[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
• Läti keel: lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < rts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skörte Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

kört, kördi 'jahusupp' < asks görte 'tangupuder'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 86 Kört 'Mehl-Suppe Welling (Reval)'; Helle 1732: 117 kört 'die Meel-Suppe, Welling'; Helle 1732: 380 koddo lakkuwad körti, leent ehk mis käes on 'zu Hauß lecken sie ihr Grütz, Wassersuppen, oder was man denn hat'; Hupel 1780: 185 kört, -i r. 'Mehlsuppe, dünner Grütz; Welling'; Arvelius 1790: 74 küpseks keedetud körti; Lunin 1853: 65 kört, -i r. 'кисель; жидкая каша'
• Murded: köŕt : kördi 'jahusupp' Sa L sporK eL; köŕt (-r-), köŕdi (-r-) Pä Kei Tür ViK I Plt SJn Pst Puh Har Rõu Räp; kört : `kördi R EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'Mehlsuppe'; ÕS 1980: 339 kört 'jahusupp'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 görte (grütte) 'Grütze (Buchweizen, Gerste, Hafer, Mannagras); Grützbrei (bôkwê(i)teng)'; Niedersächsisches Görte, Grütte 'Grütze, Graupen; die aus Görte zubereitete Speise'; Hupel 1795: 108 Kert (Ehstn.) 'dünner Mehlbrei'
• Käsitlused: < kasks gorte 'tangupuder' Raun 1982: 64; < asks gorte 'kört, jahusupp' EES 2012: 211; < asks gorte 'tangud, tangupuder' EKS 2019

mart, mardi 'mardisant; mardipäev' < asks Marten, Merten 'Martin'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: mart : `mardi R; mart : mardi Hi; maŕt : mardi (-ŕ-) Sa Muh L Ha JJn Ann VMr Kad VJg Trm Lai VlPõ EMS V: 968; märt : märdi TLä Har Vas Lei EKI MK; `mäŕtnäpäiv 'mardipäev' Har VId EMS VI: 348
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 635 Maŕt : Maŕdi 'männl. Name'; Maŕdid, sańdi-Maŕdid, Maŕdi-sańdid 'vermummte Personen, welche am Martinsabend einen Umzug haben'; ÕS 1980: 408 mart 'folkl mardisant; kõnek mardipäev'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 Merten 'Martin'; St. Mertensdach '10. November, bezeichnete früher den Anfang des Winters'; Schiller-Lübben Merten 'St. Mertensdach, 10. November, bezeichnete früher das Ende des Sommers'; MND HW II: 1 Merten, Marten 'Martin, der heilige Martin'
• Käsitlused: < vrd asks Marten Raun 1982: 89
• Sugulaskeeled: lv mar̄´`t 'Martin; vernummtes martinskind' Kettunen 1938: 217; lv maŗţ 'mart, mardisant / mārtindieņas ķekatnieks'; māŗţõdajāji, māŗţõdsaņţ 'mardisant / Mārtindieņas ķekatnieks' LELS 2012: 183

mirt, mirdi 'mürt (Myrtus communis)' < asks mirt 'id.'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 299 sinniko wardet 'Myrten-Baum'; Piibel 1739 toge öllipu lehtä ja waikopu okse ja mirtipu lehtä ja palmipute lehtä; Lenz 1796: 20 Nende wöra maa Oransi puijega, Mirtidega, Lorberi puijega .. ota weel ni kaua kui töise pole Ku päle
• Murded: mirt (-ŕ-) : mirdi Pöi Muh Mar Tor IisK Kod KJn Kõp Hls Puh Rõn; miŕt : miŕdi V; `mirti : `mirdi Vai EMS VI: 85
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 510 mirt '= mürt'; ÕS 1980: 424 mirt 'mürt (taim)'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Mirt, Miert, Mürt 'Myrte'
• Käsitlused: < sks Mürte, kasks EEW 1982: 1541; < asks Mirt Raun 1982: 91; < asks mirt 'mürt' EES 2012: 282
• Läti keel: lt mirte 'Myrte' Sehwers 1953: 80; lt mirte 'mürt' LELS 2012: 190
• Sugulaskeeled: sm myrtti 'mirt, mürt' Mägiste 1931: 339; sm myrtti [Agr mirtus] 'eräs kasvi / Myrte' < rts myrten SSA 2: 189; lv mir̄`t-pū 'Myrte (Myrtus communis)'; lv mirtpū 'mürt / mirte' LELS 2012: 190
• Vrd mürt