[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
• Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
• Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
• Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

raa, raa 'masti rõhtpuu' < asks rā 'id.', sks Rah, Rahe 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: raapuri : -`purje 'raa külge kinnitatud puri' Kuu Hlj; raapuri : -purju Khk Mus Emm EKI MK; `raagapuri : -`purje Kuu VNg; raagpuri : -purju Rid Ran; `raaga`seili VNg Vai EKI MK; raag : raa 'põikpuu purjelaeva masti küljes' R Phl; roag : roa Pöi Muh; raa : raa sporR sporS Rid EMS VIII: 124
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 995 āzi-pū 'Raa'; käila-āzi-pū 'Fockraa'; pära-maśti āzi-pū 'Kreuzraa'; Wiedemann 1869: 1030 puŕje-rāg 'Segelstange, Raa'; ÕS 1980: 566 raa 'keskelt masti või tengi külge kinnitatud rõhtpuu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben râ 'Rah, Segelstange'; MND HW II: 2 râ, râe 'Segelstange, Rah'
• Käsitlused: < kasks râ 'Rahe' GMust 1948: 39, 89; < sks Raa ~ rts EEW 1982: 2359; < asks rā ~ sks Rah, Rahe '(purje)raa' EES 2012: 410; < sks Rah, Rahe EKS 2019
• Läti keel: lt rãja 'Rahesegel' < kasks rā 'Segelstange' Sehwers 1953: 98
• Sugulaskeeled: sm raaka [1637 raka] 'maston vaakasuora osa; salko, riuku / Rahe; Stange, Rute' < germ, vrd mr raa 'aluksen raakapuu; salko, riuku' SSA 3: 32; sm raakapurje 'rahsegel' Kettunen 1938: 344; lv rō̬i, rò̬i̯ 'rahe' Kettunen 1938: 344; lv rǭj, rǭjo 'raa / rāja' LELS 2012: 273; vdj raaka '(purje)raa, (masti) rõhtpuu / рей, райна' VKS: 1019

rammima, rammin 'sisse taguma' < asks, sks rammen 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1893
• Murded: `rammima '(sisse) taguma; trampima' Sa Muh Kse Var Khn Aud Hää Trv; `raḿma Rõu Vas EMS VIII: 212
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1021 rammitama 'einrammen'; Wiedemann 1893: 925 rammima, -in (rammama) 'rammen, einrammen'; rammama (SO) '= rammima'; ÕS 1980: 573 rammima 'sisse taguma, kinni tampima'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rammen 'mit der ramme stossen'; MND HW II: 2 rammen 'mit einer Ramme stoßen, rammen'
• Käsitlused: < kasks rammen 'rammen' GMust 1948: 66, 90; < sks rammen EEW 1982: 2406; < kasks rammen Raun 1982: 139; < asks rammen ~ sks rammen EES 2012: 418
• Läti keel: lt rammât, ramêt, ramuôt 'Pfähle eintreiben' < sks rammen Sehwers 1953: 98
• Sugulaskeeled: lv ra’mmə̑ 'rammen' < vrd lv ra’m Kettunen 1938: 329; lv ra'mmõ 'rammida / blietēt' LELS 2012: 263
• Vt ramm

teenima, teenin 'ametis olema; elatist hankima; pälvima' < kasks dênen 'id.'

• Esmamaining: Boierus 1587
• Vana kirjakeel: Boierus 1587; EKVTS 1997: 90 jätta se yli|kaugni ninck rem̃sa taiwase isa maha, kwn temale tienut ninck sana wötnut oli; Müller 1600-1606: 353 kÿtat, niñck tenidt Iumala; Rossihnius 1632: 367 teddä thenimä ilma pelckmatta sinno ello jgga; Stahl HHb II 1637: 118 Hammo on verdenitud ∫e palck 'Fürleng∫t i∫t ∫chon verdient der Lohn'; Stahl 1637: 48 denima : denin : deni∫in : deninut 'Dienen'; Gutslaff 1647-1657: 115, 233 Rahgwat thenikut Sinulle; Göseken 1660: 159, 114, 424 teenima 'Dienen'; teenima 'Auffwarten'; teenima 'verdienen mereri'; Vestring 1720-1730: 246 Tenima 'Dienen'; Helle 1732: 187 tenima 'dienen, verdienen'; Hupel 1766: 40 omma waeste laste ning perre toidust ärraraiskad ning iggawest hukkatust tenid; Hupel 1780: 282 tenima r. d. 'dienen'; Lunin 1853: 192 tenima r. d. 'служить, прислуживать'
• Murded: `teenima (-ie-) R eP; `teenma (-mä) Mar Tõs Khn Vän; `ti̬i̬nima (-mä) Hää KJn; `ti̬i̬ńmä (-me) Kod eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1272 tēnima, -in; tēńmä (d) 'dienen'; ÕS 1980: 700 teenima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dênen 'dienen'; Schiller-Lübben denen 'dienen'; vordênen 'durch Dienst erwerben, verdienen, durch Gegendienste erwidern, vergelten, dienend leisten'; MND HW I dênen 'dienen, Dienst verrichten, leisten, helfen'
• Käsitlused: < kasks denen Ariste 1963: 105; Liin 1964: 50; < kasks dênen EEW 1982: 3109; Raun 1982: 173; Raag 1987: 324; < asks dēnen 'teenima, teenistuses olema; kohustusi täitma' EES 2012: 520; EKS 2019
• Läti keel: lt diẽnêt 'dienen' < kasks dēnen 'dienen' Sehwers 1918: 53, 146; Sehwers 1953: 26; dienēt 'dienen' < kasks dênen Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: sm tienata [1860] 'ansaita (rahaa) / (Geld) verdienen'; is tēnata 'ansaita'; krj tienata < rts tēna, tjäna 'palvella; soveltua, kelvata, hyödyttää, auttaa; ansaita' SSA 3: 289; lvS dienub 'dienen' SLW 2009: 53; lv dēn´ə̑ 'dienen' Kettunen 1938: 37; lv dēņõ 'teenida, teenistuses olla / dienēt, kalpot'; lv dīenõ 'teenida (sõjaväes) / dienēt' LELS 2012: 52-53; vdj teeniä 'teenida / служить, зарабатывать' VKS: 1280
• Vrd teener, teenistus