[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kallion, kallioni 'laevanina' < ? asks galiôn 'id.', rts gallion 'id.'

• Murded: `kaljon : `kaljoni 'kujutis laeva ninas' Rei; `kal´jon 'laeva esiots, kus seisab pill' Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 213 *kallion : kallioni; kalliōn : kalliōni (D) = pil´d-wäŕk 'Gallion (auf Schiffen)'; Wiedemann 1893: 899 pild-wärk : -wärgi (D) 'Gallion (an Schiffen)'; Tuksam 1939: 352 Galeone 'galioon (kolmemastiline laev)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 galiôn, galeôn, galliôn, galliûn 'Gallion, Ausbau unter dem Bugspriet'; Niedersächsisches Galiōn 'Galion, Verzierung/Figur am Vorsteven eines Schiffes' '(kasks galiôn)'; EWD 2005: 392 Galion 'spitzzulaufender Vorbau am Bug alter Schiffe'
• Käsitlused: < asks Gal(l)ion 'Vorbau am Vorsteven, Schiffsschnabel' GMust 1948: 56,77; < sks Gallion EEW 1982: 673
• Muud keeled: rts galjon[sfigur] [1629] 'mer käil[akuju]' RES 2004: 316
• Sugulaskeeled: sm kaljuuna [1863 kaljuuni] 'aluksen keulan uloin osa, keulakuva / Galion(sfigur)' < nrts galjon, gallion SSA 1: 285

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < asks schûte 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 103 Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'; Jannsen 1858: 212 kokko 100 laewa ja 42 Kuti
• Murded: kuut : kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) EMS IV: 179
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´ : kūdi 'Schute, Holzboot'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
• Käsitlused: < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' GMust 1948: 13; < kasks schûte 'Schute' EEW 1982: 1978
• Muud keeled: rts skuta [1275] 'mer kutter, väike (rannasõidu)laev' RES 2004: 942; lt skutka 'Barke auf der Düna, Struse' < kasks schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' Sehwers 1953: 109
• Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) [1659 skuto] 'ruuhi / Kahn'; krj kuutti, kuitti 'yhdestä puusta koverrettu ruuhi'; krjA kut´t´i, kuit´ < vrts skuta 'pienehkö alus' SSA 1: 460; sm kuutta, kuutto < vrts skuta SKES: 253
• Vrd suut

lekkima, lekib 'vett läbi laskma' < asks lecken 'id.', sks lecken 'id.'

• Esmamaining: EKI KK: 1930
• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad EMS V: 87
• Eesti leksikonid: EKI KK O. Loorits 1930: laev oli vana ja seetõttu kõvasti lekkis; ÕS 1960: 353 lekkima '(vedelikku läbi laskma)'; ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (lekken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'; Kobolt 1990: 171 lecken 'undicht sein'
• Käsitlused: < asks lecken 'leck sein' GMust 1948: 26, 81; < kasks lecken Raun 1982: 73; < sks lecken EEW 1982: 1277; EKS 2019; < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' EES 2012: 236
• Muud keeled: rts läcka [16. saj] 'lekkima, läbi jooksma või laskma' RES 2004: 575; lt liķêt 'lecken' < asks licken 'lecken' ME: II: 470; Sehwers 1953: 72
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ 'lecken' Kettunen 1938: 187; lv lekkõ 'lekkida / sūkties, laist cauri šķidrumu' LELS 2012: 165
• Vt lekk

paal, paali 'post laevade kinnitamiseks sadamasillal' < vrd asks pâl 'teivas, vai, post', sks Pfahl 'teivas, vai, post' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 230 saibas 'Pfahl'
• Murded: paal (-l´) : paali 'laevakinnituspost' Jäm Khn Hää; paal : `paali Jõe; paal : `paalu VNg EMS VII: 39
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 849, 851 pōla-pośt (D) 'eingerammter Pfosten'; pōl : pōla (D) 'Ramme'; EÕS 1930: 671 paal 'laev post, vai, tulp'; ÕS 1980: 483 paal ~ paalpost 'post laevade kinnitamiseks'; Tuksam 1939: 749 Pfahl 'vai; teivas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pâl 'pfahl; bes. der Grenzpfahl, Grenze'; Seemannsprache 1911: 612 Pfahl 'starker, hölzerner Pfosten, welcher längs Kajen, um Trockendocks usw. in den Grund getrieben wird'
• Käsitlused: < kasks pâl 'Pfosten zur Befestigung der Schiffstaue', vrd asks paal GMust 1948: 58, 84; < kasks pâl EEW 1982: 1863; < sks Pfahl 'vai, teivas, post' EKS 2019
• Muud keeled: rts påle [u 1350] 'vai, teivas, post' RES 2004: 809; lt pãlis 'Pfahl' < kasks pāl 'Pfahl' Sehwers 1953: 86; lt pālis 'paal' ELS 2015: 592
• Sugulaskeeled: sm paalu [1745; 1601 paali] 'merkkipylväs; (lieka)vaaja; hautakivi / Pfahl; Pflock; Grabmal' < vrts pāl(e) SSA 2: 279; lv pǭļ 'vai, paal / pālis'; lv spǭ'lõz paal, post / pālis LELS 2012: 250, 314

