[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

hurtsik, hurtsiku 'väike vilets maja' < kasks hurt 'haopõimistik' [-ik on deminutiivliide.]

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 58 omma hürtzikode ∫iddes 'bey den Hürten'; Göseken 1660: 125, 230 Hurzick 'Baurhütlein'; hurtzick 'Baur haus'; Helle 1732: 96 hurtsik 'die kleine Hütte'; Hupel 1780: 158 hurtsik, -ko r. 'eine kleine Hütte'; Arvelius 1787: 35 ühhes urtsikus; Lunin 1853: 31, 213 hurtsik r. 'маленькiй шалашъ, лачужка'; hurtsik, -o r. 'маленькая хижина, шалашъ'
• Murded: urtsik S L K; `urtsik R(`urtsikko); ursik, uŕsik L K I; urdsik M T; hurtsik V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1393 huŕtsik : huŕtsiku; huŕtsikas : huŕtsika 'Hütte, Hundehaus'; ÕS 1980: 168 hurtsik
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben hort, hurt 'Flechtwerk von Reisen'; MND HW II: 1 hōrt (*hurt) 'Hürde, Reisiggeflecht, Darre zum Trocknen und Wolleschlagen, Faschine, Flechtzaun'
• Käsitlused: < kasks hort, hurt 'haopõimistik' Ariste 1963: 90; Raun 1982: 14; < asks hort, hurt, vrd ee urdas, vurt EES 2012: 81; < ? asks hort, hurt 'okstest punutis' EKS 2019

pööning, pööningu 'laepealne ruum; katusealune' < kasks bȫninge 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 pöning : pöningi∫t 'Bühn, darauff man Korn ∫chüttet'; Göseken 1660: 87 pöning/ i 'Bühn'; Göseken 1660: 150, 398 pöning 'bühn (im Hause)'; pöning 'Stockwerk contignatio'; Virginius 1687-1690 ja wiis tädda Pööningi pääld mahha Koa sisse,; Hupel 1780: 245 pöning, -o r. d. 'der Boden auf dem Hause'; Lunin 1853: 144 pöning, -e od. -o r. d. 'чердакъ, верхъ'
• Murded: `püöning (-üe-), -i 'maja laepealne ruum' Kuu Hlj Lüg; `püöning, -u VNg RId; pööning (püö-, püe-), -i (-e) Vll Noa Rid Mar JMd Iis KJn Nõo TMr; pöönig, -e Tõs; pöönik, -i Har; pöönig (pöönik), -u Aud M San sporV; pööning (püö-), -u Khk Muh Var Pä Tür Koe VJg Kod Äks Trv T; peening, -u Var Mih; pööning, -a Jäm Kaa; pöning, -i HMd; pöning, -u Juu; pening (penig), -i (-e) sporL Lai Plt KJn; pening (penik), -u Lih Tõs Tor Hää Nis Rap Pai EMS VIII: 78
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 942 pȫniṅg : pȫniṅgi 'Boden (oben im Hause)'; Wiedemann 1893: 855 pȫnik : pȫniku '= pȫniṅg'; pȫniṅg : pȫniṅge (d), pȫniṅgi (pȫnik) 'Boden (oben im Hause)'; ÕS 1980: 562 pööning
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 boninge '(Bühnung), Decke eines Stockwerkes'; Schiller-Lübben boninge 'Decke eines Stockwerks'; MND HW I bȫninge 'Bühne, Erhöhnung, Decke eines Stockwerks'; bȫne, *bȫn 'Bühne, bretterne Erhöhung; Boden, Dachboden; Obergeschoß, Stockwerk'
• Käsitlused: < kasks boninge Ariste 1963: 102; Liin 1964: 52; EEW 1982: 2335; Raun 1982: 136; < asks boning Ariste 1972: 96; < asks boninge 'pööning' EES 2012: 406; EKS 2019
• Läti keel: lt bẽniņš, bẽliņgis [1638 Behnings] 'Bodenraum' < kasks böninge Sehwers 1918: 83, 143; bẽniņš, bēliņģis 'der obene Boden, Bodenraum, das Stockwerk' < kasks bȫninge 'Decke eines Stockwerks' Sehwers 1953: 11; bēniņš 'Bodenraum, Boden' < kasks bȫninge 'Bühne, Erhöhung, Empore, Decke eines Stockwerks' Jordan 1995: 54
• Sugulaskeeled: sm pyöninki [1860] 'ullakko / Dachboden' < rts bön(n)ing 'ullakko, luhti' [‹ kasks bȫninge] SSA 2: 454; lvS bǟni 'Boden, Stockwerk' SLW 2009: 52; lv bēniɢ (bȫniɢ) 'bodenraum' < kasks böninge Kettunen 1938: 22; lv bēņig 'pööning / bēniņi' LELS 2012: 43