[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

arstima, arstin 'ravima' < asks arsten 'id.'

• Esmamaining: Stahl LS II 1649
• Vana kirjakeel: Stahl LS II 1649: 695 Awwita hennessel issi enne, kudt sa töiset arstit 'Hilff dir vor selber, ehe du andere artzneyest'; Vestring 1720-1730: 21 arstima 'Heilen, Curiren'; Helle 1732: 87 arstima 'curiren'; Piibel 1739 Meie olleme Pabeli arstinud, agga temma ei olle terweks sanud; Hupel 1780: 143 arstima r. 'kuriren'; arstma d. 'kuriren'; Arvelius 1782: 71 sind terweks arstib; Lunin 1853: 15 arstima, arstma r. d. 'лѣчить, пользовать'
• Murded: `arstima ~ `aŕstima R eP; `aŕstma T V; `aŕstme M EMS I: 445
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 50 aŕstima 'ärtzlich behandeln, curiren, heilen'; ÕS 1980: 54 arstima 'ravima'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben arsten, arstedien, arzedien, arsedien 'die Heilkunst üben, curieren'; MND HW I arsten 'heilen, kurieren'
• Käsitlused: < kasks arsten Liin 1964: 58; < ee arst EEW 1982: 98; < asks arsten 'arstima' EES 2012: 53
• Läti keel: lt ãrstêt 'heilen, kurieren' < kasks arsten 'heilen, kurieren' Sehwers 1918: 142; Sehwers 1953: 6; ārstēt 'kurieren, heilen' < kasks arsten ME: I: 244
• Sugulaskeeled: lvS arstub [1829] 'heilen' SLW 2009: 48; lv ar̄´štə̑ 'heilen, kurieren' Kettunen 1938: 14-15; lv aŗštõ 'arstida, ravida / ārstēt, dziedināt' LELS 2012: 35
• Vt arst

kõrvits, kõrvitsa 'aedvili (Cucurbita pepo)' < kasks korbitze, korvese 'id.' [kõrvits, kürvits jts on alamsaksa, Mulgi kirbits ja Karula kirmits on läti laenud.]

• Esmamaining: Stahl LS I 1641
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 343 ninck Körwitzit ninck lohckit 'vnd der Kürbiß / Lauch'; Göseken 1660: 269 korpitz 'Kürbis'; Vestring 1720-1730: 87 Körwits, -se 'Ein Kürbiß'; Helle 1732: 117 körwits 'der Kürbis'; Hupel 1780: 168, 186 kärwits, -e d. 'Kürbis'; körwits r. d. 'Kürbis'; Hupel 1818: 64 kärwits, -e d. 'Kürbis'; Masing 1818: 83 wähhemad kui meie suremad kürbised; Lunin 1853: 44, 64, 66 kärwits, -e d. 'тыква'; körbits, -e d. 'тыква'; körwits, -e ~ -i r. d. 'тыква'
• Murded: kõrvits : kõrvitsa 'aedvili' Pöi Muh sporL Juu JMd VJg I Plt; kõrvits, -e sporL JMd; `korvits (`kõr-) : `korvitsa R; körvits, -a (-e) Sa Hi; kõrnits, -a Saa VlPõ Trv; kürvits : kürvitsa (-tsä) Ote V; kürvits : kürvitse (-tsõ) TLä Võn Urv Har Plv Rõu; kirbits, -e M; kirmits : kirmidse Krl; kürbiss : kürbisse Trm Lei EMS IV: 331
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400, 477 köŕwits : köŕwitse, köŕwitsa 'Kürbis'; kürbes : kürbese (d), küŕbits : küŕbitse (d) '= köŕwits'; küŕwis, -e; küŕwits, -a, -e (d); ÕS 1980: 332 kõrvits
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 korvese (korbitze) 'Kürbis'; Schiller-Lübben korves(e), korvisch, korvetze, korbitze, körwitze 'Kürbis'; MND HW II: 1 körves, körvis 'Kürbis, Cucurbita'
• Käsitlused: < kasks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze Ariste 1963: 94; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 96; < sks Kürbis EEW 1982: 1178; < kasks korbitze, korvese Raun 1982: 60; < asks korves(e), korvetze, korbitze, körwitze 'kõrvits' EES 2012: 203; < asks korbitze 'kõrvits' EKS 2019
• Läti keel: lt ķir̃bise, ķir̃bisis 'Kürbis' < sks Sehwers 1918: 66, 150; lt ķervis, ķirvits, ķirbise 'Kürbis' < asks kerws, kürwes 'Kürbis' Sehwers 1953: 64, 66-67; ķervis, ķirvītis 'Kürbis' < kasks körvis, körves Jordan 1995: 72
• Sugulaskeeled: sm kurpitsa [Agr curbita] 'Kürbis' < rts kurbits [‹ asks t. sks] SSA 1: 450; lv kür̄biz 'kürbis' Kettunen 1938: 175; lv kirb 'kõrvits / ķirbis' LELS 2012: 124

