[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
• Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

leeder, leedri 'lehtpuu (Sambucus nigra)' < asks vlêder 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 63 Se pu mis saksad Holundri ehk Wlidri puuks nimmetawad, on keigeparrematte ja kallimatte pude seltsist; Hupel 1780: 400 wledri pu; hollundri pu r. d. 'Hollunderbaum'; Luce 1812: 176 kennel Lederpuud aidas on; Lunin 1853: 232 wliedri pu r. d. 'бузина'
• Murded: `leeder : `leedri Muh Mih; leeder : leedri Rei Tor; leederpu (-bu) Jäm Khk; `leedripuu (`leedre-) S Mar Kir Mih Juu VJg Plv; `leetripuu Mih Amb Kod; `liitrepuu Räp; `pliidrepuu Phl EMS V: 25
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 542 lēder : lēd´ri 'Flieder'; lēd´ri-pū 'schwarzer Flieder, Hollunder'; Wiedemann 1893: 490 lēder : lēd´ri (wlēder, wlīder) 'Flieder'; ÕS 1980: 359 leeder '(Sambucus)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vleder (u. vlêder ?) 'Flieder, Hollunder'; Schiller-Lübben vleder 'Flieder, Hollunder'; MND HW I vlêder, vlēder 'Flieder, Holunder'
• Käsitlused: < kasks EEW 1982: 1259; < kasks vleder Raun 1982: 72; < asks vleder 'must leeder' EES 2012: 232; EKS 2019
• Läti keel: lt † pliẽderi, pliẽderes 'Flieder, Hollunder' < kasks vlēder Sehwers 1918: 30, 155; ME: III: 351; kliẽderis, kliedras 'der Flieder' ME: II: 231; pliẽderis 'Flieder, Hollunder' < asks flēder 'Flieder' Sehwers 1953: 92
• Sugulaskeeled: lv klìe̯də̑r 'flieder (Syringa sp.)' Kettunen 1938: 139; lv plēdə̑r 'Flieder, Holunder' Raag 1987: 328; lv plēdõrmǭŗa, plēdõrpū 'leedrimari, leedripuu / plūškoka oga, plūškoks' LELS 2012: 248

matt, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
• Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
• Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
• Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
• Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

mett, meti 'lõngade immutusvedelik' < asks smette, smitte 'kangrukliister'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 140-141 mette r. d. 'Schlichte od. lf. Schmitte der Leinweber'; mettejahho 'Mehl zur Schmitte'; mitte r. d. 'Weberschmitte'
• Murded: met´t : meti 'nõrk kliister' Jäm Koe Plt Pil EMS VI: 44; mitt (mit´t) : miti 'kangrukliister' Muh Vig Mih Aud Trv Krk Ote San V EMS VI: 98
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658, 659, 673 mete : mette 'Schlichte, Weberkleister'; met´t´ : meti '= mete'; mit´t´ : miti (W) '= mete'; ÕS 1980: 421 mett : meti 'tekst kleepuv vedelik kanga lõimede immutamiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smitte, smette 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; Schiller-Lübben smitte, smette 'in der Weberei der Brei oder Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt'; MND HW II: 1 smitte, smette 'Brei oder Kleister mit dem die Leineweber den Aufzug stärken'
• Käsitlused: < kasks smette, smitte Ariste 1983: 44; < asks smitte, smette 'puder või kliister lõngalõimede tugevdamiseks' EES 2012: 281; EKS 2019
• Läti keel: lt smite [1638 Smittes] 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten, Leimwasser zum Steifen des Garns' < kasks smitte 'in der Weberei der Kleister, womit man den Aufzug, die Scherung stärkt' Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 113; lt smite 'die Schlichte, der Weberkleister zum Schlichten' < kasks smitte 'Kleister' ME: III: 966
• Vt mettima

määre, määrde 'võie' < asks smer 'id.', ee määrima

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `määre 'võie' R; määre (-ea-, -ia-) Sa Muh Phl sporL K I TLä Rõn Rõu EMS VI: 364
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 655 mǟŕ : mǟri 'Schmiere'; kēle-mǟŕ 'ein Trunk (Bier oder Branntwein)'; ÕS 1980: 443 määre
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smer, smêr 'Fett, Schmer'; Schiller-Lübben smêr; smêr 'Schmeer, Fett'; MND HW III smēr 'von Tieren gewonnenes Fett, bes. Schweinefett; Schmierfett zum Fetten von Leder; Wagenschmiere'
• Käsitlused: < kasks smer EEW 1982: 1627; Raun 1982: 98
• Läti keel: lt smẽrs, smẽre 'Schmiere' < kasks smēr Sehwers 1918: 30, 159; Sehwers 1953: 112; smēre, smērs 'Wagenschmiere; Schmiere; Salbe überhaupt' < kasks smēr Jordan 1995: 91
• Sugulaskeeled: lv smēr 'määre / smērs, ziede' LELS 2012: 297
• Vt määrima

piste|maaker, -maakri 'käsitööline, ehtesepp' < asks piste(l)māker 'id.'

