[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

reisima, reisin 'eemale, ära sõitma; siin-seal edasi liikuma, rändama' < asks reisen 'id.', ee reis

• Esmamaining: Virginius 1687-1690
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 seitma /a 'reisen'; Virginius 1687-1690 Abrami Kutsmine: Reisimine; Hupel 1780: 255 reisma d. 'reisen'; Hupel 1818: 204 reisma d.; reisima W. 'reisen'; Lunin 1853: 158 reisma d. 'путешествовать'
• Murded: `reisima '(ringi) sõitma; rändama' Kuu RId Sa Muh sporL Ha JMd VJg I Plt; `reiśmä (-me) KJn M TLä San Krl Har Plv Räp EMS VIII: 298
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reizima, reiźmä (d) 'reisen'; reizija lind 'Zugvogel'; ÕS 1980: 583 reisima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 reisen 'einen Gang, eine Reise machen; eine reise, Kriegszug unternehmen'; Schiller-Lübben reisen 'eine reise, Kriegsfeldzug, unternehmen; einen Gang, eine Reise machen'; MND HW II: 2 rêͥsen, reysen 'eine Fahrt zu einem entfernten Ort unternehmen, reisen; eine Handelsfahrt, eine Pilgerreise, einen Kriegszug unternehmen'
• Käsitlused: < kasks reisen, resen Liin 1964: 49; < ee reis, vrd kasks reisen ~ sks reisen EEW 1982: 2453; < kasks reisen Raun 1982: 141; Raag 1987: 324; < asks reisen, resen 'sõjaretke ette võtma; käiku tegema' ~ sks reisen 'matkama, sõitma' EES 2012: 424
• Läti keel: lt reĩzuôt 'reisen' Sehwers 1953: 99
• Sugulaskeeled: sm reissata, reissuta 'matkustaa; kuljettaa rahtia' < mr resa [‹ kasks reisen] SSA 3: 62; SKES: 761; lv reìzə 'reisen' SKES: 761; reì̯zə̑ 'reisen' Kettunen 1938: 332; lv reizõ 'reisida / ceļot' LELS 2012: 266; vdj reisiä 'reisida, rännata / ездить, путешествовать' VKS: 1044
• Vt reis

röövima, röövin 'jõuga ära võtma, riisuma; kedagi vägisi kaasa viima' < kasks rö̂ven 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 315 se olli ütz kurja|teggia n. röwel .. ütte olli erra|röwnut; Stahl 1637: 99 rohwima : rohwin : rohwi∫in : rohwinut 'Rauben'; Göseken 1660: 331 Rohwima 'Rauben'; VT 1686 neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu; Vestring 1720-1730: 206 Rööwlima 'Rauben'; Helle 1732: 169 rööwlima 'rauben'; Hupel 1780: 258 rööwlima r. d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; Hupel 1818: 208 röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; Lunin 1853: 161 röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
• Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama : rȫwata (-ada) '= rȫwima'; rȫwlima; rȫwitama '= rȫwima'; ÕS 1980: 608 röövima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
• Käsitlused: < kasks roven Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; < kasks roven, vrd rts röva, rova Raag 1987: 336; < asks rōven, rȫven SSA 3: 122; < asks roven 'röövima, riisuma' EES 2012: 449; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr] 'ryöstää, rosvota / (be)rauben' < mr röva 'rosvota, ryöstää' [‹ kasks rōven, rȫven]; is rȫvätä 'ryöstää'; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm SSA 3: 122; sm ryövätä (be)rauben < kasks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' Bentlin 2008: 91-92; lv re̮ö̯v 'rauben, plündern; räuberisch; grob' Kettunen 1938: 335; lv rēviļtõ 'röövida / laupīt' LELS 2012: 266; vdj rööviä, röövätä 'röövida, riisuda / грабить, похищать; красть' VKS: 1093
• Vt rööv

seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
• Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
• Läti keel: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
• Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
• Vt patseerima

tragima, tragin '(mere)põhjast riisuma' < asks, sks draggen 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tragima Kuu Hi Kse Tõs Ris; ragima Khk Mus Pha Kse Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1319 tragima 'draggen, den Anker nachschleifen'; EÕS 1937: 1565 tragi 'laev (Dragge)'; ÕS 1980: 723 tragima 'tragiga töötama'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben draggen, sik 'vermittelst des kragge entern'; MND HW I draggen 'an ein Schiff entern'
• Käsitlused: < asks draggen 'den Anker nachschleppen' GMust 1948: 94; < ee tragi ~ ? sks draggen EEW 1982: 3259
• Sugulaskeeled: sm trakata 'naarata' < rts dragga 'naarata' SKES: 1367
• Vt tragi