[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 17 artiklit

eliting, elitingi 'roos (nahahaigus)' < kasks dat hillige dink 'see püha asi'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Jllitinck 'Heilig ding'; Göseken 1660: 340 Jllitinck 'rose morbus'; Helle 1732: 99 illiting 'die Rose (erylipelas)'; Hupel 1780: 161 illiting, -i r. 'die Rose (Krankheit)'; Schmidt 1816: 73 kui on roos ehk illiting; Hupel 1818: 42 helleting u. helliting, -i r. d. 'Rose (Krankheit); Krebs selt.'; Lunin 1853: 18, 26, 35 elleting r. d. 'рожа (болѣзнь)'; helleting r. d. 'рожа; ракъ (болѣзнь)'; illiting r. 'рожа (болѣзнь)'
Murded: eliting Hi K; eliding K I; (h)eleding Kuu; elisting MMg; iliding Ran EMS I: 683; Obune oli eleting 'kartlik, peru' Kuu EMS I: 683
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 104, 105, 126 heletiṅg : heletiṅgi, heletiṅgu 'Rose, Entzündung'; helitiṅg : helitiṅgi '= heletiṅg'; hilitiṅg : hilitiṅgi, hilitiṅgu '= heletiṅg'; ÕS 1980: 106 † eliting 'roos (nahahaigus)'
Saksa leksikonid: MND HW I dat h.-ge [hillige ~ hellige] dinc 'mit starker Rötung, Entzündung verbundene Krankheit, Rotlauf, Rose'
Käsitlused: < kasks dat hillige dink 'Rotlauf, Rose' Liin 1964: 58; Raag 1987: 322; < kasks dat hillich dink ~ ee hele- EEW 1982: 184, 325; < asks hillige dink 'punataud; roos' ~ sks heilige ding 'punataud' EES 2012: 60; EKS 2019
Läti keel: lt ilģes, ilģi 'alle Heiligen' < kasks hilgen 'die Heiligen' Sehwers 1953: 41; iļģi 'die Geister der Verstorbenen, Fest zu Ehren der Manen' < kasks de hilligen 'die Heiligen' Jordan 1995: 64

kraak, kraagi 'hobusekronu, setukas' < asks kragg(e) 'id.', bsks Kragge 'id.'

Murded: obuse kraak, inimese kraak VNg EMS III: 780; kragi 'kuivanud' VJg EMS III: 800; kragi 'hobusekronu' MMg Saareste I: 474
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 431 kroni : kroni 'Kracke, Schindmähre'; Tuksam 1939: 589 Kracke '[hobuse]kronu, setukas'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kracke 'schlechtes, altes Pferd'; Hupel 1795: 124 Kragge 'heißt ein elendes schlechtes Pferd'
Läti keel: lt kraģis 'eine alte Schindmähre' < asks kragg, kragge 'ein altes, abgetriebenes Pferd' Sehwers 1953: 56; lt kraķis 'ein schlechtes, altes Pferd, eine Schindmähre' < asks kracke 'ein altes abgenutztes, schlechtes Pferd, eine Schindmähre' Sehwers 1953: 56

