[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

lee, lee '(laeva) tuulealune külg' < ? asks lê 'id.', vrd rts lä 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: lei 'alttuule parras' Jõe Kuu Hlj Hi Khn Hää Ris EMS V: 61
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 541 lē : lēi (D) 'Leeseite'; lēise walama 'leewärts wenden'; Salem 1890: 168 lee : leei 'прeдвѣтренная сторона (корабля)'; Tuksam 1939: 624 Lee 'alltuule-külg, -pool'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lê (lêhe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. wo der Wind nicht herkommt'; Schiller-Lübben le (lehe) 'die Seite unter dem Winde, d.h. von welcher der Wind nicht herkommt'; MND HW II: 1 lê (lee, lehe) 'Schutz, dem Winde abgekehrte, gegen den Wind geschützte Seite; Schutzgebiet'
• Käsitlused: < asks lee 'Lee' GMust 1948: 63, 81; < sks Lee ~ rts lä EEW 1982: 1257; < rts lä ~ sm lee SSA 2: 57
• Sugulaskeeled: sm lee, lei, leiji [1863] 'tuulen alapuoli / Lee' < rts lä 'id.' SSA 2: 57

leer, leeri 'välilaager' < kasks leger 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 187 sinnu wainlasset sahwat ümber sinno .. ütte lehri löhma; Stahl 1637: 83 Leer : leeri∫t 'Leger'; Gutslaff 1648: 224 Läer/ i 'Läger'; Gutslaff 1647-1657: 140 maggas seh öh leerin; Göseken 1660: 91, 271 leer/ i 'Lager'; Leer 'Läger (Feldläger)'; Helle 1732: 129 leer 'das Lager'; Hupel 1780: 202 leer, -i r. d. 'das Lager'; Lunin 1853: 86 leer, -i r. d. 'ложе; лагерь'
• Murded: leer : leeri (-ie-) Jäm Muh Kse Aud Juu Jä I Plt; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Trv TLä San Krl VId EMS V: 38
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lager, Feldlager'; ÕS 1980: 360 leer 'laager'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 leger, legger 'das Sichniederlegen; Lager, Aufenthalt; das Einlager; Beherbergung des Herrn'; Schiller-Lübben leger 'das Sichniederlegen; Einlager; Beherbergung des Herrn, seiner Familie, seiner Mannen usw.'; MND HW II: 1 lēger, legger 'Lager, Liegestatt, Bettstatt'
• Käsitlused: < kasks lager 'das Sichniederlegen; Einlager' Ariste 1963: 95; < kasks leger, legger Liin 1964: 47; < kasks leger Ariste 1972: 94; Haak 1976: 84; Raun 1982: 72; SSA 2: 61; < kasks leger, lejre EEW 1982: 1264; < kasks leg(g)er 'Lager' ~ rts läger, vrts lægher Raag 1987: 338; < asks leger, lager 'isanda, tema pere, meeste majutamine, kohustus neid koos hobuste ja koertega (eriti jahil) ülal pidada' EES 2012: 233; < asks leger 'aseme- või peatuskoht' EKS 2019
• Läti keel: lt † lẽģeris [1638 Legheris] 'Lager' < kasks leger Sehwers 1918: 90, 152; lt lẽģeris 'das Lager, das Kriegslager' < kasks leger ME: II: 456; lẽģeris 'Lager' < asks lēger Sehwers 1953: 71
• Sugulaskeeled: sm leiri [1605] 'Lager' < rts läger '(sota)leiri' [‹ kasks leger] SSA 2: 61; lv lēgə̑r 'lager' < kasks leger Kettunen 1938: 189; lv lēgõr 'laager / nometne' LELS 2012: 164

leer, leeri 'konfirmatsioon' < kasks lêr 'õpetus; õppimine'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 184 eb kaas mitte se Lėėr Pois parremb kui tæma Meister; Stahl HHb III 1638: 99 Se leerpois ep olle mitte ∫uhremb, kudt temma Mei∫ter 'Der Jünger i∫t nicht über ∫einen Mei∫ter'; Göseken 1660: 369 leeri Rahha 'schul-Geld'; Hupel 1818: 118 leer, -i r. d. 'Kinderlehre'
• Murded: leer : leeri 'leeriõpetus' S L Trm Kod Lai KLõ; lier : lieri KPõ Iis Kod; lier : `lieri R; li̬i̬r (-ŕ) : leeri Kod Pal eL EMS V: 37
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 543 lēŕ : lēri 'Lehre, Confirmationsunterricht'; ÕS 1980: 360 leer 'kirikl'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 lêre (lare) 'Lehre, Unterricht'; Schiller-Lübben lere, lare 'Lehre, Unterricht'; lerekint 'Schüler'; MND HW II: 1 lêr, lere 'Tätigkeit des Belehrens, Belehrung, Unterricht; Inhalt dessen was gelehrt wird, Anweisung, Gebot, Regel, Vorschrift, Glaubenslehre, insbes. die christliche Heilslehre; Gelehrtheit'
• Käsitlused: < vrd kasks ler(e)knape 'Lehrjunge' Ariste 1963: 95; < kasks lere, lare Liin 1964: 61; < bsks Lehre EEW 1982: 1264; < kasks lêre Raun 1982: 72; < asks lēre 'õpetus, õppimine' EES 2012: 233; EKS 2019

neet, needi 'kinnitusvahend' < asks nêt 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 104 käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1818: 151 neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; Lunin 1853: 115 neet, -i r. d. 'заклѢца'
• Murded: niet : `niedi 'kinnitusvahend' Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´ : needi M Ran V EMS VI: 520
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt : nēdu; nēt´ : nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
• Käsitlused: < kasks Ariste 1963: 136; < kasks nêt 'Niete' EEW 1982: 1680; < kasks Raag 1987: 324; < asks Nēd 'neet' EKS 2019
• Läti keel: lt niẽde 'Niet' < asks nēd 'Niet' Sehwers 1953: 83; lt niēde 'das Niet' < kasks nêt 'Stift zum Vernieten' Jordan 1995: 80
• Sugulaskeeled: sm niitti 'päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung' < rts nit 'niitti' SSA 2: 219; lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ 'niete' Kettunen 1938: 142, 246; lv nīedõz, nīet 'neet / kniede' LELS 2012: 208
• Vt neetima

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
• Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
• Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
• Läti keel: lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43