[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kuub, kuue 'pealisriie' < kasks schuwe 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1518-1544: 189 Kuuesepp Tito; Müller 1600-1606: 162 hallÿ kuwe kaas; Stahl 1637: 101 Kuhb 'Rock'; Stahl HHb III 1638: 190 Heita omma kuba henne∫∫e pehle 'Wirff deinen Mantel wm̃ dich'; Gutslaff 1648: 226 Kûb/ a; Mantel/ i 'Mantel'; Göseken 1660: 288, 277 Kuhb 'ein Rock'; kuub 'leib Rock tunica'; Hornung 1693: 41 Kuub : Kue : Kube / Acc. pl. Kubesid 'ein Rock'; Vestring 1720-1730: 102 Kuub : kue 'Der Rock'; Helle 1732: 125 kuub 'der Rock'; Hupel 1780: 197 kuub : kue r. 'der Rock'; Arvelius 1787: 118 serkid ja kued
• Murded: kuub : kuue 'üleriie' eP; kuub : `kuue R; kuub : kuvve I sporM sporV; kuup : kuuba Har EMS IV: 138, 166
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 463 kūb : kūe (kūwe) (Ob) 'Rock'; ÕS 1980: 323 kuub
• Saksa leksikonid: MND HW III schûve (schuwe) 'langes Oberkleid, Schaube'
• Käsitlused: < kasks schube 'Benennung von irgendeinem Kleidungsstück' EEW 1982: 1070; < sks, vrd küsks schūbe Raun 1982: 57; < vrd küsks schūbe EES 2012: 197
• Sugulaskeeled: lv kūbə̑ 'breiter rock der braut mit zwei reihen bänder als garnitur' < kasks Kettunen 1938: 169

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
• Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
• Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
• Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
• Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

prii, prii 'vaba, sõltumatu; tasuta' < kasks vrî 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Prylickeleib '?priilik leib'; Müller 1600-1606: 272 se eddest is piddÿ v̈xkit Inimene frÿ echk vabba ollema; Gutslaff 1648: 213 wabba 'frey (liber)'; Göseken 1660: 194 Wryherr, -i 'Freyherr'; Forselius 1694 pri; Vestring 1720-1730: 188, 297 Pri 'Frey'; Wri 'Frey'; Helle 1732: 162 pri 'frey'; Hupel 1780: 247, 317 pri r. d. 'frey'; wri r. 'frey'; Lunin 1853: 148, 235 pri r. d. 'вольный, своводный'; wri r. 'своводный'
• Murded: prii 'vaba; tasuta' R Jäm S Lä Tõs Hää K I T V; rii Sa Muh Vig Mih Vän Tor M EMS VII: 746
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966 prī : prī 'frei'; Wiedemann 1893: 876 prī : prī (wrī) 'frei'; ÕS 1980: 535 prii
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrî, vrîg, vrig 'frei, unabhängig'; Schiller-Lübben vri 'frei, ledig von rechtlichen Verpflichtungen; unbehindert; sorglos'; MND HW I vrî, vrig 'frei, freigebore, unabhängig; ungehindert, offen; ungebunden'
• Käsitlused: < kasks frî [?] EEW 1982: 2170-71; < kasks vrî Raun 1982: 128; < kasks vrî 'frei' ~ rts fri Raag 1987: 339; < asks vri 'vaba' EES 2012: 385; EKS 2019
• Läti keel: lt brĩvs [1585 briwe] 'frei' < kasks vrī Sehwers 1918: 49; Sehwers 1953: 17; brīvs 'frei' < kasks vrî Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm frii, prii, rii [1625 FrijHerra] 'vapaa / frei' < mr fri 'vapaa, verovapaa' [‹ asks vrī] SSA 1: 118; lv brī 'frei, ledig' < kasks vrī Kettunen 1938: 29; lv brī 'prii / brīvs' LELS 2012: 48