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruvi, kruvi 'materjalisse keeratav kinnitusvahend; laeva sõukruvi' < kasks schruve 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 94 kruw/ i 'Schraube'; Vestring 1720-1730: 94 Kru, -i 'Die Schraube'; Kruima 'Schrauben'; Helle 1732: 121 kru 'die Schraube'; Hupel 1780: 191 kru : krui r. 'die Schraube'; kruuw d. 'die Schraube'; Hupel 1818: 101 kru : krui r. 'Schraube'; kruuw, -i r. d. 'Schraube'; Masing 1821: 149 Wimaks tulli sirp silmast wälja, ja olli hopis kruwi wänetud; Lunin 1853: 72, 73 kru : krui r. 'винтъ, щрупъ'; kruuw, -i r. d. 'винтъ, шрупъ'
Murded: kruvi 'kinnitusvahend' VNg Emm Rid Juu Tür Koe MMg Plt; kruu : `kruuvi R; kruu Hi Lä K I; ruvi Saa M; rui Sa Muh Lä Pä VlPõ; kruu(v) : kruuvi Lä Ha JJn Kad I; kruuv : kruvvi T; kruvv (-v´v-) : kruvvi TLä V EMS III: 891
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 kruwi : kruwi (P, SO) '= krūw'; krū : krūi, krū '= krūw'; krūw : krūwi 'Schraube'; krūwima, -wida 'schrauben'; ÕS 1980: 312 kruvi
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schruve 'Schraube'; schruven 'schrauben, winden'; MND HW III schrûve 'Gewinde; Schraubensatz zum Heben von Geschützen, Hebeschraube der Zimmerleute; Schraube als Folterwerkzeug'
Käsitlused: < kasks schrûve 'Schraube' GMust 1948: 26, 80; < kasks schrūve Viires 1960: 195; EEW 1982: 1002; SSA 3: 115; < kasks schruve Liin 1964: 51; Raun 1982: 52; < asks schrūve 'mutter, kruvi' EES 2012: 185; < asks schruve 'kruvi' EKS 2019
Läti keel: lt skrũve 'Schraube' < kasks schrūve 'Schraube' Sehwers 1918: 32, 158; Sehwers 1953: 107; skrūve, skruve 'Schraube; Schraube am Spinnrad' < kasks schrûve 'Gewinde, z. B. in der Presse, Schraube' Jordan 1995: 88; skrũvêt 'schrauben' < kasks schrūven 'schrauben' Sehwers 1918: 158; Sehwers 1953: 107
Sugulaskeeled: sm ruuvi (kruuvi, skruuvi) [1787; 1637 skrwfvi] 'Schraube' < rts, vrd skruv 'ruuvi' [‹ kasks schrūve] SSA 3: 115; sm ruuvi 'Schraube' < asks schrûve 'Schraube, Gewinde' ~ rts skruv 'Schraube' Bentlin 2008: 178; lv skre̮ù̯v, skriù̯v 'schraube' < kasks schruve Kettunen 1938: 373; Raag 1987: 327; lv skrõuv 'kruvi / skrūve' LELS 2012: 295; lv skrõuvõ 'kruvida / skrūvēt' LELS 2012: 295; vdj kruuvi 'kruvi / шруп' VKS: 490

krööm, kröömi 'raas, kübe' < asks krome 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; Hupel 1818: 101 krömokenne r. d. 'Krümchen'; Lunin 1853: 72 krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm : kröömi 'kübe, raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm : `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m : kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm : röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-ḿ), röömi M San EMS III: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm : krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes'
Saksa allikadA: Kluge Krume
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' Liin 1964: 54; EEW 1982: 1010; < asks krome 'leivasisu, -raasukesed' EES 2012: 185; EKS 2019

lustima, lustin 'lustlik olema; lõbutsema' < asks lusten 'id.', ee lust

Esmamaining: HuH 1654
Vana kirjakeel: HuH 1654 lustima (lüstima) 'lusti omama'; Göseken 1660: 207 lustima 'gelüsten'
Murded: `luśtima 'tahtma; lõbutsema' Ris VJg Trm MMg; `luśtma KJn Plv; `lustima R Sa Muh Kse PJg Iis EMS V: 526
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 611 luśtima, -tin 'gelüsten, Lust haben'; Wiedemann 1893: 553 luśtima, -tin (luśtitama) 'gelüsten, Lust haben'; EÕS 1925: 425 lustima, lustitama 'vt lust'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben lusten 'gelüsten, Lust an etwas haben, Gefallen an etwas finden, belieben'; MND HW II: 1 lüsten, lusten 'gelüsten, Lust, Freude machen; Lust, Freude haben'
Käsitlused: < kasks lusten Liin 1964: 60; Ariste 1972: 97; < asks lusten 'himustama, ihaldama' EES 2012: 256
Läti keel: lt lustêt 'lustig, fröhlich sein' < asks lusten 'Lust haben' Sehwers 1953: 75; lustēt 'lustig, fröhlich sein; sich freuen; Lust haben, gefallen' < kasks lusten (neben lüsten) 'Freude machen, gelüsten, gefallen; Freude haben' Jordan 1995: 76
Sugulaskeeled: sm lystätä [Agr] 'haluttaa (ruokaa), tehdä mieli' < mr lysta 'haluta'; is lustia lystätä; krj lystäillä 'huvitella' < sm SSA 2: 119; lv luš́̄tə̑ 'lustig sein, lust haben' < kasks lust Kettunen 1938: 209
Vt lust

