?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 3 artiklit
kratsima, kratsin 'kraapima; sügama' < asks krassen, kratzen 'id.', sks kratzen 'id.'
- Esmamaining: Stahl 1637
- Vana kirjakeel: Stahl 1637: 70 krassima 'kratzen'; Göseken 1660: 265 krassima 'kratzen scalpere'; Hupel 1818: 100 kratsma r. d. 'kratzen'; Masing 1825: 79 kui sedda kratsitakse, kärnäle lähheb; Lunin 1853: 72 kratsma r. d. 'чесать'
- Murded: `krat´sima (-t-) 'kraapima, küüntega sügama' R Jäm Vll Emm Rei Lä sporKPõ Lai TLä; `krat´sma sporT V; `rat´sima (-t-) Khk Vll Pöi sporL SJn; `rat´sma, -me Var KJn sporM EMS III: 816; `krätsima 'kratsima, küüntega tõmbama' Ans Pha Emm LäLo EMS III: 916
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 423 krat´sima 'kratzen'; EÕS 1925: 275 kratsima 'sügama, kraapima, kriimustama'; ÕS 1980: 308 kratsima; Tuksam 1939: 591 kratzen 'kaapima, kriipima; kratsima, sügama'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 kratzen, krassen 'kratzen'
- Käsitlused: < sks kratzen 'kratsima' EEW 1982: 890; EES 2012: 182; < asks kratzen 'kratsima, kraapima' EKS 2019
maalima, maalida 'pintsli ja värvidega pilti looma' < kasks malen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 saab meddÿ Silmade ette malituth; Rossihnius 1632: 203 neine kiwide sisse mahlitut; Stahl 1637: 88 mahlima 'Malen'; Piibel 1739 keik nende malitud kuiud hukka saatma; Hupel 1780: 211, 214 maalma d. 'mahlen mit Farben'; malima r. 'mahlen mit Farben'; Lithander 1781: 503 mali sullega nisuggused kirjad Taarti peäle; Lunin 1853: 98, 102 maalma d. 'писать, расписывать, красить'; malima r. d. 'писать, рисовать'
- Murded: `maalima (-oa-, -ua-) 'värvima; joonistama' R sporS Mar Lä sporPä sporKPõ I Plt; `maal´ma Kod KJn Vil M Puh San V EMS V: 834; maal : `maali 'maalrivärv, värvimuld; pilt' Kuu VNg Vai; maal (-l´), maali (-oa-, -ua-) Jäm Khk Kaa Pöi Hi Mar Han Tõs Tor Jür VJg Iis Trm Plt KJn Trv San Krl VId EMS V: 833
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 mālima : mālin; māl´ma (d) 'malen, zeichnen'; ära mālima, üles mālima 'abbilden, portraitiren'; *päewa-mālimine 'Photographie'; ÕS 1980: 396 maalima
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben malen 'malen, pingere; mit irgen einem mal, Zeichen, versehen (z.B. Schafe, Schweine)'; MND HW II: 1 malen 'mit einem Zeichen versehen; malen, abmalen, bildlich darstellen'
- Käsitlused: < kasks malen 'malen' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 60; EEW 1982: 1470; Raun 1982: 86; < asks malen 'maalima, värvima' EES 2012: 269
- Läti keel: lt mālêt 'malen' < kasks mālen Sehwers 1918: 153; lt mālēt, pervēt 'maalima' ELS 2015: 464
- Sugulaskeeled: sm maalata [Agr] 'malen' < mr mala, maala 'maalata, kuvata' [‹ kasks mālen] SSA 2: 135; sm maalata < asks mâlen ~ rts måla Bentlin 2008: 141-142; lvS māl ~ māol, -ub ~ maål[?ed] 'malen' SLW 2009: 117; lv mō̬ĺt̆tə̑, mō̬ĺt́̆t́ə̑ 'malen, anstreichen'; mōĺ 'farbe' Kettunen 1938: 229; lv mǭļţõ 'maalida / gleznot, krāsot' LELS 2012: 192; vdj maalia 'halvasti värvida, plätserdada / грубо, неумело раскрашивать' VKS: 682
- Vt maaler
tantsima, tantsin 'muusika rütmis teatud samme tegema' < kasks danzen 'id.', sks tanzen 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 349 Roside pæl piddame keuwma, echk tantzma; Rossihnius 1632: 364 Kui enge Herodesse ajast|aicka peiw olli, sihs tantzis Herodisse Tütter neine ehn; Stahl 1637: 47 tantzima : tantzin : tantzi∫in : tantzinut 'Dantzen'; Brockmann 1639: 122 Tantzkut agkas röhmsast Jalgk; Göseken 1660: 94 tantzima 'Tantzen'; Virginius 1687-1690 Nink Tawid Tantsis keige jouwoga Issanda ees; Vestring 1720-1730: 242 Tantsma | Tantsima 'Tantzen'; Helle 1732: 186 tantsima 'tanzen'; Piibel 1739 wata kui Silo tütred wälja tullewad riddastikko tantsima; Hupel 1780: 280 tantsima, tantsma r. d. 'tanzen'; Hupel 1818: 240 tantsima u. tansma r. d. 'tanzen'; Lunin 1853: 189 tantsima; tansma r. d. 'плясать, танцовать'
- Murded: `tantsima (-ń-) R S L Ris Juu Jä ViK sporI Plt KJn Vil; `tańtsma (-me) Mar Tõs Khn Kod M TLä; `tańdsma T V EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1234 tańtsima, -sin; tańtsma (d) 'tanzen'; Wiedemann 1893: 1117 tańtsima, -sin; tańtsma (d) (tańsima, tantsuma, tansuma) 'tanzen'; ÕS 1980: 695 tantsima
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 danzen 'tanzen'; Schiller-Lübben dansen, danzen 'tanzen'; MND HW I dansen 'tanzen, springen'
- Käsitlused: < kasks dansen, danzen Ariste 1963: 104; Liin 1964: 60; < sks tanzen EEW 1982: 3075-76; < kasks danzen Raun 1982: 171; < asks dansen, danzen EES 2012: 514; < asks dansen 'tantsima' EKS 2019
- Läti keel: lt dañcuôt [1638 dantzoht] 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1918: 86, 145; lt dañcuôt, dancêt 'tanzen' < kasks danzen Sehwers 1953: 25
- Sugulaskeeled: sm tanssia [1784] < rts dansa SSA 3: 268; SKES: 1225-26; lvS dańš, -ub ~ daońš, -ub 'tanzen' SLW 2009: 53; lv dan̄´tšə̑ 'tanzen' < vrd lt dancuot Kettunen 1938: 36; lv daņtšõ 'tantsida / dejot, dancot' LELS 2012: 52; vdj tanttsia 'tantsida / танцевать' VKS: 1266; is tantsiaɢ 'tantsida' Laanest 1997: 195
- Vt tants