ringutama, ringutan 'end välja sirutama' < asks wringen 'väänama; ringutama', sks ringen 'väänama; ringutama'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 231 ringutama 'sich recken'; Göseken 1660: 381, 118 ringutama 'sich döhnen pandiculari'; welia ringutama 'Ausrecken den Leib'; Helle 1732: 168 ringutama 'nach dem Schlaf sich ausräcken'; Hupel 1780: 257 ringutama r. d. 'sich nach dem Schlaf ausrecken'; Lunin 1853: 160 ringotama, ringutama r. d. 'потягиваться, степять'
• Murded: `ringutama 'sirutama' R; ringutama Sa Muh Lä Hää Ris Juu JMd Koe Kad VJg I Plt KJn Nõo; ringutamma V; ringudama Hi; ringuteme M San EMS VIII: 355
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1057 riṅṅutama, -tan 'sich recken, sich reckeln'; käzi riṅṅutama 'die Hände ringen'; riṅṅistama '= riṅṅutama'; ÕS 1980: 593 ringutama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wringen 'drehen, winden; sich winden'; Schiller-Lübben wringen 'zusammendrehen, winden'; ringen 'ringen, kämpfen'; MND HW II: 2 ringen 'einen Ringkampf austragen, ringen; streiten'
• Käsitlused: < ee ring ~ sks (Hände) ringen EEW 1982: 2494; < kasks wringen Raun 1982: 143; < sks ringen '(käsi) ringutama; (käest) ära kiskuma; maadlema' EES 2012: 429
• Sugulaskeeled: lv riń̄tlə̑ 'sich räkeln, sich recken, sich strecken' < sks (Hände) ringen Kettunen 1938: 338; lv riņţlõ 'ringutada / staipīties' LELS 2012: 269; vdj ringottaa 'ringutada / потягиваться' VKS: 1055

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'piklik nõu; ümar (laeva)kere'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rump : rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump : rumbi Ksi EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump : rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
• Käsitlused: < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' GMust 1948: 91; Liin 1968: 54; < ? kasks EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'; < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' EES 2012: 439; EKS 2019

vammus, vammuse 'rõivas' < kasks wammes, wams 'id.'

• Esmamaining: Tartumaa 1582
• Vana kirjakeel: Tartumaa 1582 Hans Vamus; Rossihnius 1632: 411 Sihs saiscket nüd ümber|keutetut teye nyutut se tötte kahn, ninck pähle tömbatut se raud|reiwa wammusse kahn sest euckedussest; Gutslaff 1648: 245 Wammus 'Wambs'; Göseken 1660: 95, 456 wammus 'Wambs'; Wammus 'Wambs thorax'; Vestring 1720-1730: 280 Wammus, -se 'Weisse baur unter kleid'; Helle 1732: 203 wammus 'das weisse Bauer-Unter-Kleid'; Piibel 1739 kes so kue ärrawottab, ärra kela ka mitte wammust; Hupel 1818: 276 wammus r. d. 'Kamisol; weisses Unterkleid r.'; Lunin 1853: 222 wammus r. d. 'камзолъ, фуфайка'
• Murded: `vammus : `vammukse (-sse) 'kuub' R; vammus, -(s)e '(pikk)kuub; jakk; kampsun' Sa Muh Emm L Ha JMd Hls Hel Puh; vammuss, -e I VlPõ Trv Pst KodT Urv Rõu; vammusk, -i '(üle)kuub' Krl Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1441, 1442 wambus, -e (S) '= wammus'; wammus : wammuse, wammukse 'Wams, Kamisol, Bauerrock'; ÕS 1980: 772 vammus '(riietusese)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wambois, -bôs, -bous, -bus, -bes 'Wams, ein Teil der Rüstung, dann überh. Kleid für Brust und Leib, Camisol'; wammes, -mas, -mis, wames, wams '= wambois'; Schiller-Lübben wambôs (-bois), -bes, -bus, wammis 'Wamms'
• Käsitlused: < kasks wambôs (-bois), wambus Liin 1964: 57; < sks Wams, vrd küsks wambis, wambois EEW 1982: 3699; < kasks wams, wammes Raun 1982: 197; < asks wambōs, wambus 'kampsun; pihtkuub' EES 2012: 590; < asks wambōs, wambus, wambes 'jakk soomusrüü all; jakk, kuub, ülakeha kattev rõivas' EKS 2019
• Läti keel: lt † pl. vam̃ži [1638 Wamba∫chi] 'Wams, Kamisol' < kasks wammes Sehwers 1918: 42, 99, 164; lt vambaži, vambži, vamži, vamziz 'Wams, kamisol' < kasks wambes, wammes, wams 'Kleid für Brust und Leib, Kamisol' Sehwers 1953: 151; vambadži, vambaži, vambudži, vamziz 'Wams, Kamisol' < kasks wambois, -bôs, -bous, -bus, wammis Jordan 1995: 107
• Sugulaskeeled: lvS vams, vamz, vambš 'Kleid, Rock' SLW 2009: 216; lv vāmž, vām’ž, vāmbə̑ks 'wams, frauenjacke mit taille' < sks wams ~ küsks wambis, wambois Kettunen 1938: 468