pakk, paki 'pooltekk laevavööris' < asks back 'id.', vrd rts back 'id.'

• Esmamaining: EKI KK: 1950
• Murded: pakk : paki 'laeva osa' Krj Hi Khn Hää Ris JõeK; pakk : pagi Kuu EMS VII: 130
• Eesti leksikonid: EKI KK K. Raja 1950: pakk - laeva kõrgem osa vööris; J. Smuul 1955: vett virutas juba korda kolm üle paki; ÕS 1980: 487 pakk 'laeva kõrgem osa vööris, mis kaitseb vastulaine eest'; Mereleksikon 1996: 309 pakk '(hol bak)'; Tuksam 1939: 108 Back 'laev bakk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bak (bach) 'Rücken; (Hinterbacke, Hintere)'
• Käsitlused: < asks back 'Halbdeck im Vorderteil des Schiffes', vrd hol bak 'het voorkasteel van een schip' GMust 1948: 25, 85; < asks back 'laevateki kõrgem osa' ~ rts back 'vöörtekk' EES 2012: 349
• Muud keeled: rts back [1705] 'mer bakk, pakk, vöörtekk' RES 2004: 80
• Sugulaskeeled: sm pakka [1798] 'laivan keulakoroke, keulakannen katto, laivan kansi / Back, Dach des Vordecks, Schiffsdeck' < nrts back [‹ kasks back resp. hol bak] SSA 2: 295; lv bak̄ 'back'; bra`ssə̑gə̑d bak̄ 'brasset back (die segel aus dem winde stellen)' Kettunen 1938: 20

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

• Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; Tuksam 1939: 746 Pegel 'laev pee[ge]l (veeseisunäitaja)'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
• Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
• Muud keeled: rts pegel, pejl [1684] 'mer veemõõtelatt, peel, peil (vee taseme mõõtmiseks)' RES 2004: 759; lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
• Sugulaskeeled: sm peegeli 'vedenkorkeus-, vesiasteikko' NS SS 1980: 312
• Vt peilima

poi, poi 'ankurdatud ujuv meremärk' < asks boie 'id.', vrd rts boj 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: poi 'ujuk, meremärk' Hlj S Rid Mar Khn Hää Ris Koe; poi 'vender' Phl EMS VII: 628
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929 poi : poiu (D) 'Boie, Ankerboie'; EÕS 1925: 796 poi 'laev ujuv meremärk, kupp'; ÕS 1980: 523 poi 'ujuv meremärk'; Tuksam 1939: 163 Boje 'poi, kupp (ujuv meremärk)'; Mereleksikon 1996: 328 poi '(hol boei)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 boie 'Treibbake'; MND HW I boie, böye (boier, böier, böiert 'Boje, verankerter schwimmender Körper um die Lage des Ankers oder der Fahrstraße anzuzeigen'
• Käsitlused: < kasks bôie 'Boie, Ankerboie' GMust 1948: 59, 87; < kasks boie ~ sks Boje EEW 1982: 2118; < kasks boie Raun 1982: 125; < asks boie 'ujuv meremärk', sks Boje 'ujuv hoiatusmärk' EES 2012: 378; < sks Boje 'poi' EKS 2019
• Muud keeled: rts boj [u 1350] 'mer poi (ujuv meremärk); päästerõngas' RES 2004: 134; lt † buõjas 'Pl. Hölzer an den Netzstricken, um diese auf dem Wasser zu halten' < asks boie Sehwers 1918: 38, 145; lt boja LELS 2012: 45
• Sugulaskeeled: sm poiju [1787] 'ankkuri-, merkkipoiju / Boje' < nrts boj 'poiju' [‹ kasks boie] SSA 2: 385; lv bojà 'boje, seezeichen der schiffer und fischer' Kettunen 1938: 25; lv bojā 'poi / boja' LELS 2012: 45; vdj buju 'poi; võrgumärk / буй' VKS: 174

