[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kupp, kupu 'kupusarv; pea(nupp)' < asks kop 'id.', sks Kuppe '(ümar) tipp'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 263, 274 Kupp 'Kopp (der Bader)'; Kupp 'Laskopff (Badekopff)'; Vestring 1720-1730: 101 Kuppoot 'Die Bader-Gläser'; Kuppo laskma 'schröpfen'; Helle 1732: 124 kup 'die kleine Beule, ein tiefes Näpfgen'; kuppar 'der einen schröpft'; Piibel 1739 sörmuksid, körwa-ehted ja kuppudega wösid; Hupel 1780: 195 kup : kuppo 'kleine Beule, tiefes Näpfchen'; Arvelius 1790: 38 laskis temmale .. kuppo; panni kupposarwed peäle; Hupel 1818: 108 kup, -po r. d. od. -pu d. 'kleine Beule; tiefes Näpfchen'; Lunin 1853: 77 kup, -po r. d. 'шишка, волдырь; бусы; рожки'
• Murded: kupp : kupu 'kupuklaas või -sarv' eP eL; kupp : kuppu R; kupp : kupa VId EMS IV: 52-54; kuppima 'kuppu laskma' R Aud Kad; kuppama Lüg Kod; kuppuma VNg EMS IV: 55-56
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 454 kupp : kupu, kupa 'Blase, kleine Beule, Knopf; Näpfchen, Schröpfkopf'; kuppu laskma, kuppe laskma 'schröpfen'; ÕS 1980: 320 kupp 'muhuke, kubel; nupp, kupulaskmisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kop 'Kopf; Schröpfkopf'; MND HW II: 1 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Schröpfkopf (zur Ader lassen)'
• Käsitlused: < asks Kopp Liin 1964: 58; < kasks kop Raun 1982: 56; < asks kopp 'pea; kupp' EES 2012: 193
• Läti keel: lt ķepe 'Schröpfkopf' < kasks kop Sehwers 1918: 149; Jordan 1995: 71; ķepēt 'schröpfen' < kasks köppen Sehwers 1953: 64; Jordan 1995: 71
• Sugulaskeeled: sm kupata, kupita [Agr] 'schröpfen'; is kuppia 'kupata'; krj kupata 'kupata, iskeä suonta'; vdj kuppia 'kupata'; ee kuppida 'kupata' < rts koppa 'kupata' [‹ kasks, hol koppen] SSA 1: 444; sm kuppari [1637] 'Schröpfer(in)'; is kuppari; krj kuppari; vdj kuppuri; ee kuppar 'kuppari' < rts koppare 'kuppari, välskare' SSA 1: 446; lv kep̄ 'Schröpfkopf; Einrichtung zum Blutabzapfen'; kep̆pìdi pānda 'schröpfen, schröpfköpfe setzen' Kettunen 1938: 115; lv kup 'kupp / bankas' LELS 2012: 153

lekkima, lekib 'vett läbi laskma' < asks lecken 'id.', sks lecken 'id.'

• Murded: lekkima R S Lä Tõs Ris JõeK Kad EMS V: 87
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekkima 'vedelikku läbi laskma'; EKSS 3: 95 lekkima 'vedelikku või gaasi läbi laskma'; Tuksam 1939: 623 lecken '(von Schiffen) lekkima'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lecken (lekken) 'tropfen, tröpfeln, durchsickern, undicht sein, überfließen'; Kobolt 1990: 171 lecken 'undicht sein'
• Käsitlused: < asks lecken 'leck sein' GMust 1948: 26, 81; < kasks lecken Raun 1982: 73; < sks lecken EEW 1982: 1277; EKS 2019; < asks lecken ~ sks lecken 'läbi laskma, lekkima' EES 2012: 236
• Läti keel: lt liķêt 'lecken' < asks licken 'lecken' ME: II: 470; Sehwers 1953: 72
• Sugulaskeeled: lv le`kkə̑ 'lecken' Kettunen 1938: 187; lv lekkõ 'lekkida / sūkties, laist cauri šķidrumu' LELS 2012: 165
• Vt lekk

