[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

† kraan, kraani 'tõsteseade, kraana' < asks krān(e) 'id.', sks Kran 'id.' [i-tüvelise asks ~ sks laensõna asendas hiljem a-tüveline vene laen.]

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kraan 'kraanpalk' Emm EMS III: 784; kraana 'vints; püstpöör' Emm Rei Rid; raana Mus Krj EMS III: 784; krana 'vaier' Iis Kod Lai Plt EMS III: 806; kranama, `kraanama, kraanatama 'üles tõmbama' Kuu Mus Rid Plv EMS III: 784, 806
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāń : krāni 'Krahn, Hahn'; krāń-pal´k 'Krahnbalken'; Wiedemann 1869: 422 krana : krana 'Krahn'; EÕS 1925: 274 kraan 'ülestõmbe-masin'; ÕS 1980: 306 kraana
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 krāne, krān (kraen) 'Kran, Hebegerät; Zapfhahn am Faß'; Seemannsprache 1911: 485 Kran 'Hebemaschine zum Ein- und Ausladen schwerer Schiffslasten'
• Käsitlused: < kasks kran ~ sks Krahn [a-tüvelised variandid (kraana, krana) ? ‹ vn кран] EEW 1982: 973; < kasks krân 'kurg; tõsteseade' Raun 1982: 50; < asks krān 'kurg; tõsteseade', sks Kran, Krahn 'kraana; kraan' EES 2012: 181
• Läti keel: lt krāns 'kraana' ELS 2015: 342
• Sugulaskeeled: sm kraana [1874] 'nosturi, nostokurki; (vesi)hana / Kran; Lehmmühle; (Wasser)hahn' < rts kran [‹ kasks kran 'kurki; nostolaite'] SSA 1: 416; krj krana, kroana 'hana; nostokurki' < vn кран SSA 1: 416; lv krǭn 'kraana / ceļamkrāns' LELS 2012: 140; vdj kraana 'kraan / подьёмный кран' VKS: 481

laadima, laen ~ laadin 'laduma; lastima; täitma' < asks laden 'id.', sks laden 'id.'

• Esmamaining: Suwwe Jaan 1841
• Vana kirjakeel: Suwwe Jaan 1841: 7 soldatid ladisid püssa
• Murded: `laadima (`loa-, `lua-) '(materjali) laduma; lastima; relva laenguga varustama' R eP; `laad´ma VlPõ; `laad´me (-t´-) M; `laat´ma (-mõ) T V EMS IV: 756
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 519 lādima : lāen (lādin) 'laden'; lāetud püśś 'geladene Flinte'; Wiedemann 1869: 487 *laengima 'laden'; ÕS 1980: 345 laadima : laen '(püssi)'; laadima : laadin '(kaupa)'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben laden 'beladen, belasten; von Geschützen'; MND HW II: 1 lāden 'beladen (Frachtschiff, Wagen); Feuerwaffe laden'
• Käsitlused: < kasks laden 'beladen, belasten' GMust 1948: 67, 80; < sks laden EEW 1982: 1189; EKS 2019; < kasks laden Raun 1982: 66; < asks laden 'laadima, täitma' EES 2012: 217
• Läti keel: lt lãdêt 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' < kasks lāden 'laden (ein Schiff, ein Gewehr)' Sehwers 1953: 69
• Sugulaskeeled: sm ladata [1738] 'panostaa (ampuma-ase) / (eine Schußwaffe) laden' < rts ladda 'panostaa'; krj loahata < sm SSA 2: 34; sm ladata 'laden' < asks lāden ~ rts ladda Bentlin 2008: 132; lv lō̬d́ə̑, lō̬t́̆t́ə̑ 'laden' < kasks laden; lv lǭḑõ, lǭţõ 'laadida / kraut, lādēt'; lv kuo'igõ lǭţõ; plintõ lǭţõ 'laeva lastida / kraut kuģi', 'püssi laadida / pielādēt šauteni' LELS 2012: 174; vdj laajeŋgoittaa '(püssi) laadima / заряжать' VKS: 556
• Vt laad, laeng