meski, meski 'rukkijahuleotis, käärimata õlle- või viinavedelik' < asks mêsch, meisch 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 416 mechkil 'tranck potus'; Hornung 1693: 23 Mesk 'Mesch im Brauen'; Vestring 1720-1730: 136 Mesk 'Die Mesche vom Bier (Reval)'; Helle 1732: 139 mesk 'die Mesche vom Bier'; Hupel 1780: 216 mesk r. 'die Mesche vom Bier'
Murded: `meski (-e) 'käärimata õlle- või viinavedelik' R S Lä; `meśki K Trm MMg Lai; mõśk : mõse (`mõśki) Mär Kse Pä Ris Plt KJn; meśs : meśsi Kod T Rõu Vas Se EMS VI: 30; miss : miśsi 'meski' Hää Saa Vil eL EMS VI: 31
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 658 meśk : meśki; meske : meśki, meski : meske; meśś : meśśi, mesi (d) 'Maische (bei der Bier- od. Branntweinbereitung), ungehopfte Bierwirze'; ÕS 1980: 417 meski 'leotis õlle või viina tegemiseks'; Deutschbaltisch 2019 Meische 'fast allgemein gebräuchlich für das frühere Masche, Meusche, Meisch u. Mesche. Letzteres fürt Sallmann auf und dazu mnd. mesch u. estn. mesk.'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 masch, mêsch 'Maische, Biermaltz'; 'meisch = mêsch'; mêske-wert 'Meischwürtze'; Schiller-Lübben (masch), mesch 'Maische, Biermalz'; meskewert 'Maischwert'; MND HW II: 1 mêͥsch 'Maische, Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung'; mê(i)schewert
Käsitlused: < kasks (masch) mesch Liin 1964: 55; < kasks mêsch, meisch EEW 1982: 1531; Raun 1982: 91; < asks mēsch, meisch 'meski, õllelinnased' EES 2012: 281; < asks mesche 'meski' EKS 2019
Sugulaskeeled: sm mäski < rts mäsk SKES: 360; sm mäski 'Schlempe, Treber; Maische' < asks mêⁱsch 'Malzbrühe als Grundstoff für die Bierbereitung' ~ rts mäsk 'Maische' Bentlin 2008: 147

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20

paslik, pasliku 'kõlblik, sobilik' < asks paslik 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: `paslik (-ś-), -u 'sobiv, sünnis' Jäm Käi Mar Mär Tor Hää Kod MMg Plt KJn Trv Hls; `paślik : `paśligu TLä Krl EMS VII: 231; `passilik : `passiligu Kuu Lüg; `passilikko (-u) VNg Vai; passilik, -u (-śs-) Jäm Khk Kse Ha Koe Kad VJg Trm Kod Lai EMS VII: 234
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 773 paślik : paśliku '= paśśilik'; paśśilik, -u (paślik) 'passlich, passend'; ÕS 1980: 496 paslik 'sünnis, sobiv, kõlblik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 paslik 'passlich, ziemlich'; MND HW II: 2 paslĩk (-lich), passelĩk, peslĩk 'passend, günstig; ausreichend'
Käsitlused: < kasks passen EEW 1982: 1951; < kasks paslik Raun 1982: 117; < asks passen 'sobivaks, parajaks tegema' EES 2012: 356
Läti keel: lt pasêt < asks passen Sehwers 1953: 86; lt pasīgs 'paslik / paššiji' LELS 2012: 229
Sugulaskeeled: sm passeli [1886] < rts passlig [‹ kasks passen] SSA 2: 321; lv paššiji 'paslik / piemērots, pasīgs' LELS 2012: 229
Vt passima

prügitama, prügitan '(teed) sillutama' < asks brüggen 'id.'