pillama, pillata 'pilduma, (laiali) pillutama; kukkuda laskma' < kasks spillen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 266 ninck næmat piddawat erra|pillatuth sama; Müller 1600/2007: 324 tæma piddÿ .. needt Risti Inimeßet vchest toÿsest erra pillotama (14.10.1603); Rossihnius 1632: 283 kumb minnu kahn ei mitte hagge, se erra|pillab; Stahl LS II 1649: 447 ∫e Hunt wottap kinni, ninck errapillap needt lambat 'der Wolff erha∫chet, vnd zer∫trewet die Schaffe'; Gutslaff 1648: 241 pillama 'strewen'; Göseken 1660: 483 errapillotama 'zerspillen dispergere'; Virginius 1687-1690 Sest sinnoga pillan mina Södda-Wäe Leerid ärra; Vestring 1720-1730: 180 Pillama 'Verspillen'; Piibel 1739 Ma näggin keik Israeli laiale pillatud ollewad; Hupel 1780: 242 pillama r. d. 'verspillen, zerstreuen'; ärrapillama 'verschwenden, durchbringen'; Lunin 1853: 140 pillama r. d. 'разсыпать, разсѣяться, разогнать'
• Murded: `pillama (`pildama) 'kukkuda laskma; raiskama, läbi lööma' R; `pillama Jäm Khk Muh Rei sporL Ris Juu sporJä VJg Sim I Plt KJn SJn M Puh Nõo Rõn San sporV(-mma Har); `püllama Pöi EMS VII: 477
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 902 pillama : pillata (pillada) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; Wiedemann 1893: 818 pillama : pillata (pillada) (pillatama, pilma) 'schütten, streuen, werfen, verschütten, zerstreuen'; ÕS 1980: 513 pillama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spilden, spillen 'aufbrauchen, anwenden, verschwenden; ungenutzt, unangewandt lassen'; Spilder 'Verschwender'; MND HW III spilden, spillen 'ausgeben, aufwenden; übermäßig ohne Not verschwenderisch verbrauchen, verbringen, vertun; unrechtmäßig verbrauchen'
• Käsitlused: < kasks spilden, spillen Ariste 1963: 100-101; Liin 1964: 59; < ? kasks spillen, spilden EEW 1982: 2046-2047; < ee pilduma, kasks spillen Raun 1982: 122; < kasks spillen SSA 2: 364; < asks spillen 'ära tarvitama, raiskama; kukkuda laskma' EES 2012: 370; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pillata [1702] 'kaataa päälleen t. lattialle, sotkea / verschütten, beschmutzen' < rts spilla 'kaataa, läikyttää; menettää, tuhlata' [vrt kasks spillen 'tuhlata, hävittää; tiputtaa, varistaa] SSA 2: 364; lv pi`llə̑ 'verschwenden, zerstreuen' < rts spilla, kasks spilden Kettunen 1938: 289; lv pillõ 'pillata / šķērdēt' LELS 2012: 242; vdj pillata 'maha loksutada, maha pillata / проливать, расплескать' VKS: 920

puurima, puurin 'auku sisse laskma' < ? asks bōren 'id.', vrd vn бурить 'id.'

• Esmamaining: Lunin 1853
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 44 oherdimme kahs lasckma 'bohren'; Gutslaff 1648: 208 laskma /e 'bohren'; Göseken 1660: 535 ohherdimme ka laskmine 'Bohren (mit dem bohr)'; Helle 1732: 128 lasse augo 'bohre ein Loch'; Lunin 1853: 152 purima r. d. 'сверлить, буравить'
• Murded: `puurima 'auku sisse laskma' R S L sporKPõ Iis Trm KJn; `puuŕma (-me) Saa eL EMS VII: 923
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūrima : pūrin 'bohren'; ÕS 1980: 551 puurima
• Saksa leksikonid: MND HW I bōren (baren) 'bohren, anbohren'
• Sugulaskeeled: sm porata [1797] < mr borra 'porata'; krj porata < sm SSA 2: 397; sm puuria [1880] 'räjäyttää kalliota, porata, nävertää; kangeta' < vn бурить SSA 2: 445; vdj buravoittaa 'puurida / буравить' VKS: 176; vdj puuria 'puurida / бурить, сверлить' VKS: 983
• Vt puur

