: 336; < asks kaste, kass 'hoiukoht või -kamber, mahuti' EES 2012: 134; < sks Kaste 'kast' EKS 2019
- Läti keel: lt kaste, skaste 'Kasten, Kiste' < kasks kast, kaste 'Behälter' Sehwers 1918: 57, 149; Sehwers 1953: 48; Jordan 1995: 66; lt kaste, skaste, kasts 'ein Kasten, eine Kiste' < sks Kasten ME: II: 169
- Sugulaskeeled: sm kasti [1874] 'kehikko, laatikko; oven kehys, ikkunalauta, lokerolaatikko; sillan arkku / Kasten; Türeinfassung, Fensterbrett; Setzkasten, Senkkasten' < rts kast ~ ee kast [‹ sks Kasten ~ kasks kast, kaste] SSA 1: 325; lvS kast 'Kasten' SLW 2009: 80; lv kas̄t 'kasten' < sks Kettunen 1938: 108; lv kast 'kast / kaste' LELS 2012: 107
laadima, laen ~ laadin 'laduma; lastima; täitma' < asks laden 'id.', sks laden 'id.'
- Esmamaining: Suwwe Jaan 1841
- Vana kirjakeel: Suwwe Jaan 1841: 7 soldatid ladisid püssa
- Murded: `laadima (`loa-, `lua-) '(materjali) laduma; lastima; relva laenguga varustama' R eP; `laad´ma VlPõ; `laad´me (-t´-) M; `laat´ma (-mõ) T V EMS IV: 756
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima : lāen (lādin) 'laden'; lāetud püśś 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima : laen '(püssi)'; laadima : laadin '(kaupa)'
- Saksa leksikonid: Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
- Käsitlused: < kasks laden 'beladen, belasten' GMust 1948: 67, 80; < sks laden EEW 1982: 1189; EKS 2019; < kasks laden Raun 1982: 66; < asks laden 'laadima, täitma' EES 2012: 217
- Läti keel: lt lãdêt 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' < kasks lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' Sehwers 1953: 69
- Sugulaskeeled: sm ladata [1738] 'panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden' < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm SSA 2: 34; sm ladata 'laden' < asks lāden ~ rts ladda Bentlin 2008: 132; lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ 'laden' < kasks laden; lv lǭḑõ, lǭţõ 'laadida / kraut, lādēt'; lv kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ 'laeva lastida / kraut kuģi', 'püssi laadida / pielādēt šauteni' LELS 2012: 174; vdj laajeŋgoittaa '(püssi) laadima / заряжать' VKS: 556
- Vt laad, laeng
laeng, laengu 'lõhkeainekogus' < asks lading 'laadimine; laeng'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 111 laeng, -o r. 'Ladung, Schutz; Mal'; Suwwe Jaan 1841: 16 Ükski ep wötnud seda aega püssi laengisse panna; Lunin 1853: 80 laeng, -o r. 'выстрѣлъ, мѣтка'
- Murded: laeng : `laengu 'lõhkeainekogus' Kuu Lüg Khk Pöi Rei sporL I VlPõ TLä; laeng : `laengi Lä JMd ViK EMS IV: 799; lahing, -u 'laeng' R Kod Plv; lahing, -i (-e) Lüg Vai Ris Krl(-õ); lahing, -a Jäm EMS IV: 822
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 487 laeṅg : laeṅgi (laeṅge), laeṅgu 'Ladung (im Schiessgewehr und auf einem Fuhrwek, im Schiffe)'; püśś on laeṅgis 'die Flinte ist geladen'; ÕS 1980: 347 laeng
- Käsitlused: < kasks laden, sks Ladung EEW 1982: 1200; < vrd kasks laden Raun 1982: 67; < asks lading 'laadimine' EES 2012: 220
- Sugulaskeeled: sm latinki, larinki, lalinki, laahinki [1745] '(pyssyn) panos, ammus / Ladung (einer Waffe)' < rts ladding; is laeŋki; krj latinki, loahinki; vdj lāheŋki < sm SSA 2: 51; vdj laajõŋki 'laeng / заряд' VKS: 556
- Vt laadima
last, lasti 'koorem, laadung; kandam' < asks last 'id.', sks Last 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: laśt : laśti 'laadung' Ris HMd JMd; laśt (last) : lasti Sa Hi Lä; last : `lasti R EMS IV: 984
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'koorem (Last)'; ÕS 1980: 355 last 'teisaldatav koorem, laadung'; Tuksam 1939: 617 Last 'koorem, kandam; laevalaadung'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben last 'Last, Auftrag; Beschwerde'; MND HW II: 1 last 'von materiellem Gewicht, Ladung, Schiffsladung, Traglast; physische Belastung, Bedrängnis'
- Käsitlused: < kasks last 'Last, Ladung' GMust 1948: 80; < sks Last EEW 1982: 1241; SSA 2: 50; < kasks last Raun 1982: 71; < asks last 'koorem, laadung; kauba kaal' ~ sks Last 'koorem, laadung' EES 2012: 229
- Läti keel: lt † laste 'Last (Getreide)' < kasks last Sehwers 1918: 152
- Sugulaskeeled: sm lasti < rts last 'kuorma' [‹ kasks last]; is lasti; krj lasti < sm SSA 2: 50; sm lastata '(be)laden, belasten' < asks lasten ~ rts lasta Bentlin 2008: 135; lv las̄t 'last, ladung; gewichtsbestimmung der ladefähigkeit des schiffes, grossmass für schiffswaren' < sks Kettunen 1938: 185; lv last 'last / kuģa krava' LELS 2012: 160; vdj lasti 'last, (laeva)laadung / груз' VKS: 582
luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
- Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
- Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
- Läti keel: lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
- Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177
pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'
- Esmamaining: Rossihnius 1632
- Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
- Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
- Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
- Läti keel: lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
- Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < rts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152