ork, orgi 'ora, okas; kahvel' < asks vorke 'kahvel'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 164 ork, -i Ob. 'dünner hölzerner Spieß od. langer Pflock'
• Murded: oŕk : orgi 'kahvel' Kad; ork, `orgi Lüg; ork (oŕk), orgi 'ora; okas; varras' S L Juu JMd JJn Koe VJg Trm Kod Lai Plt KJn Vil M Puh Vas EMS VI: 997
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 787 hoŕk : hoŕgi 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; Wiedemann 1893: 714 hoŕk : hoŕgi (hõŕk : hõŕgi; woŕk : woŕgi) 'Stachel, spitzer Pflock, Pfriem, Griffel, Splitter'; ÕS 1980: 479 ork
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 forke, vorke 'Gabel jeder Art, zwei- oder dreizinkig, Tischgabel, bes. eine grosse (Feuer-, Heu-, Mist-) Gabel'; Schiller-Lübben vorke 'Gabel jeder Art, bes. die große (Feuer-, Heu-, Mistgabel)'; MND HW I vorke 'Gabel, als Eßgerät, als landwirtschaftliches Gerät'
• Käsitlused: < vrd ee ora [‹ aaria laen, vanaindia ārā] Raun 1982: 111-112; < ? asks vorke 'suur hark, kahvel' EES 2012: 339; < asks vorke 'hark, kahvel' EKS 2019
• Läti keel: lt urka, urķis [1638 Vrkis] 'Ofengabel; Gabel; Mistgabel, Mistforke; spitzes Stück Holz oder Metall; spitzer Stock zum Kartoffelgraben' < kasks vorke 'Gabel als Eßgerät; Mist-, Heugabel' Sehwers 1918: 99, 163; Jordan 1995: 106

task, taski 'tasku' < kasks taske 'id.' [u-tüveline tasku on rootsi laen.]

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 366 ütteki tascki se the pähl; Stahl HHb III 1638: 213 ilma kuckrutta / ilma taschitta / ninck ilma kingatta 'ohn Beutel / ohn Taschen / vnd ohne Schuh'; Gutslaff 1648: 241 Kalliche 'Tasche'; Göseken 1660: 94 taski 'Tasche'; Göseken 1660: 347, 372 saddula tascke 'Satteltasche'; Vestring 1720-1730: 243 Task, -ko 'Eine Tasche'; Helle 1732: 186 task 'die Tasche'; Hupel 1780: 281 task, -o r. 'die Tasche'; Lunin 1853: 190 task, -o r. 'карманъ'
• Murded: task (`tasku) : `tasku 'tasku; luisutasku (naistel)' R PJg Kei Juu Kos Jür Amb VMr VJg I; task (taśk) : tasu Sa Vän Tor Jür Kod Trv TMr; `tasku : `tasku Muh Hi L KPõ VlPõ M Puh Ote San Krl Se; taśk : taśki Pst Hls TLä Kan Plv; taśk : tasi Hel Nõo; `taśki : `taśki Saa Kan Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1240, 1241 task : tazu (SW) '= tasku'; taśki : pl. taśkid (NW) 'kleine lederne Tasche (für Messer, Feuerzeug, Pfeife, Geld)'; *taskenbūk : taskenbūki (-būgi) 'Taschenbuch'; * tassenpūh : -pūhi; tassenpūk : -pūki (pūgi); tassenpuṅg : -puṅgi 'Taschenbuch'; ÕS 1980: 698 tasku
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 tasche 'Tasche'; Schiller-Lübben taske, tasche 'Tasche'; MND HW III tasche, taschke, taske 'ledernes oder textiles Transportbehältnis für den persönlichen Gebrauch'
• Käsitlused: < kasks taske, tasche Ariste 1963: 104; Liin 1964: 57; < kasks taske 'Tasche' EEW 1982: 3094; < asks taske, tasche 'tasku, kukkur, rahakott; paun, kott' EES 2012: 518; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm tasku [Agr] 'Tasche eines Kleidungsstückes' < mr taska [‹ asks taske, sks Tasche] SSA 3: 275; krj tasku 'vyölle kiinnitettävä irtotasku; patruunalaukku' < ? sm; vdj tasku; lv task: taskūd SSA 3: 275; lv tas̄k 'frauentasche' < germ; lv taš̄´k 'scheide, (lederne) tasche' Kettunen 1938: 410; vdj tasku 'tasku / карман' VKS: 1275