• Eesti leksikonid: EKSS 4: 307 pistemaaker 'aj lihtrahvale eeskätt ehteid, ka sadulsepa- ja muud käsitööd teinud ja seda turustanud käsitööline ja pudupoodnik keskaja Tallinnas'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 piste(l)mâker, -mȇker, pistenmâker 'Handwerker der Leder u. a. Waren mit metallenen Beschlägen und Zierat versieht'; pistele 'metallener Beschlag, Zierat'
• Käsitlused: < asks piste(l)māker 'käsitööline, kes nahk- jm tooteid metallist kaunistuste ja rautistega varustab; pudupoodnik' EES 2012: 373; EKS 2019

plasku, plasku '(plekk)pudel' < rts flaska 'id.', asks vlasche 'id.' [u-tüveline plasku on laenatud rootsi ja i-tüveline plask ~ lask alamsaksa keelest.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 se kolmas kannab ütte lascke wihna; Göseken 1660: 88 Laski 'Flasche'; Göseken 1660: 190 lascki 'flasche'; Piibel 1739 iggaühhele leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1818: 184 plask, -o r. d. 'Flasche'
• Murded: `plasku 'plekknõu; lame joogipudel' R(`pläsku Jõh); `plasku Rei; `lasku (-ś-) Khk Mus Kaa Muh KJn Hel Nõo Kam; plaśku Jäm sporLä PJg Tor Hää sporKPõ I Plt Hel Har Rõu; pläśku Mar Juu Ote Plv; läsku Hls Krk EMS VII: 570
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 plask : plasku 'Flasche'; Wiedemann 1893: 837 plask : plasku; plasku : plasku 'Flasche'; ÕS 1980: 519 plasku 'kõnek plekknõu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlasche 'Flasche (von Zinn, Glas, Holz, Leder)'; Schiller-Lübben vlasche 'Flasche'; MND HW I vlasche, vlesche 'Flasche (meist aus Zinn, daneben auch Leder, Holz, Glas); Weinflasche'
• Käsitlused: < kasks vlasche Liin 1964: 53; < kasks vlasche ~ erts flask Raun 1982: 124; < rts flaska Raag 1987: 334; EES 2012: 375
• Läti keel: lt *blašķe [1638 Bla∫ckis] 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1918: 49, 84, 143; lt blašķe 'Flasche' < kasks vlasche Sehwers 1953: 13; Jordan 1995: 56; lt blašķe 'Jagdflasche' VLV 1944: 204
• Sugulaskeeled: sm lasku, flasku [Agr] 'peltinen maitokannu; puinen maito- tai piimäleili; pullo / Blechkanne; Lägel aus Holz; Flasche' < mr flaska 'pullo' [‹ kasks vlasche]; krj lasku 'puinen maitolekkeri' < sm SSA 2: 50; lv blaš́̄k 'vierkantige flasche' < kasks vlasche Kettunen 1938: 24; lv blašk 'plasku / blašķe' LELS 2012: 44
• Vrd lass

seemis, seemise 'pehme veniv nahk' < asks sēmes(ch) 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 276, 345 Seemisck nachk 'Seemisch leder'; sämisck nachk 'Sämisch leder aluta'; Hupel 1818: 220 semisk nahk d. 'Semischleder'; Masing 1818: 17 Põddra sammel on .. kui üks märg sämiskeri nahha rihmukenne; Lunin 1853: 171 semisk nahk d. 'замша'
• Murded: seemis, -e Khk; `säämüs, `säämükse Kuu EKI MK; siemiskanahk Iis; seemiskinahk Muh Mar Vig Nõo; seemisnahk (-ie-) Jõh Jäm Mär VJg Trm Kod Puh; seebisnahk Khk Käi Tõs Hls Krk; `säämisnahk Lüg EKI MK; seemiskeri (-ie-) nahk 'seemisnahk' Hag VJg Trm Plt KJn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēmis, sēmisk; sēmisk-nahk 'Sämischleder'; ÕS 1980: 623 seemisnahk 'rasvaga pargitud väikeloomanahk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 semes, semesch 'sämisch, ölgar (vom Leder)'; Schiller-Lübben semes, semesch 'sämisch, vom Leder; ölgares (weiches) Waschleder, durch Walken mit Fett (Seim?), Thran etc. ohne Lohe oder Alaun bereitet'; MND HW III sêmes(ch), sêms(ch), sêmisch '(Leder:) sämisch, ölgar'
• Käsitlused: < kasks sēmes(ch)-, sēmischledder 'sämisch-, Sämischleder' EEW 1982: 2733; < kasks sēmes(ch) Liin 1964: 56; Raun 1982: 154; Raag 1987: 324; SSA 3: 245; < asks semes, semesch 'seemisnahkne; pehme seemisnahk' EES 2012: 464; EKS 2019
• Läti keel: lt † ziẽmiška âda [1638 Seemi∫chkis] 'Sämischleder' Sehwers 1918: 101, 165; lt ziẽmišķis, ziẽmiška âda 'sämisch, Sämischleder' < kasks semesch 'sämisch' Sehwers 1953: 164; ziemišķa, ziemišķis sämisch < kasks sêmes(ch) Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm säämiskä, säämyskä [1637 sämiskä] 'pehmeä (pesu)nahka / Sämischleder' < rts sämsk [‹ kasks sēmes(ch-) 'säämiskäinen'] SSA 3: 245; sm säämiskä 'Sämischleder' < asks semisch, sêm(e)s(ch), rts sämisk, sämesk Bentlin 2008: 186; lv zem̄žgēl´, zem̄`š-nō̬’gə̑ 'sämischleder' < kasks semesch Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zemšnǭ'gõ 'seemisnahk / zamšāda' LELS 2012: 376
• Vt seemisker