prass, prassi 'purjeköis' < asks, sks Brasse 'id.', vrd rts brass 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: praass : `prassi 'köis' Hlj; praśs : prassi (-śs-) Sa Emm Hää Ris EMS VII: 738
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 873 praśś : praśśi 'Brasse, Segeltau'; EÕS 1930: 821 prass 'laev raaköis (Brasse)'; ÕS 1980: 74, 533 brass : brassi 'mer köis raa asendi muutmiseks'; prass : prassi 'mer nöör raa pööramiseks'; Tuksam 1939: 167 Brasse 'laev raaköis, prass'
• Saksa leksikonid: Niedersächsisches Brasse 'Tau zum Stellen der Segel. Verbreitet im Küstengebiet (nur im Pl. gebraucht)'
• Muud keeled: rts brass [1691] 'mer prass (tross või tali raa pööramiseks)' RES 2004: 144; lt brase 'Brasse, Seil, mit dessen Hilfe man die Segelstange nach dem Winde richten kann' Sehwers 1953: 16
• Sugulaskeeled: sm prassi 'raa'an nokasta alas kannelle kulkeva köysi, ohjausnuora' NS IV 1978: 423

priit, priidi 'purje hoidev põikpuu või latt' < ? asks spriet 'id.', vrd rts sprit 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: priit : priida 'purjepuu' Jäm Khk Tõs Khn Aud Hää; priit : priidu Khk; riit : riida Pöi Muh; riit : riidi Khk EMS VII: 749
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 877 prīt´ : prīdi (M) 'schräge Stange am Bootsegel'; EÕS 1930: 825 priit 'laev purjeritv (Spriet)'; priidipuri 'Sprietsegel'; ÕS 1980: 535 priit 'purje ülemist välisnurka ülalhoidev puu'; Tuksam 1939: 917 Spriet 'mer priit'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sprêt 'Stange oder Baum, bes. eine Segelstange'; MND HW III sprêt 'eiserne, wohl gegabelte Stange; vom Mast ausgehende Segelstange, Spriet'
• Käsitlused: < asks spriet 'Segelstange' GMust 1948: 88; < sks Sprietsegel 'priitpuri' EKS 2019
• Muud keeled: rts spri [1691] 'mer spriit' RES 2004: 1001; lt sprĩtzẽģelis 'Segel in kleinen Booten (Sprietsegel)' Sehwers 1953: 118; lt šprite 'Stange, mit deren Hilfe man das Segel an den Mast befestigt' < sks Spriet 'am Maste befestigte Segelstange' Sehwers 1953: 139; lt šprits LELS 2012: 303
• Sugulaskeeled: sm prii [1863] 'tanko, jolla veneen purjetta pingotetaan / Spriet' < nrts spri, sprit 'purje, joka levitetään sen poikki kulkevalla tangolla' [‹ hol spriet] SSA 2: 410; lv sprīt 'pirkel / šprits' LELS 2012: 303
• Vt pukspriit

tragi, tragi 'väike (otsi)ankur' < asks dragge 'id.', sks Dragge 'id.'

• Murded: tragi 'väike ankur merepõhjast võrkude otsimiseks' Jõe Hlj Hi Kse Tõs Pär Hää Ris; ragi Sa Muh Kse Khn Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; EE VIII 1937: 254 tragi 'mer sama, mis dredž 'põhjavõrk' (ingl dredge)'; ÕS 1980: 723 tragi 'riist veepõhjas olevate esemete otsimiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Armen oder Klauen'; Schiller-Lübben dragge 'ein Anker auf kleinen Fahrzeugen mit drei oder vier Haken'; DWDS Draggen 'kleiner mehrarmiger Anker'
• Käsitlused: < kasks dragge 'Draggungsanker' ~ sm traki EEW 1982: 3259; < asks dragge 'ankur (laeva kaaperdamiseks)' ~ sks Dragge 'väike (otsi)ankur' ~ rts dragg 'otsiankur' EES 2012: 543
• Muud keeled: rts dragg [u 1580] 'tragi, otsiankur' RES 2004: 202
• Sugulaskeeled: sm traki 'monihaarainen naarausankkuri, harkki, naara' < nrts dragg 'harkki, naara' SKES: 1367
• Vt tragima

