[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kuur, kuuri 'kerge ehitis; varjualune' < asks schûr 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: kuur : kuuri 'kõrvalhoone' eP TLä; kuuŕ : kuuri M San V; kuur : `kuuri R EMS IV: 166
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 467 kūŕ : kūri 'Scheune, Schauer, Schuppen'; ÕS 1980: 325 kuur
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schure 'Scheuer, Scheune'; Schiller-Lübben schûr, schure 'Schutz, Schirm; Scheuer, Scheune'; MND HW III schûr, schûre 'Schutzdach gegen die Einflüsse der Witterung; überdachter Raum; Lagerraum, Schuppen, Stallung (der Hühner), Schlafstelle der Bauern'
• Käsitlused: < kasks kûr ~ schur EEW 1982: 1075; < kasks schûr Raun 1982: 58; < kasks kūr SSA 1: 458; < asks schūr 'kaitse, vari; varikatus' EES 2012: 197; EKS 2019
• Läti keel: lt skũra, skũre 'das Gewölbe über der Öffnung des Riegenofens' < kasks schūr 'Schutz, Schirm; Schutzdach' Sehwers 1953: 109; lt šķũre, šķũris 'ein Anbau mit Dach, Abschauere' < asks schũr 'Schauer' Sehwers 1953: 134; lt kūre, kūris 'kalade soolamisruum' < lv kūŕ ~ ee kuur [‹ asks kûr] Vaba 2020: 995
• Sugulaskeeled: sm kuuri [1756] 'kuomu, katettu reki; katos, suojus; vaja, varastosuoja / Verdeck; Schutzdach; Schuppen' < rts kur 'katos; kuomu; koju, koppi' [‹ kasks kūr] SSA 1: 458; lv kūŕ 'scheuer, worin fische eingesalzen werden' < kasks kûr Kettunen 1938: 171; lv kūr 'kuur / šķūnis' LELS 2012: 153

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
• Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
• Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
• Läti keel: lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
• Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177

luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
• Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
• Läti keel: lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
• Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < rts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115

puur, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; Helle 1732: 395 [mesilane] panne puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; Lunin 1853: 153 puur, -i d. 'клѣтка'
• Murded: puur : `puuri 'varbseintega vahend loomade või lindude pidamiseks' R; puur : puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' S L sporKPõ sporI Plt M sporT Har VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bauer; Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
• Käsitlused: < kasks bûr Liin 1964: 64; Raun 1982: 133; < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' EEW 1982: 2261; < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' EES 2012: 397; < asks būr 'linnupuur' EKS 2019
• Läti keel: lt bũris 'Käfig, Vogelbauer' < kasks būr 'Käfig, Vogelbauer' Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23; būris 'Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau' < kasks bûr Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm puuri [1826] '(linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig' < mr bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' SSA 2: 445; SKES: 665-666

puur, puuri 'oherdi, tööriist' < ? asks bor 'id.', vrd vn бур 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 oherdi : oherdim : oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; Gutslaff 1648: 208 Oherith 'Bohr'; Göseken 1660: 144 ohherdim 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; Helle 1732: 209 winnal 'der Bohrer'; Hupel 1780: 347 Bohrer 'ohhert d.; uhher, winnal r. d.'
• Murded: puur : `puuri sporR; puur : puuri Sa Rei sporL sporKPõ I VlPõ eL(-ŕ) EMS VII: 922
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
• Käsitlused: < asks bōr Viires 1960: 49; < ? kasks bor 'Bohrer' EEW 1982: 2261; < kasks bor Raun 1982: 133; < vn bur 'puur' SKES: 665; EES 2012: 397; EKS 2019
• Läti keel: lt buoris 'ein kleiner Bohrer' < kasks bōr 'Bohrer' Sehwers 1953: 21; buoris 'Bohrer (Instrument zum Bohren)' < kasks bōr Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm pora [1860] 'Bohrer' < rts bor SSA 2: 397; sm puura 'rautakanki / Brecheisen' < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' [‹ sks Bohr või hol boor] SSA 2: 445; is pora 'kaira, suuri veivari'; krj pora '(kivi)pora' < sm pora SSA 2: 397; lv bu’oŕ 'bohrer' Kettunen 1938: 32; vdj burafka, burava 'puur (väiksem kui oherdi) / бурав' VKS: 176; vdj puuri 'puur / бурав' VKS: 983
• Vt puurima

tuur, tuura 'kala (Acipenser Sturio L.)' < asks stôr 'id.', vrd rts Stör 'id.' [Murretest registreeritud töör on tõenäoliselt rootsi laen.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 399 Töri kalla 'Stör sturio'; Vestring 1720-1730: 63 Tuur-Kalla 'ein Stöhr'; Hupel 1780: 292 tuura kalla P. 'der Stöhr (Fisch)'
• Murded: tüir : tüira Mus; stüir : stüira Phl EKI MK; `tuurakala Lüg; tuurakala Muh Emm Rid Mar Khn JMd Trm; tüirkala ~ stüirikala Phl; tüirakala Mus; tüürakala Ans Rid Hää EKI MK; töönakala Khk; töörakala Jäm Khk Rei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1360, 1372, 1305 tūr : tūra; tūra-kala 'Stör'; tǖr, tǖra (tǖras); tǖra-kala (D) 'Stör'; tȫr, tȫra, tȫra-kala 'Stör' '(Acipenser Sturio)'; ÕS 1980: 742 tuur = tuurakala (Acipenser)
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stor(e) 'Stör'; Schiller-Lübben stôr 'Stör'; MND HW III stȫr(e) (stoer), stür 'Stör'
• Käsitlused: < kasks stor(e) Raun 1982: 186; < kasks stôr Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < ? asks stōr 'tuur' EES 2012: 559
• Läti keel: lt stuõre 'Stör' < kasks stōr 'Stör' Sehwers 1953: 127; lt stūre, store 'Stör (Acipenser sturis)' < kasks stü̂r (neben stȫr(e)) Jordan 1995: 99; lt stora 'Stör' VLV 1944: 506
• Sugulaskeeled: lvS tǖr 'Stör' SLW 2009: 207; lv tīr, tǖr, tīr-kala 'stör (Acipenser sturio)' < asks stur, kasks sture Kettunen 1938: 424