lööper, lööpri 'kiirkäskjalg' < asks lö̂per 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 203 leper d. 'ein Läufer'; Hupel 1818: 120, 126 leper r. d. 'Läufer'; löper, -pri r. d. 'Läufer'; Masing 1823: 25 lööper (Laufer) 'jooksupoiss, sõnumikandja'; Lunin 1853: 88, 93 leper r. d. 'бѣгунъ, скороходъ'; löper, -pri r. d. 'иноходецъ, бѣгунъ'
• Murded: `lööper : `lööpre 'kiirkäskjalg; eesjooksja' Lä Tor Ha Rak VlPõ; `lü̬ü̬per Hää M; `lüöper Kuu Lüg Vai Iis; `lüeper JJn JMd; `klööper Emm; `klüöper Lüg EMS V: 787
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 591 *lȫper : lȫpri, lȫpre (lēper) 'Läufer, Schnellläufer'; tali-lȫper 'Strick eines Flaschenzuges'; EÕS 1925: 446 lööper 'kiirjooksja (meie endistel mõisnikkudel)'; ÕS 1980 lööper 'endisaegne kiirjooksjast sõnumikandja'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loper 'Läufer, (Brief)bote; Fussgänger'; MND HW II: 1 lö̂per (loiper, lopper) 'Läufer, Eilbote; Läufer im Schachspiel; Ausreißer'
• Käsitlused: < asks löper 'Strick eines Flaschenzuges' GMust 1948: 83; < asks loper 'jooksja, käskjalg' Ariste 1930: 97; EES 2012: 266
• Vrd looper

naaber, naabri 'üleaedne' < kasks nâber 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kudt nüith meddÿ naber; Rossihnius 1632: 230 Hähd Söbbrat, truwit Nabrit; Stahl 1637: 93 Naber : Nabri∫t 'Nachbar'; Stahl LS I 1641: 170 Raguel on keick nahbrit ninck ∫öbrat omma tüttre Pulma kutznut 'Raguel hat alle Nachbarn vnnd Freunde zu ∫einer Tochter Hochzeit geladen'; Gutslaff 1648: 228 Nâber 'Nachbar'; Göseken 1660: 92, 303 Naaber 'Nachbar'; Vestring 1720-1730: 144 Naber, -bri 'Der Nachbar'; Naabri Naine 'Die Nachbarin'; Helle 1732: 143 naber 'der Nachbar'; naabre naene 'die Nachbarin'; Hupel 1780: 220 naber : naabri r. d. 'Nachbar'; Arvelius 1787: 64 meie naabrimees; Hupel 1818: 147 naber : naabre r. d.; nabr, -e d. 'Nachbar'; Lunin 1853: 111 naber, -bre r. d. 'сосѣдъ'
• Murded: `naaber : `naabri (-re) eP(-oa-, -ua-); `naaber : `naabre M Ran; `naabri : `naabri Ote V EMS VI: 430
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 719 nāber : nābri, nābre, nābru; nābre : nābre (d) 'Nachbar'; nābur : nāburi '= nāber'; ÕS 1980: 445 naaber
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 naber (aus na-bûr) 'Nachbar'; naberlik 'nahcbarlich, nachbar-freundlich'; na-bûr, na-buwer 'Nachbar'; Schiller-Lübben naber (neber, neiber) 'der neben mir wohnt, Nachbar'; MND HW II: 1 nâber, nâbûr (nabuer) 'Nachbar, Hausnachbar, nächstwohnender Mitbürger; Nächster, der dabei ist'
• Käsitlused: < kasks naber Ariste 1963: 97; Liin 1964: 47; Haak 1976: 86; Raun 1982: 100; < kasks nabûr ~ erts nâbur EEW 1982: 1647; < asks naber 'naaber' EES 2012: 303; EKS 2019
• Läti keel: lt nãburgs 'Nachbar' < kasks nāber Sehwers 1918: 154; lt nãburgs 'Nachbar' < vrd vasks nābūr 'Nachbar' Sehwers 1953: 83; lt nāburgs, nābargs, nābergs 'Nachbar' < kasks nâber Jordan 1995: 79
• Sugulaskeeled: sm naapuri [Agr] 'Nachbar'; is nāpuri; krj noapuri; vdj nāpuri < mr nabor 'naapuri' [‹ kasks nābur] SSA 2: 200; SKES: 363; sm naapuri 'Nachbar' < asks nâber, nâbur, nâchber etc. ~ rts nabor, nabur Bentlin 2008: 148; lvS nāberga, -d ~ nāberg´i, -d 'Nachbar' SLW 2009: 127; nō̬berɢ 'nachbar' < kasks naber Kettunen 1938: 72, 252; lv nǭbõrg 'naaber / kaimiņš' LELS 2012: 210; vdj naapuri 'naaber, naabripere / сосед, соседи' VKS: 785; is naapuri 'naaber' Laanest 1997: 123