tellima, tellin 'taotlema, teha laskma' < asks stellen 'id.', sks (be)stellen 'id.'

• Esmamaining: Luce 1812
• Vana kirjakeel: Luce 1812: 49 käskis tedda seäl monda asjad tellida; Lunin 1853: 192 tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'; Jannsen 1862: 148 üsna tellimatta ja palkamatta 36 töinnimest .. senna tulnud
• Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tel´lima'; ÕS 1980: 704 tellima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
• Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen EEW 1982: 3123-24; < kasks stellen Raun 1982: 174; < sks bestellen '(ette) tellima; kutsuma; nimetama', asks stellen 'panema, asetama' EES 2012: 532; < sks bestellen 'tellima' EKS 2019
• Läti keel: lt stel̃lêt 'stellen; senden, schicken' < kasks stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95
• Sugulaskeeled: sm tällätä [1787] 'asettaa, panna; sovittaa (paikalleen); laittaa / stellen, legen; einpassen, anbringen' < rts ställa SSA 3: 354; lvS tell, telub; tel´l´, -ub 'stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen' SLW 2009: 194; lv te`ĺĺə̑ 'stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben' < kasks stellen Kettunen 1938: 412

valgutama, valgutan 'vanutama; nõrutama' < asks, sks walken 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `valgutama 'nõrguda laskma; nõrutama' Hlj EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1436 walgutama, -tan (O) 'walken'; EÕS 1937: 1637 valgutama 'valguma panema, valguda laskma'; ÕS 1980: 770 valgutama 'valguma panema'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 walken 'stampfend waschen und reinigen, walken; rollend, wälzend durchkneten'; Schiller-Lübben walken 'rollend, wälzend durchkneten; Gewand walken, stampfend waschen und reinigen'
• Käsitlused: < sks walken ~ kasks walken ~ ? rts valka EEW 1982: 3679
• Sugulaskeeled: sm valkata [1826] 'vanuttaa (villakangasta saraksi); lyödä, iskeä / Wollgewebe zu Loden walken; schlagen' < rts valka 'vanuttaa' SSA 3: 399

viirama, viirata 'köit (alla) laskma' < asks firen, vîren 'id.', sks fieren 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `viirama 'köit alla laskma, järele andma' Hlj Mus Emm Khn; `fiirama Ris EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1528 wīrama, -an (D) 'fieren, ein Tau nachlassen (im Boote)'; ÕS 1980: 790 viirama 'trossi järele andma, raskust aeglaselt alla laskma'; VL 2012 viirama < kasks viren
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 viren, firen 'ein Tau schiessen, folgen lassen, wohin es von irgend einer Kraft gezogen wird'; Schiller-Lübben viren 'ein Tau, Kette etc. schießen lassen'; MND HW I vîren 'nachlassen, locker lassen, schießen lassen (Tau, Trosse, Kette)'
• Käsitlused: < nl. vieren 'ein Tau nachlassen' GMust 1948: 96; < ? sks fieren EEW 1982: 3828
• Sugulaskeeled: sm fiirata [1863] 'höllätä, löysätä, laskea alas (esim. purjeita, lastia ruumaan, pyydyksiä myötävirtaan) / fieren, treiben lassen' < rts fira 'löysätä, laskea alas' [‹ asks firen 'laskea köyttä'] SSA 1: 114; vdj viirata 'viirata (purje üles tõsta või alla lasta) / поднимать, отпускать парус' VKS: 1525