[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

märkama, märgata 'tähele panema, täheldama' < kasks merken 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 221 voywat merckada; mercka minu Palwet; Stahl HHb III 1638: 13 eth tem̃a merckap ∫edda kurja erraheitada 'Das er wi∫∫e bö∫es zu verwerffen'; Gutslaff 1648: 227 moistma /a (intelligere) 'mercken'; tähelle pannema (notare) 'mercken'; Vestring 1720-1730: 130 Märkama 'Verstehen, Vermögen'; Helle 1732: 136 märkama 'verstehen, vermögen'; Hupel 1780: 212 märkama r. 'verstehen; vermögen'; Arvelius 1790: 181 kes nende rummalust märkis; Hupel 1818: 134 märkama r. d. 'verstehen; spüren; vermögen'; Lunin 1853: 99, 104 märkama r. d. 'понимать, замѣчать, видѣть, разумѣть, вывѣдывать'; merkama '= märkama'
• Murded: `märkama (-ämä) 'taipama; tähele panema' R Sa Muh L K I; `mäŕkmä (-me) M TLä San Har VId EMS VI: 344
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 märkama, -kan; märkanema, -nen 'verstehen, einsehen, merken, bemerken, spüren'; ÕS 1980: 442 märkama
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken '(auf)merken, beachten, erkennen, verstehen'; Schiller-Lübben merken, marken '(auf)merken'; MND HW II: 1 merken, marken 'zur Kenntnis nehmen, bemerken, beobachten'
• Käsitlused: < kasks merken '(auf)merken' Ariste 1963: 97; EEW 1982: 1621; Raun 1982: 97; < kasks merken, marken Liin 1964: 59; < asks merken 'märgiga varustama; märkama, tajuma' EES 2012: 296
• Läti keel: lt mẽrķêt 'zielen' < kasks merken 'bezeichnen, zielen' Sehwers 1918: 35, 154; Sehwers 1953: 79
• Sugulaskeeled: lvS mierk´, -ub 'zielen' SLW 2009: 121; lv mer̄k̆kə̑ 'begreifen, verstehen; zielen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'sihtida / mērķēt' LELS 2012: 187; vdj merkittsää 'märgata, tähele panna / замечать, примечать' VKS: 724
• Vt märk

tool, tooli 'iste' < kasks stôl 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 359-360 ninck Iütlus|Stole peel selle rachwalle saab kulututh; et mina minu Iallade kaas sen|sinatze Predig|stole pæle piddi seißma; Rossihnius 1632: 379 ninck istutis hendas se kochto|tohli se asseme pähle; Gutslaff 1647-1657: 262 Tohlide pähl istma; Göseken 1660: 94 Tool/ i 'Stuel'; Göseken 1660: 262 Kunincklick tool 'Königlicher Stuel'; Hornung 1693: 24 Toel 'ein Stuel'; Vestring 1720-1730: 254 Tool, -li 'Der Stuhl'; Helle 1732: 190, 323 tool 'der Stuhl'; Piibel 1739 ta olli tööd teggemas omma toli peäl; Hupel 1780: 287 tool, -i r. d. 'der Stuhl'; Lunin 1853: 198 tool, -i r. d. 'стулъ'
• Murded: tuol : `tuoli (-ua-, -ue-) R(`tuoli Vai); tool (-l´) : tooli (-uo-) Jäm Muh Hi L sporKPõ Iis Trm Äks Lai Plt; toel : tooli Khk Pöi Rid Mar Ris; tu̬u̬l´ : tooli Hää Kod Pal KJn Vil eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300 tōl´ : tōli 'Stuhl'; jutlus-tōl´ 'Kanzel'; Salem 1890: 401 tool : tooli 'стулъ'; tool-maaker 'стульникъ'; ÕS 1980: 718 tool '(istumiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stôl 'Stuhl, bes. vom Sitz des Rates, Thorn des Kaisers, Papstes usf.'; Schiller-Lübben stôl 'Stuhl, bes. vom Stuhl des Rates, Kaisers, Bischofes etc.'; MND HW III stôl (stoel, stoil, stoul) 'Ehrnesitz, Thron eines weltlichen Herschers, des Papstes; Richterstuhl; Sitzgerät, Stuhl; Stelle, Ort'
• Käsitlused: < kasks stôl Liin 1964: 53; Raun 1982: 179; < kasks stôl, vrd sks Stuhl EEW 1982: 3226; < asks stōl 'tool, iste' EES 2012: 538; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm tuoli [Agr stooli] 'Stuhl' < mr stol, stool 'tuoli, istuin; teline, alusta' [‹ germ *stōla] SSA 3: 329; SKES: 1407; vdj stuuli, stooli 'tool / стул' VKS: 1177