[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

lekk, leki 'lekkimine; auk laeva keres' < asks leck 'id.', sks Leck 'id.'

• Murded: lekk : leki Khk Pöi Emm Khn Hää; lekk : lekki Kuu Hlj EMS V: 87
• Eesti leksikonid: ÕS 1980: 363 lekk 'auk, vett läbilaskev koht laeva keres'; Mereleksikon 1996: 214 lekk 'vett läbilaskev koht (auk või pragu) laevakeres'; EKSS 3: 95 lekk 'mer auk, vett läbilaskev koht laevakeres'; Tuksam 1939: 623 Leck 'väljavoolu auk; lekk (von Schiffen)'; Deutschbaltisch 2019 Leck 'ein gutes Dach ohne Lecken (Gutzeit 1882)'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 lek, lēke 'undichte Stelle, insbes. Schiffsleck, Loch im Schiffskörper'; Kobolt 1990: 171 Leck 'undichte Stelle (am Schiff)'
• Käsitlused: < asks leck 'Leck, Loch um Unterwasserteil des Schiffes' GMust 1948: 26, 81; < sks Leck EEW 1982: 1277
• Sugulaskeeled: lv lek̄ 'leck' Kettunen 1938: 187; lv lek 'leke / sūce' LELS 2012: 165
• Vt lekkima

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

• Esmamaining: Lenz 1796
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
• Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
• Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
• Läti keel: lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
• Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
• Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
• Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
• Läti keel: lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
• Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < mr mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

moorlane, moorlase 'maur, neeger' < asks moriân, môr 'id.', sks Mohr 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 298 mustmah rahwas 'mohr æthiops'; Hupel 1780: 218 mora mees d. 'ein Mohr'; Arvelius 1782: 62 Morama-mehhiks .. kutsotakse; Arvelius 1787: 62 se Moramees; Hupel 1818: 143 moor, -i r. d. 'Mohr'; Lunin 1853: 108 moor, -i r. d. 'арабъ, негръ'; mori mees 'негръ'; mori ma 'страна негровъ'
• Murded: `muora mies VNg; `mu̬u̬rlane, -se Hää; `mu̬u̬rlanõ, -sõ Rõu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 613 Mōrlane : Mōrlaze 'Mohr'; ÕS 1980: 429 † moorlane 'mooramaalane'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 moriân (selten bloss môr) 'Mohr'; morinne 'Mohrin'; Schiller-Lübben morian 'Mohr, ethiops'; môrinne, môrwîf 'Mohrin'; MND HW II: 1 môre 'Mensch mit dunkler Hautfarbe'; lant der môren 'vorderer Orient und nordöstliches Afrika'; de witten môren 'die maurischen Araber'
• Käsitlused: < sks Mohr Ariste 1980a: 56; < sks Mohre ~ kasks môr EEW 1982: 1552; < asks morian, mōr 'maur; neeger' ~ sks Mohr 'mooramees, neeger' EES 2012: 284
• Läti keel: lt muõris 'der Mohr' Sehwers 1953: 81; lt moris 'Mohr' VLV 1944: 361
• Sugulaskeeled: lv mùo̯r(ə̑z) 'neger, mohr; möhre' < sks Kettunen 1938: 235
• Vrd murjan

tokk, toki 'kepp, toigas' < asks stok 'id.', sks Stock 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tokk (-k´k) : toki 'kepp; malk; teivas' Khk Kaa Muh Kse Han Hää Saa Rap JMd JJn VJg Kod Äks Ksi Lai sporVlPõ eL; togi Vai EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1291, 1344 tokk : toki, toku 'Stock'; tukk : tuku '= tokk'; ÕS 1980: 716 tokk 'kepp'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stok 'Stock; Zeichen der Amtsgewalt; Kerbstock'; Schiller-Lübben stock 'Stock, Zeichen der Amtsgewalt; Baumstumpf; Kerbstock'; MND HW III stock 'Baumstumpf, Wurzelstock; Stange, Pfahl; dürrer Ast, Stock; Wanderstock, Gehstock; Knüttel, Schlagwaffe'
• Käsitlused: < kasks stock ~ sks Stock EEW 1982: 3211; < asks Stock Raun 1982: 178; < asks stock 'kepp; känd; mesipuu', sks Stock 'kepp, malakas; känd; mesipuu' EES 2012: 536; < sks Stock 'kepp, toigas' EKS 2019
• Läti keel: lt stuka 'der Stock, der Prügel' < asks stock ME: III: 1102
• Sugulaskeeled: lvS stoikk 'Stock'; lv stok̄ SLW 2009: 179; lv stok 'kepp / spieķis' LELS 2012: 304; vdj štokki 'ankrutugi, -tokk / шток якоря' VKS: 1239

took, toogi 'prunt' < asks dōvicke 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: took : toogi 'vee väljalaske auk paadi põhjas' Emm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōk : togi (D) 'der Pflock, welcher das Loch (tōgi-auk) im Boden des Bootes verstopft, und beim Aufziehen an's Land herausgezogen wird, um das Wasser hinauszulassen'; Salem 1890: 401 took : toogi 'затычка (у лодки)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 dovicke 'Tappe'; dôk 'Tuch, bes. um den Kopf; ein bestimmtes Mass für Tuch'; Schiller-Lübben dovicke 'eine Tappe'
• Käsitlused: < kasks dōvicke 'Zapfen' GMust 1948: 51, 93
• Vrd töök