Esmamaining: Vestring 1720-1730
Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggima 'Brücken (Reval)'; Helle 1732: 162 prüggima 'pflastern, brücken'; prüggitud 'gepflastert'; Hupel 1780: 247 prüggima 'pflastern, brücken'; Hupel 1818: 191 prüggima r. d. 'pflastern, brücken (die Straße)'; Lunin 1853: 148 prüggima r. d. 'мостить'
Murded: prügima 'kruusatama' Kuu Jäm Ris Koe MMg; prüǵüme San; rügima PJg EKI MK; prügidama Jõe Lüg; prügitama Khk Pha Hää Koe Plt; prügitämä Kod; prügitämmä (prügü-) Har EMS VII: 783
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügima, -gin 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; Wiedemann 1893: 881 prügima, -gin (prügama) 'pflasten, brücken'; prügitud tē 'Chaussee'; EÕS 1930: 840 prügitaja '(Pflasterer)'; ÕS 1980: 541 prügitama '(sillutama)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen (oder Bohlen) eine Strasse pflastern'; Schiller-Lübben bruggen 'eine Brücke machen; mit Steinen pflastern, in ältester Zeit auch mit Bohlen belegen'; MND HW I brüggen 'eine Brücke legen; mit Steinen pflastern'
Läti keel: lt bruģêt [1631] 'pflastern; mit Bohlen belegen' < kasks bruggen 'pflastern, mit Bohlen belegen' Sehwers 1953: 18; lt bruģēt 'pflastern' < kasks brüggen Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: lv bri’ggə̑, bri’ktə̑ (brü’ktə̑) 'pflastern' < kasks bruggen Kettunen 1938: 29; lv bri'ggõ 'prügitada, sillutada / bruģēt' LELS 2012: 48
Vt prügi

püür, püüri 'padjakott' < asks bure 'id.', sks Bühre 'id.'

Esmamaining: Tallorahwa 1859
Vana kirjakeel: Tallorahwa 1859: 179
Murded: püür : `püüri R; püür (-üi-) : püüri (-üi-) S Lä KPõ IPõ Plt; pöör : pööri Mär Pä Lai KJn; pü̬ü̬r : pöörä (-a) MMg M sporT Har VId EMS VII: 121
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 943, 1008 pȫŕ : pȫri '= pǖŕ'; pǖŕ : pǖri 'Bühre, Ueberzug'; pad´ja-pǖŕ 'Kissenüberzug'; EÕS 1930: 972 püür '(Bühre, Überzug)'; ÕS 1980: 566 püür '(padjal)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bure 'Bühre, Zieche'; MND HW I büre 'Bett-, Kissenbezug'
Käsitlused: < sks Bü(h)re '(voodi)kate' Treiman 1981: 50; < kasks bure, vrd sks Bühre EEW 1982: 2357; < kasks bure Raun 1982: 137; < asks bure 'padjapüür' EES 2012: 409; < asks bure ~ sks Bühre 'püür' EKS 2019
Läti keel: lt † biẽris 'Kissenbezug' < asks büre Sehwers 1918: 143; ķisen-bīris, -biẽris 'Kissenbezug' < asks Kissen-bǖre 'Küssen-büre' Sehwers 1953: 67

reis, reisi 'teekond; sõit, retk' < kasks reise 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 293 se Te echk Reise pæle iethma; Gutslaff 1648: 232 Teh 'Reise'; Göseken 1660: 93 Reisi 'Reise'; Hupel 1780: 255 reisi kot d. 'der Ränzel, Reisesack'; reisja mees d. 'ein Reisender'; Luce 1812: 43 siis läks Herra temmaga reisimisse peäle; Lunin 1853: 158 reis, -si r. d. 'поѣздка, путешествiе'
Murded: reis : `reisu 'käik, sõit; retk, rännak' Kuu VNg Lüg; reis : reisu Khk Mar Mär Tõs Tor Ha Koe Iis Trm; reis : `reisi Vai; reis : reisi S Kse Han Tõs Khn Hää Juu JMd Trm Plt KJn M TLä Rõn San V(-ś); reis : reesi Khn Kod MMg KJn TLä EMS VIII: 298
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reiź : reizi; reiz : reizu 'Reise, Fahrt, Gang'; ÕS 1980: 583 reis
Saksa leksikonid: Lübben 1888 reise 'Aufbruch, Reise; Kriegszug zu Lande oder See; Handelsreise'; Schiller-Lübben reise 'Aufbruch zum Kriegszuge, Feldzug; Handelsreise oder andere Reise'; MND HW II: 2 rêͥse (rese, royse) 'Fahrt zu einem entfernten Ort, Reise (Handelsfahrt, Botengang, Kriegszug, Kreuzzug); Wegstrecke'
Käsitlused: < kasks reise 'Reise' Liin 1964: 49; EEW 1982: 2452-2453; Raag 1987: 324; < asks reise 'sõjaretkele minek; kauba- vm reis' EES 2012: 424; EKS 2019
Läti keel: lt † reĩze 'Reise' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 99; ziemas reiss 'talvereis' LELS 2012: 328
Sugulaskeeled: sm reissu [1580] 'matka, retki; väylä, reitti / Reise; Route, Strecke'; krj reissu < mr resa [‹ kasks reise] SSA 3: 62; SKES: 761; is reisu 'matka' < sm; vdj reisu 'matka' < is ~ sm SSA 3: 62; lv reì̯z 'reise, fahrt' < kasks reise Kettunen 1938: 332; lv reiz 'reis, teekond / ceļojums' LELS 2012: 265; vdj reisi, reisu 'reis, (laeva)sõit / посадка, рейс' VKS: 1044
Vt reisima

