[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

altar, altari 'usutalituste laud kirikus; ohverduskoht' < kasks altar 'id.'

• Esmamaining: Koell 1535
• Vana kirjakeel: Koell 1535; EKVTS 1997: 74 altari peel; Müller 1600-1606: 40 Altarÿ : Altare : Altarist; Rossihnius 1632: 45 Se Sacrament sest Altarist; Stahl HHb I 1632: 6 se Sacrament sest Altarist 'das Sacrament des Altars'; Gutslaff 1647-1657: 48 ütte Altarit; Göseken 1660: 87 Altar/ i 'Altar'; Helle 1732: 321 Altar 'der Altar'; Hupel 1780: 142 altar, -i r. d. 'der Altar'; alt|re, -ri d. 'der Altar'; Lunin 1853: 13 altar, -i r. d. 'Aлтарь'
• Murded: `altar R eP M; `altri ~ `al´tri V; `al´tre TLä EMS I: 299
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 30 altar : altari 'Altar'; altre : altre; altri : altri (d) 'Altar'; ÕS 1980: 40 altar
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 altar, alter; altâr (oltar, olter) 'Altar'; MND HW I altă̂r, alter, olter, altâre 'Altar'
• Saksa allikadA: EWD 2005 Altar 'Opferstätte, Opfertisch'
• Käsitlused: < kasks altar, alter Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 87; Liin 1964: 43; < sks Altar ~ kasks altar, alter EEW 1982: 65; < kasks altar 'Altar' Raun 1982: 4; < sks Altar SKES: 16-17; SSA 1: 71; < asks altar 'altar' EKS 2019
• Läti keel: lt al̃tãris [1585 taes Altaers] 'Altar' < kasks altar Sehwers 1953: 2; altāris 'altar' LELS 2012: 29
• Sugulaskeeled: sm alttari [Agr altari] 'alttari; jnk työn suorituspaikka, koroke / Altar' < mr altari, altáre SSA 1: 71; is alttari; krj alttari, olttari, oltar´i < vn алтарь, олтарь SSA 1: 71; lv ālt̆tar < sks Altar SKES: 16-17; lv āltar < lt alters 'alttari' SSA 1: 71; lvS altar SLW 2009: 44; lv å̄lt̆tar, ālt̆tar 'Altar' Kettunen 1938: 18, 20; lv āltar 'altar / altāris' LELS 2012: 29; vdj jolttari 'altar / алтарь' VKS: 319

plank, plangu 'paks laud; laudtara' < asks planke 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 plancki 'plancke planca'; Hupel 1818: 184 plank, -i r. d. 'die Planke'; Lunin 1853: 143 plank, -i r. d. 'планка, тонкая доска'
• Murded: plank : plangi 'paks (laeva)laud; plankaed' Jäm Mar Mär Ris Trm Kod Äks Plt KJn; plańk : plangi (-ń-) T V; lank : langi Khk Mus Phl Hää M(lańk); plank : `plangu Jõe Kuu Vai(`planku); plank : plangu Emm Rei Var Khn Tor Hää Ris; lank : langu Khk Kaa Vll Pöi Muh Aud Vän Tor; plank : `planga VNg Lüg Jõh EMS VII: 566
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 502, 923 laṅk : laṅgi '= plaṅk'; plaṅk : plaṅgi, plaṅgu (SW) 'Planke, Brett'; ÕS 1980: 519 plank 'paks laud; laudtara'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; Plur. jede Einfriedigung durch Bretter; seltener die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'; Schiller-Lübben planke 'Planke, Bohle, bes. Pallisade; im Plur. die hölzerne Befestigung, Umzäunung von Städten und Burgen, auch die Verschanzung auf dem Schlachtfelde'
• Käsitlused: < kasks planke 'Planke, Brett' GMust 1948: 5, 21, 87; < kasks planke Liin 1964: 52; Raun 1982: 124; < sks Planke 'dickes Brett' EEW 1982: 2094; < kasks planke ~ sm lankku SSA 2: 44; < asks planke ~ sks Planke 'paks laud; laudtara' EES 2012: 375; < asks planke 'paks laud' EKS 2019
• Läti keel: lt blañka 'Planke' < kasks blanke Sehwers 1918: 24, 143; lt blanka 'Planke, dickes, großes Brett' < kasks blanke Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56
• Sugulaskeeled: sm lankku, plankku [1664] 'Planke' < mr planka 'plankku' [‹ kasks planke]; is plaŋkku 'lankku' < sm ~ rts SSA 2: 44; sm lankata, plankata (itämurt.) 'jakaa huone väliseinällä / eine Zwischenwand einziehen' < rts plank 'lauta-aita, lautaseinä, väliseinä' SSA 2: 44; lv plāŋk̆ka, plaŋ̄k̆kə̑ 'planke' < rts planka Kettunen 1938: 302; lv blānka 'puuplank / planka' LELS 2012: 44; vdj plankka, plankki 'plank, laud / планка, доска' VKS: 935

punn, punni 'prunt, kork; sulund' < asks spunt 'id.', sks Spund 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 169, 212 punnima 'einlegen (den bühnen)'; punnetut 'gespündet / getaffelt'; Vestring 1720-1730: 193 Pun, -ni 'Ein Spunt'; Hupel 1780: 250 pun, -ni P. 'der Spunt'; Hupel 1818: 195 pun, -ni r. d. 'Spund; (Bouteillen) Kork'; Lunin 1853: 151 pun, -ni r. d. 'шпунка, втулка; пробка'
• Murded: punn : `punni 'prunt, kork' sporR; puńn (-nn) : puńni (-nn-) Saa L KPõ I Plt KJn Kõp eL EMS VII: 854; punn : `punni 'sulund, sulundiga laud' Lüg Vai; puńn : puńni (-nn-) Sa Emm Kul Var Mih Hää Nis HJn Trm Kod M Ran Har Plv EMS VII: 855
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 985 puńń : puńńi; punn : punnu 'harter, gedrungener rundlicher Gegenstand (Ball, Knaul, kleiner Lägel, Propf, Spund, Zapfen)'; EÕS 1930: 861 punn 'tehn laual (Feder, Spund)'; ÕS 1980: 548 punn 'prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spunt 'Verschlusszapfen, bes. mitten oben auf dem Fasse; Spundloch'; MND HW III spunt 'Spundloch, Zapfloch; Spund, Zapfen des Fasses; Zapfen eines Brettes der in die Nute paßt'
• Käsitlused: < sks Spund EEW 1982: 2232; < kasks spunt Raun 1982: 131; < asks spunt 'sulgemispunn; punniauk' ~ sks Spund 'punn, prunt' EES 2012: 392; < sks Spund 'punn, prunt, sulund' EKS 2019
• Läti keel: lt spuñde 'Spund' < asks spund Sehwers 1953: 118; lt spuñdêt 'spunden' < asks spunden Sehwers 1953: 118
• Sugulaskeeled: lv pun̄´ 'spädel; propfen, spund' Kettunen 1938: 314; lv puņ 'punn / spunde, tapa'; lv puņņõ 'punnida / spundēt' LELS 2012: 257