tragima, tragin '(mere)põhjast riisuma' < asks, sks draggen 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tragima Kuu Hi Kse Tõs Ris; ragima Khk Mus Pha Kse Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 tragima 'draggen, den Anker nachschleifen'; EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; ÕS 1980: 723 tragima 'tragiga töötama'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben draggen, sik 'vermittelst des kragge entern'; MND HW I draggen 'an ein Schiff entern'
• Käsitlused: < asks draggen 'den Anker nachschleppen' GMust 1948: 94; < ee tragi ~ ? sks draggen EEW 1982: 3259
• Muud keeled: rts dragga [1790] 'mer traalima, tragiga otsima' RES 2004: 202
• Sugulaskeeled: sm trakata 'naarata' < nrts dragga 'naarata' SKES: 1367
• Vt tragi

triivima, triivin 'laeva külgi tihtima, pragusid täitma' < asks drîven 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 255 Triwima 'zusam̃en fugen'
• Murded: `triivima Jõe Kuu Hlj VNg Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ha Kad; `riivima Sa Muh Var EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 trīwima : trīwin : trīwida (rīwima, trihwima) 'kalfatern, verstopfen'; Salem 1890: 410 triiwima 'конопатить'; EÕS 1937: 1569 triivima 'laev (kalfatern)'
• Saksa leksikonid: MND HW I drîven 'treiben, schlagen'; Schleswig-Holstein drieben [drīīm], driewen 'treiben; nachklopfen (vom Dachdecker)'; Niedersächsisches drīven 'treiben; bearbeiten, formen' '(kasks drîven)'
• Käsitlused: < vüsks drîven 'stossen, klopfen' GMust 1948: 22, 94; < rts driva 'verstopfen, kalfatern' SKES: 3271; EEW 1982: 3271; < rts driva 'ajama; triivima, tihtima' ~ asks driven 'tõukama, lööma' EES 2012: 545
• Muud keeled: rts dreva [1790] 'mer tihtima (pragusid laevakeres)' RES 2004: 203; lt drĩvêt 'kalfatern' < asks drīven 'stoßen, klopfen' Sehwers 1953: 29
• Sugulaskeeled: sm rivetä, rivitä 'tilkitä'; krj rivetä < rts driva SSA 3: 85; sm riivistä, triivata, rivetä < rts driva SKES: 794-795, 818; lv drīvə̑ 'kalfatern, verstopfen' < kasks drīven Kettunen 1938: 40; lv drīvõ 'triivida, tihtida / drīvēt' LELS 2012: 55
• Vt triiv

tropp, tropi 'kokkupleissitud köis' < asks strop 'id.', sks Stropp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tropp : trobi 'köis; köiest aas' Kuu; tropp : troppi Jõe VNg; tropp : tropi Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ris; ropp : ropi Khk Mus Pöi EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : tropi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; Salem 1890: 410 tropp : tropi 'кольцеобразно завязанная верёвка'; EÕS 1937: 1571 tropp 'laev (Stropp)'; ÕS 1980: 728 tropp 'aastross'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben strop 'gedrehter Strick'
• Käsitlused: < kasks strop 'gedrehter Strick' GMust 1948: 48, 94; < sks Stropp EEW 1982: 3277
• Muud keeled: rts stropp [1741] 'mer tropp' RES 2004: 1030; lt štrapa 'die Schlinge am Schiffstau, die am Mast gebracht ist' < sks Stropp 'Tauschlinge am Mast zur Befestigung des Segels' Sehwers 1953: 140
• Sugulaskeeled: sm roppi (ropi, troppu) [1863 roppu] 'raksi, (nahka- t. köysi)lenkki, silmukka / Stropp' < nrts stropp 'raksi, lenkki' [‹ hol strop, t. kasks strop] SSA 3: 92-93; krj rohvi 'määrly, sinkilä' < sm rohvi 'mäystin, sinkilä' SSA 3: 92; vdj štroppi 'tropp, (aas)tross / строп' VKS: 1239