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
Läti keel: lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < mr rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

seerima, seerin 'saalima; jalutama' < asks spassêren, spatzêren 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: `sierimä 'edasi-tagasi liikuma' Kuu Lüg; `seerima (-ie-) Hlj Jõh Aud Pär Ris Jür JMd Koe Kad Sim Iis Trm MMg KJn EKI MK; Saareste II: 270
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sērama : sērata (-rada) 'spazieren, hin und her gehen'; sērima '= sērama'; EÕS 1937: 1293 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'; seerimine '(Lauferei)'; ÕS 1980: 624 seerima 'saalima, edasi-tagasi käima või jooksma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 spassêren, spatzêren 'spazieren'; MND HW III spassêren (spacêren), spassîren (spacyren) 'sich ohne Eile bewegen, einhergehen, wandeln; lustwandeln'
Käsitlused: < kasks spassêren, vrd sks spazieren EEW 1982: 2735; < asks spasseren 'jalutama' EES 2012: 464
Läti keel: lt ciẽrêt 'spazieren' < kasks spacēren Sehwers 1953: 24; lt siẽrêt 'spazieren' < kasks spassêren 'spazieren' Sehwers 1953: 105
Sugulaskeeled: lvS sier, -ub 'spazieren' SLW 2009: 175; lv tsērə̑ < sks spazieren Kettunen 1938: 433; lv tsērõ 'patseerida, jalutada / pastaigāties, cierēt' LELS 2012: 332
Vt patseerima

toober, toobri 'jalgade ja sõõriku põhjaga laudnõu' < kasks tover, tober 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna tower 'weinZuber orca'; Hornung 1693: 59 Tower : Toowri : Toowrid / Acc. pl. Toowriid 'ein Zuber'; Vestring 1720-1730: 255 Tower, -ri 'Ein Zuber'; Helle 1732: 190 tower, g. i 'der Zuber'; Hupel 1780: 287 tower : toowri r. d. 'der Zober, Zuber'; Lunin 1853: 199 tower, -wri r. d. 'чанъ, ушатъ'
Murded: `toober : `toobri (-e) Lä sporKPõ; `tu̬u̬ber : `tu̬u̬bre Trv; `tu̬u̬bri Nõo Võn Kam Ote; `tu̬u̬ri Ote; `tuover : `tuovri (`tuorvi) R(-ua- Jõh); `toover : `toovri Jäm Pöi Muh Käi Lih Kse Han Var VJg sporI Äks Ksi Plt; `toover : `toori Emm Phl Kse San; `tu̬u̬ver : `tu̬u̬vri (`tu̬u̬rvi) Kod MMg Hel TLä; `tu̬u̬rvi Rõn; `tu̬u̬re Hls Krk; `tu̬u̬ri Urv Krl Plv; `tu̬u̬rja(s) : `tu̬u̬rja Har VId; toor : `toori Sa Käi Rei L VlPõ; tooris : `toori PJg Vän Tor Hää EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1300, 1302 tōber : tōbri 'Zuber'; tōr : tōri (D); tōwer : tōwri '= tōber'; Wiedemann 1893: 1176 tōber : tōbri (tōwer, tohwer, tōŕ, tōrew, tōri, tōris) 'Zuber'; ÕS 1980: 718 toober
Saksa leksikonid: Lübben 1888 tover 'Zuber, ein (hölzernes) Gefäss mit zwei (ringförmigen) Ohren od. Handhaben'; Schiller-Lübben tover, tober 'Zuber'; tubbe, tobbe 'Kübel, Bütte'
Käsitlused: < kasks tōver Viires 1960: 99; < kasks tover (tober) Liin 1964: 53; EES 2012: 538; < kasks tover EEW 1982: 3225; < kasks tober Raun 1982: 179
Läti keel: lt tuõveris, stuõveris [1638 Tohwers] 'Zuber' < kasks tōver 'Zuber' Sehwers 1918: 58, 99, 163; Sehwers 1953: 127, 146; tuoveris, tuovēris 'Zuber, großes Wassergefäß' < kasks tover Jordan 1995: 105
Sugulaskeeled: lvS tuovar 'Zuber' < vrd kasks tover SLW 2009: 202