tull, tulli 'aerutugi' < asks dulle, dolle 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 322, 342 tollit 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring transtrum'; Hupel 1780: 286 tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'; Luce 1813: 45 Tol 'der Ruderpflock'
• Murded: toll : `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l : tolli S L Ris Kei JõeK; tull : `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli : `tulli VNg Vai; tul´l : tulli Jäm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´ : tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
• Käsitlused: < kasks dulle 'Ruderpflock' GMust 1948: 6, 27, 93; < kasks dolle, dulle Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3350; < kasks dulle Raun 1982: 184; < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' EES 2012: 553; < asks dolle, dulle 'tull' EKS 2019
• Läti keel: lt pl. duļļi 'Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen' < kasks dulle Sehwers 1918: 41; dulles, duļļi 'Ruderpflöcke' < kasks dulle 'Ruderpflock, Dolle' Sehwers 1953: 29; duļļi 'Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen' < kasks dulle 'Rudepflock, Dolle' Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull SKES: 1393; lv toĺ̄, duĺ̄ 'ruderpflock, dolle' < kasks dolle, dulle Kettunen 1938: 427; lv toļ tull / dullis LELS 2012: 328; vdj tulli 'tull, aerutugi / уключина' VKS: 1388

tüürima, tüürin 'laeva juhtima' < kasks stü̂ren 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 396 Tührima 'Stewren gubernare'; Vestring 1720-1730: 258 Türima 'Steuern'; Helle 1732: 192 türima 'das Ruder führen, steuern'; Piibel 1739 neid pöörtakse wähhema türiga, kuhho pole se, kes türib, sedda ial tahhab aiada; Hupel 1780: 290 türima r. 'steuern, das Ruder führen'; tüürma r. d. 'steuern, lenken'; Lunin 1853: 202 türima r. d. 'править (рулемъ)'; tüürma r. d. 'править, управлять рулемъ'
• Murded: `tüürima (-mä) Jõe Kuu VNg Vai; `tüirima (-üü-) Sa Muh Emm Rei Mar Mär Kse Vän Tor Hää Juu JMd VJg Plt KJn; `tüüŕmä (-üi-) Kod Trv Hls TLä San Krl Vas; `tüürama VNg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖrima, -in 'steuern'; ÕS 1980: 753 tüürima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sturen 'steuern, lenken'; MND HW III stü̂ren 'steuern, lenken; fahren'
• Käsitlused: < ee tüür ~ kasks sturen EEW 1982: 3511; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 96; Raag 1987: 324; < asks sturen 'tüürima, juhtima; saatma' EES 2012: 573
• Läti keel: lt stũrêt 'steuern' < kasks stūren 'steuern' Sehwers 1918: 161; Sehwers 1953: 127; lt stūrēt, stīrēt 'steuern' < kasks stü̂ren 'steuern' Jordan 1995: 99; lt štĩrêt 'schnell, ausgelassen, unbeholfen gehen (von menschen); gerade vorwärts (ohne sich einen Weg zu suchen) gehen' < asks stǖren 'steuern; gehen, weggehen; hin und her schwanken' Sehwers 1953: 140
• Sugulaskeeled: sm tyyrätä [1745] 'ohjata, komentaa; kuljettaa' < rts styra, vrd kasks sturen, sks steuern SSA 3: 351; lv tīrə̑, tǖrə̑ 'steuern' < kasks sturen Kettunen 1938: 424; lv tīrõ 'tüürida / stūrēt' LELS 2012: 327
• Vt tüür