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
• Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
• Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
• Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259

prassima, prassin 'priiskama, laristama; pummeldama' < kasks brassen, prassen 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 pra∫∫ima : Pra∫∫in : pra∫∫i∫in : pra∫∫inut 'Pra∫∫en'; Stahl LS I 1641: 146 Nemmat pra∫∫iwat ninck me∫∫awat 'Sie wüten fa∫t vnd fahren daher'; Gutslaff 1648: 231 hähwtma /a 'prassen'; Göseken 1660: 87, 146, 374 prassima 'Brassen'; prassima 'prassen'; prassiminne 'Schwelgeey luxus'; VT 1686 Ent kui temmä kik olli erra prasnu / sis tulli köwwa Nälg; Vestring 1720-1730: 188 Prassima 'Prassen'; Helle 1732: 162 prassima 'prassen'; Piibel 1739 ei ta kule mitte meie sanna, prassib ja lakkub; Hupel 1780: 247 prassima r. d.; prasma d. 'prassen, verschwenden'; Lunin 1853: 147 prassima r. d., prasma d. 'мотать, раскошно жить, пировать'
• Murded: `prassima (-śs-) 'priiskama; praalima; (purjutades) lärmama' R Jäm Muh Rei L sporKPõ Iis Trm Plt; `rassima Khk Vll Pöi Kse PJg Tor Juu; `raśma (-me) Saa KJn Kõp M; `praśma Hel TLä V EMS VII: 738; (`)praaseldama 'priiskama, prassima' Kuu Nõo; praseldama Hlj EMS VII: 720
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 962 praśśima : praśśin 'lärmen, toben, tollen'; Wiedemann 1893: 873 praśśima : praśśin (praśma, raśśima) 'lärmen, toben, tollen'; ÕS 1980: 533 prassima 'jooma, joomapidu pidama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pras = bras 'Schmauserei, Prasserei'; bras 'Lerm, Gepränge, Prasserei'; brassen 'prassen'; Schiller-Lübben prass 'Prasserei, Schmauserei'; brassen, prassen 'prassen'; MND HW I vrâßen (vratzen) 'prassen, schwelgen'; brassen 'lärmen, prassen'; MND HW II: 2 pras (prass) 'Gelage, Schlemmerei'; *prasselen 'beständige Geräusche hervorrufen, rasseln, lärmen'
• Käsitlused: < kasks prassen Ariste 1963: 101; < kasks brassen Liin 1964: 59; < sks prassen EEW 1982: 2167; < kasks brassen, pras Raun 1982: 127; < asks prass 'pidutsemine, sööming', asks brassen 'käratsema, prassima, priiskama' EES 2012: 384; EKS 2019
• Läti keel: lt brasêt 'prassen, saufen, schmoren, schlemmen' < asks brassen 'schwelgen, prassen' Sehwers 1953: 16; lt brasēt 'schwelgen, aufleben, saufen, sich wichtig gebärden' < kasks brassen 'lärmen; prassen, schlemmen' Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: vdj prassia 'riielda, kärkida / бранить, браниться' VKS: 959

