[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
• Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
• Läti keel: lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
• Sugulaskeeled: lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
• Vt lood

peilima, peilin 'vee sügavust mõõtma' < vrd asks peilen 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `peilima 'laevaruumis vee sügavust mõõtma' Emm Hää EMS VII: 325
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878 *peilima, -lin 'peilen, abmessen, Beobachtung anstellen'; Salem 1890: 272 peilima 'отмѣривать'; ÕS 1980: 502 peilima 'suunda määrama, peiliga mõõtma'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegelen, peilen 'das Maß (den inneren Raum) eines Gefäßes bestimmen; dann überh. meßen mit dem Senkblei'; MND HW II: 2 pêgelen, peylen 'ein Hohlmaß an einem Gefäß festlegen; (Navigation:) abmessen, einen Kompaßkurs bestimmen'; Kluge: 534 peilen 'den Standort bestimmen'; Aus dem Niederdeutschen/Niederländischen übernommen als Ableitung zu Pegel in einer Lautvariante.
• Käsitlused: < asks peilen 'den Grund resp. die Tiefe des Wassers mit dem Senkblei untersuchen' GMust 1948: 65, 86; < sks peilen EEW 1982: 1978
• Läti keel: lt peilēt 'peilida / peilõ' LELS 2012: 234
• Sugulaskeeled: sm peilata [1798] 'suuntia; mitata veden syvyys (ruumassa) / peilen (Richtung; Wasserstand im Inneren eines Schiffes)' < rts pejla [‹ asks peilen] SSA 2: 330; lv peìlə̑ 'peilen' Kettunen 1938: 280; lv peilõ 'peilida / peilēt' LELS 2012: 234
• Vt peil

triikima, triigin 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; masseerima' < asks striken 'siluma, äigama; triiki mõõtma'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 10 kui süddame al wallutab siis wannad naesed trikiwad tedda; Hupel 1818: 252 trikima r. d. 'streichen, bügeln, plätten'; Lunin 1853: 199 trikima r. d. 'гладить, стирать, утюжить'
• Murded: `triikima 'ääretasa mõõtma; siledaks pressima; hõõruma, masseerima' R Jäm Emm Rei Mar Mär Kse KPõ I Plt; `triik´mä Kod TLä San Har Plv Vas Se; `riikima (-me) Sa Muh Vig Pä; `riikmä (-me) Vil M EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1323 trīkima, -gin; trīkmä (d) 'streichen, plätten, bügeln, streicheln'; ÕS 1980: 726 triikima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 striken 'glätten, plätten'; strik-iseren 'Schabeisen der Gerber'; MND HW III strîken '(Kleidungsstücke) am Körper glatt ziehen, glatt streichen, plätten, bügeln'
• Käsitlused: < kasks striken EEW 1982: 3269; Raun 1982: 181; < asks striken 'otse liikuma; siledaks tegema, triikima' EES 2012: 545; EKS 2019
• Läti keel: lt *strĩķêt [1638 ∫triekeju] 'streichen' < kasks strīken Sehwers 1918: 97, 160; lt strĩķêt 'streichen, die Sense, Ziegelsteine streichen; Wäsche bügeln, das Getreidemaß abstreichen' < asks strīken 'streichen, schärfen, etzen, das Kornmaß abstreichen, glätten, plätten' Sehwers 1953: 125; lt strĩķdzelze 'Plätteisen' < asks strīkīsen 'Streich-, Plätteisen' Sehwers 1953: 125
• Sugulaskeeled: lv strīk̆kə̑, strīktə̑; trīk̆kə̑ 'schärfen; streichen' < kasks striken Kettunen 1938: 382, 383; 431
• Vrd triiki