veimed, pl. veimede '(pruudi) kaasavara' < asks weme, wedeme 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 502S Weime Kirst 'Braut Kasten'
Murded: `veimed (veimed) Nai Lüg L Rap JMd Tür Trm Pal Lai Kõp Vil; veime M KodT Rõn San; `väimed Iis; veemed Vig Pä Pil KJn SJn; `veime[vakk] (veime-) 'kaasavara' R S L sporK Trm MMg Lai M; veeme[vakk] Kul Vig Mih Tõs KJn; `väime[vakk] Hi Noa KPõ Iis Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1486, 1470 weim : weime : pl. weimed 'Geschenke, welche die Braut bei der Hochzeit vertheilt'; wäim : wäime '= weim'; ÕS 1980: 781 † veimed 'mitm mõrsja kingid pulmalistele'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wedeme 'Wittum, Leibgedinge, bes. das, welches der Mann seiner Frau aussetzt; Dotation der Kirche'; wedemen 'stiften, ausstatten, dotieren'; Schiller-Lübben wedem(e), weme 'Dotation, bes. Dotation für die Kirche, geistliche Güter, spec. das Pfarrhaus'
Käsitlused: < vrd kasks wedem(e), weme 'Dotation' Liin 1964: 65; < lms [vē-, vrd viima] EEW 1982: 3783; < kasks we(de)me 'kaasavara' Raun 1982: 201; < asks vede(me), weme 'and, annetus' EES 2012: 597; EKS 2019

värss, värsi 'luulerida; salm' < kasks vers(ch) 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 420 ninck ollet teÿe sa|sama Iütluße siddes löhitelt kulnuth, sest Eßimeße Versist; Müller 1600/2007: 144 igka Versse iures saab lauletuth (30.01.1601); Hupel 1780: 302, 310 wärs, -i r. d. 'der Vers'; wers, -i r. d. 'ein Vers'; Tarto-maa 1806 04.04: Piibli lauloraamatun 37 pätükkin 37 wersin.; Lunin 1853: 218, 227 wärs, -i r. d. 'стихъ, вирша'; wers, -i r. d. 'стихъ'
Murded: värs (vers) Kuu Vai; väŕss : värsi (-ŕ-) Jäm Khk Hää VJg Kod MMg M TLä San V(veŕss) EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477, 1491 wäŕs : wäŕsi 'Vers, Paragraph, Punkt'; weŕs : weŕsi '= wäŕs'; ÕS 1980: 810 värss 'luulerida'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vers, versch, versche 'Vers, Strophe'; Schiller-Lübben versc(e) 'Vers'; MND HW I versc(e) (varsch), ○versch, ○vers 'Vers, Reimvers, Bibelvers, Psalmvers; Besprechungsformel'
Käsitlused: < kasks versch(e) Liin 1964: 60; < kasks vers, versch EEW 1982: 3987; Raun 1982: 212; SSA 3: 483; < asks versch(e) 'värss' EES 2012: 621
Läti keel: lt *per̃ša 'Vers' < kasks versche Sehwers 1918: 155; perša 'Vers (namentlich Bibel- oder Gesangbuchvers)' < kasks versch(e) 'Vers, Bibelvers, Psalmvers' Sehwers 1953: 87; Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm värssy (värsy) [Agr wersu] 'säkeistö / Strophe' < rts, vrd mr värs 'säe, säkeistö, värssy, runo' SSA 3: 483; lv fer̄š̀ (spēršk, pēršk); pēršk(ə̑z), per̄š 'vers' < kasks versche Kettunen 1938: 54, 283, 378; lv spēršk, spērškõz 'salm / pants' LELS 2012: 302; vdj virsi 'värss, regilaul, regivärss / вирши, народная песня' VKS: 1536; is verz '(rahva)laul' Laanest 1997: 221
Vrd regi|värss

veebiliides @ veebihaldur