pruukima, pruugin 'kasutama, tarvitama' < kasks brûken 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 meÿe needt piddame brukima, ninck sagkedasti laulma; Stahl HHb I 1632: Hij eth meije ∫e prukime 'das wir es gebrauchen'; Stahl 1637: 44 prüchkma : prüchkin : prüchk∫in : prüchknut 'gebrauchen'; kürja∫t prühckima 'mißbrauchen'; Gutslaff 1648: 439 kurjaste prukma 'mißbrauchen'; Göseken 1660: 283 pruhkima 'Brauchen'; Göseken 1660: 87, 147 ruhkima 'Brauchen'; kuriast ruhkima 'mißbrauchen'; VT 1686 nink pruhksime Appi / nink keüdime seddä Laiwakest kinni; Vestring 1720-1730: 188 prukima; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Piibel 1739 agga meie ei olle sedda melewalda mitte prukinud; Hupel 1766: 6 pruki warsti need rohhud, mis ma ettespiddi sind öppetan; Hupel 1780: 247, 260 prukima r. d. 'brauchen'; pruukma d. 'brauchen'; rukima P. 'gebrauchen'; Lunin 1853: 148 prukima, pruukma r. d. 'употреблять, имѣть нужду'
• Murded: `pruukima 'kasutama' R Jäm Hi L K I; `pruuk´ma T V; `pruukme M; `ruukima Sa Muh EMS VII: 770
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 1093 prūkima : prūgin 'gebrauchen, brauchen, verbrauchen'; rūkima '= prūkima'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruken 'nötig haben, gebrauchen'; Schiller-Lübben bruken 'gebrauchen, sich bedienen'; MND HW I brûken, gebrûken, brü̂ken 'brauchen, benutzen, gebrauchen, anwenden; verwenden'
• Käsitlused: < kasks bruken Ariste 1963: 101; Liin 1964: 54; Raun 1982: 128; < kasks brūken EEW 1982: 2185; SSA 2: 413; < asks bruken 'kasutama' EES 2012: 386; EKS 2019
• Läti keel: lt brũķêt 'gebrauchen' < kasks brūken Sehwers 1918: 144; lt brũķêt < kasks brūken 'gebrauchen' Sehwers 1953: 18; brūķēt 'gebrauchen; trinken, saufen' < kasks brûken 'gebrauchen' Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm pruukata (ruukata) [Agr] 'olla tapana; käyttää, pitää / gewöhnlich tun, pflegen; benutzen, halten' < rts bruka [‹ kasks bruken] SSA 2: 412-413; is prūkata < sm SSA 2: 413; lvS brūt´, -ub 'gebrauchen' SLW 2009: 52; lv brùi̭k̆kə̑ 'gebrauchen' < kasks bruken Kettunen 1938: 30; lv brūikõ 'pruukida, tarvitada / lietot, brūķēt' LELS 2012: 49; vdj pruukkia 'pruukida, kasutada / употреблять, применять' VKS: 966
• Vt pruuk

tund, tunni 'ajaühik, 60 minutit' < kasks stunde, stunt 'id.'

• Esmamaining: Völker 1585
• Vana kirjakeel: Völker 1585; EKVTS 1997: 81 nink se tunde sisen, meie surmas; Müller 1600-1606: 365 sen wÿmse Surma Stunni siddes; Müller 1600/2007: 266 v̈che onsa Aÿa ninck Stunni perrast (19.08.1603); Rossihnius 1632: 385 SEst et meye ni|suggust tyame, nimme kahn se aick, et se tund sähl om, ülles|tousta sest maggamissest; Stahl HHb I 1632: Ciij kus meije Wihmane tund on tulnut 'Wenn vn∫er Stündlein kompt'; Stahl 1637: 119 tund : tundi∫t '∫tunde'; Stahl HHb III 1638: 1 eth ∫e tund nühdt on ülle∫tou∫ta 'das die ∫tunde da i∫t auffzu∫tehen'; Brockmann 1638: 117 Sel Tundil olli röhmsamb Aigk; Gutslaff 1648: 244 Tunni Kella 'Vhr'; Gutslaff 1647-1657: 233 pois saih terwes selsammal Tundil; Göseken 1660: 94, 404 Tund/ i 'Stund'; Tund 'Stunde hora'; Hornung 1693: 39 Tund : Tunni : Tundi 'eine Stunde'; Vestring 1720-1730: 260 Tund, -ni 'Die Stunde'; Hupel 1780: 291 tund : tunni r. d. 'die Stunde'; Lunin 1853: 204 tund : tunni r. d. 'часъ'
• Murded: tund : `tunni R(`tundi Vai); tund (-ń-), tunni S; tuńd : tuńni (-nn-) L sporK I; tuńn : tuńni Saa eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1349 tuńd : tuńni 'Stunde'; ÕS 1980: 737 tund
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stunde, stunt 'Stunde, bestimmte Zeit, Zeit überhaupt'; MND HW III stunde, stunt 'Zeitpunkt; Augenblick; Zeit einer Verabredung; Wendepunkt; Zeitmaß, Stunde'
• Käsitlused: < kasks stunde, stunt Ariste 1963: 106; Liin 1964: 65; < kasks stunde, stunt ~ sks Stunde EEW 1982: 3355; < kasks stunde Raun 1982: 184; < asks stunde, stunt 'tund; (kindel) aeg; kord' EES 2012: 554; EKS 2019
• Läti keel: lt stuñda [1585 ∫tunde] 'Stunde' < kasks stunde Sehwers 1918: 29, 81, 161; Sehwers 1953: 126; stunda, stunde, stunds 'Stunde' < kasks stunde Jordan 1995: 98
• Sugulaskeeled: sm tunti [Agr stunti] 'Stunde' < rts, vrd mr stund 'hetki' SSA 3: 327; krj tunti < rts; is tunni; vdj tunni < ee SSA 3: 327; lvS tunn, tuńń [1829] 'Stunde' SLW 2009: 201; lv stun̄´ᴅ 'stunde' < kasks stunde Kettunen 1938: 383-384; lv stuņḑ 'tund / stunda' LELS 2012: 305; vdj tunni, tunti 'tund / час' VKS: 1391, 1392