tääv, täävi 'ülespoole kaarduv pikendus laeva otstes' < asks steven 'id.', rts stäv 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tiev : `tievi 'tugev püstpuu laeva ees- ja tagaotsas' Jõe Kuu Hlj VNg(`tievi); tiev :tievi Kad; tääv : täävi (-eä-) Sa Hi Rid Mar Kse Han Var Tõs Hää; tääve Aud; tääb : tääbi Rid Mar; teav : teavi Muh; tävi Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1256 tǟw : tǟwi (P) 'Steven, Schiffsteven'; Salem 1890: 389 tääw : tääwi 'штевенъ'; EÕS 1937: 1604 tääv : täävi 'laev vannas (Steven)'; ÕS 1980 tääv 'laeva ninas või päras kiilust tekini ulatuv tugev puu või raud'; Tuksam 1939: 934 Steven 'mer tääv, vannas'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben steven 'Vordertheil, Schnabel des Schiffes; ein starkes, krumm laufendes Holz, das auf dem vorsten (vorde-) oder hintersten (achtersteven) Ende des Kieles fast lothrecht ruht'; MND HW III steven 'vorderer Bauteil des Schiffes, Vordersteven'
• Käsitlused: < kasks steven 'Steven, Vordersteven' GMust 1948: 21, 94; < sm täävi [‹ rts stäv ‹ kasks steven] EEW 1982: 3466; < germ, vrd kasks steven, rts stäv Raun 1982: 189; < asks steven 'laeva esiosa; tugev puu laeva otstes', rts stäv 'tääv' EES 2012: 568; EKS 2019
• Muud keeled: rts stäv [1791] 'mer tääv'; lt tẽviņš 'Vorder- und Hintersteven am Schiffen' < sks Steven Sehwers 1953: 142
• Sugulaskeeled: sm tievi, täävi 'laivan t. vaneen kölin jatke l. keulavannas' < rts stäv 'kaula' SKES: 1286; vdj steevi, šteevi 'tääv (kiilu jätk laeva või paadi otstes) / штевень' VKS: 1174

vöör, vööri 'laeva või paadi esiosa, kiil' < ? asks vȫr 'id.', vrd rts för 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 192 laiwa nenna 'forder Theil des Schiffs'; Hupel 1780: 200 laiwa nönna d. 'das Vordertheil des Schiffs'
• Murded: vüör : `vüöri R(`vüöri); vöör : vööri Rei Rid Ris; föör : fööri Ris EKI MK; vööriklüüs 'ankruketi avaus vööris' Emm; vüör`masti 'laeva esimene mast' VNg Vai; (v)öörmast Mus Rei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1540 wȫr 'vor (in Zusammensetzungen)'; EÕS 1937: 1695 vöör 'laev (fore)'; ÕS 1980: 812 vöör : vööri 'laeva esiosa'; VL 2012 vöör < rts för
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben vor(e) 'vorne; voran'; MND HW I vȫr, vȫre 'lokal zur Bezeihnung desjenigen an dessen Vorderseite, in Richtung auf, von dessen Vorderseite sich etw. befindet oder bewegt'
• Käsitlused: < asks vȫr 'Vorderteil des Schiffes' GMust 1948: 97; < rts för 'Bug (des Schiffes)' EEW 1982: 4003; < rts för Raun 1982: 213; < rts förstäva 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
• Muud keeled: rts för [1771] 'mer vöör' RES 2004: 292
• Sugulaskeeled: sm fööri, vööri, fyyri, föri, fyöri [1886] 'veneen t. laivan keula; etumies, johtaja; ohjaus, johto / Bug; Vormann, Führung' < nrts för 'keula, kokka' SSA 1: 122; vdj vööri, vüüri 'vöör (laeva eesosa) / нос (носовая часть судна)' VKS: 1572

vöör|tääv, -täävi 'laeva ninatääv' < ? asks vȫr-steven 'id.', rts förstäv 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: EÕS 1937
• Murded: vüör`tievi 'laeva ninatääv' VNg; föörsteev Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 745 ēst-nokk 'Vordersteven'; pea-wannas 'Vordersteven'; EÕS 1937: 1695 vöörtääv 'laev'; ÕS 1980: 812 vöörtääv 'laeva ninas olev tääv'; Tuksam 1939: 1087 Vordersteven 'ees-, esi-, vöörtääv, ees-, esivannas'; VL 2012 vöörtääv < hol voorsteven
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Vör-stev, -stęwen, -stęben 'Vordersteven beim Boot'
• Käsitlused: < asks vȫr-steven 'Vordersteven' GMust 1948: 97; < rts förstäv 'vööritääv, esitääv' EKS 2019
• Muud keeled: rts förstäv [1691] 'mer vöörtääv' RES 2004: 308
• Sugulaskeeled: vdj vööristeevi 'vöörtääv / форштевень' VKS: 1572