tuuker, tuukri 'sukelduja; lind, tuttpütt; (Podiceps cristatus)' < asks duker 'id.', vrd rts dykare 'id.' [Variant tüüker on tõenäoliselt rootsi laen.]

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 192 tüükred 'Taucher (eine Art Enten)'; Hupel 1780: 290 tüükred H. 'Taucher-Enten'; Hupel 1818: 255 tüükred H. 'Taucher-Enten'; Masing 1818: 64 Tuukrid on nisuggused, kedda lapse põlwest õppetakse ja harjutakse hinge kaua kinni piddama ja kaua we al kannatama; Masing 1821: 304 Wolfgang Heinfrich von Anrep 1640 aastal, tuukrid Wennemaalt lasknud tulla; Lunin 1853: 202 tuker r. 'водолазъ, нырокъ'
• Murded: `tuuker : `tuukri 'tuttpütt' Kaa Pha Khn(`tõuker) Mäger 1967: 16; `tõuker : `tõukri 'tuuker' Mus Rid EKI MK; `tuuker : `tuukri (-e) 'sukelduja' Kuu VNg Emm Mih Hää Ris Juu JMd KJn; `tuukri San; `tuukar, -i Kad; `tuukur : `tuukru VJg; `touker : `toukri Jõe Kuu VNg Jäm Hi Rid Tõs Kos; `töuker : `töukri Khk Krj Vll; `tõuker : `tõukri Pöi Muh Rid Khn; `tauker, -i Ris; `tunker, -i Lüg Var Hls EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1358, 1371 *tūker : tūkri, tūkre 'Taucher, Tauchente'; tǖker : tǖkre '= tūker'; laewa-tǖker 'Schiffsberger'; ÕS 1980: 740 tuuker; VL 2012 tuuker < kasks tûker
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben duker, dukvogel 'die nordische Ente'; MND HW I tü̂ker, tûker (ducker) 'Taucher; Tauchente, nordische Ente'
• Käsitlused: < kasks dûker 'Taucher' GMust 1948: 70, 94; < kasks duker, rts dykare EEW 1982: 3386; Raun 1982: 185
• Läti keel: lt † dũkurs, dũķers 'Taucher (ein Vogel)' < kasks dūker Sehwers 1918: 146; dũķeris, dũkurs 'Taucher' < kasks dūker 'Taucher' Sehwers 1953: 30; dūkuris, dūķeris 'Taucher' < kasks dü̂ker Jordan 1995: 60

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < asks stôr 'id.', vrd rts Stör 'id.' [Murretest registreeritud töör on tõenäoliselt rootsi laen.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 399 Töri kalla 'Stör sturio'; Vestring 1720-1730: 63 Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; Hupel 1780: 292 tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir : tüira Mus; stüir : stüira Phl EKI MK; `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää EKI MK; töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360, 1372, 1305 tūr : tūra; tūra-kala 'Stör'; tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' '(Acipenser Sturio)'; ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), stür 'Stör'
• Käsitlused: < kasks stor(e) Raun 1982: 186; < kasks stôr Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < ? asks stōr 'tuur' EES 2012: 559
• Läti keel: lt stuõre 'Stör' < kasks stōr 'Stör' Sehwers 1953: 127; lt stūre, store 'Stör (Acipenser sturis)' < kasks stü̂r (neben stȫr(e)) Jordan 1995: 99; lt stora 'Stör' VLV 1944: 506
• Sugulaskeeled: lvS tǖr 'Stör' SLW 2009: 207; lv tīr, tǖr, tīr-kala 'stör (Acipenser sturio)' < asks stur, kasks sture Kettunen 1938: 424