[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

prügi, prügi 'kivisillutis; praht' < asks brügge 'sild, tänav; sillutis'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 188 Prüggi 'Gruß von Stein und Kalck (Reval)'; Prüggi Kiwwid 'Pflaster Steine'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; prüggi-kiwwid 'Pflaster-Steine'; Helle 1732: 309 prüg-ulits 'die Brückstrasse'; Hupel 1780: 247 prüggi r. d. 'Schutt, Gruuß'; prüggi kiwwid r. 'Pflastersteine'; Hupel 1818: 191 prüggi r. d.; prükki d. 'Schutt; lf. Gruuß'; prüggikiwwi r. d. 'Pflasterstein'; Lunin 1853: 148 prüggi r. d.; prükki d. 'мусоръ, щебень'
• Murded: prügi 'praht; risu, puru' R Jäm Khk Rei sporL sporHa JMd Koe VMr Kad sporI Plt KJn Trv TLä Kam; prügü Ote San V(-ǵ-); rügi Sa Muh Vig Tor KJn Hls Krk EMS VII: 782
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prügi : prügi 'Schutt; Pflastern'; ÕS 1980: 541 prügi
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brugge 'Brücke (u. Strasse)'; MND HW I brügge (brücge, brüge, brücke) 'Brücke, Landungs-, Anlandebrücke; Pflaster, gepflasteter Weg'
• Käsitlused: < kasks brugge 'sild, tänav' Raun 1982: 128; < asks brugge 'sild, tänav' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt bruģis, bruģe 'Steinpflaster' < kasks brugge Sehwers 1953: 18; bruģis 'gepflasterte Straße, Straßenpflaster' < kasks brügge 'Brücke, Pflaster, gepflasteter Weg' Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: lv bri’ɢ (brü’ɢ) 'stufen vor der tür; steinpflaster' < kasks brugge Kettunen 1938: 29; lv bri'g 'kivisillutis / bruģis' LELS 2012: 48
• Vt prügitama

torm, tormi 'tugev tuul, maru' < kasks storm 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 119 Torm : tormi∫t '∫turm'; Stahl LS I 1641: 468 needt suhret tormit ninck tuhlet 'die grossen Sturmwinde'; Göseken 1660: 94 Torm 'Sturm'; Vestring 1720-1730: 254 Torm, -mi 'Der Sturm'; Helle 1732: 190 torm 'der Sturm'; Piibel 1739 Ja kui se torm laewasse kinni hakkas; Hupel 1780: 287 torm, -i r. d. 'der Sturm'; Lunin 1853: 198 torm, -i r. d. 'буря, непогода, штормъ'
• Murded: torm : `tormi R; toŕm : tormi S L KPõ Kod Ksi Lai Plt Pil KJn eL; torm : torma Var Tõs Khn EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1297 toŕm : toŕmi 'Sturm'; ÕS 1980: 721 torm
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 storm 'Sturm, Sturmwind, Unwetter'; Schiller-Lübben storm 'Sturm, Ungestürm'; MND HW III storm 'starker Wind, Sturm, Unwetter'
• Käsitlused: < kasks storm GMust 1948: 10, 93; Ariste 1963: 105; Liin 1964: 61; Raun 1982: 180; EEW 1982: 3244-45; < asks storm 'torm, maru' EES 2012: 541; EKS 2019
• Läti keel: lt *stũrme [1638 Sturrmis] 'Sturm' Sehwers 1918: 97, 161; lt sturme 'Sturm' < kasks storm 'Sturm' Sehwers 1953: 127; sturme 'Sturm; Regenschauer mit Wind' < kasks storm Jordan 1995: 99
• Sugulaskeeled: sm tormi (torma) [1637 stormi] 'myrsky' < rts storm 'myrsky, rynnäkkö' [vrd kasks storm, hol storm, sks Sturm] SSA 3: 313; is tormi < ee; krj torma < vn штoрм; vdj tormi < is ~ ee SSA 3: 312; lvS torm [1828] 'sturm' < kasks storm Kettunen 1938: 428; SLW 2009: 198; vdj tormi 'torm, raju / буря, шторм' VKS: 1300

vedru, vedru 'spiraali või muu kujuline mehhanismi osa' < asks vedder(e) 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Hornung 1693: 59 Wedder : Wedro : Wedro / Acc. pl. Wedruid 'Feder im Schloss etc.'; Tallinna Linnaarhiiv 1710 Marten Wöddro '(? Vedru)'; Helle 1732: 206 wedder 'die Feder im Schloß'; Hupel 1780: 309 wedder 'die Feder im Schloß' '(selt. H.)'; Hupel 1818: 280 wedder, -dro r. d. 'Feder (im Schloß, am Messer etc.)'
• Murded: `vetru 'vedru; vedruvanker, -äke' R; vedru eP M T Krl Har Rõu; veder : vedru Vll; vedõr : vedro Võn VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1484 wedr : wedru, wedro (d) 'Feder, Ressort'; wedru : wedru (D) '= wedr'; ÕS 1980: 779 vedru
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 veder(e), vedder(e) 'Sprungfeder'; MND HW I vedder(e), vadder 'federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß, Armbrust usw.'
• Käsitlused: < kasks vēder, vedder(e) Liin 1964: 51; < kasks EEW 1982: 3772; < kasks ved(d)er(e) Raun 1982: 200; < asks vedder(e) 'sulg; vedru' EES 2012: 596; < sks Feder 'sulg; vedru' EKS 2019
• Läti keel: lt pedere 'Feder (am Schlosse, am Wagen, in der Uhr)' < asks fedder 'die Feder, der Schneller, das Freiblech in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 86; vedere, veders 'Stahlfeder (namentlich am Flintenschloß)' < asks fedder 'die Feder in Schlössern, Uhren und anderen mechanischen Werken' Sehwers 1953: 153; vedere 'Stahlfeder (namentl. am Flintenschloß)' < kasks vedder(e) (neben vēder) 'Feder; federnde Vorrichtung, Schnellfeder an Schloß usw.' Jordan 1995: 108
• Sugulaskeeled: sm vieteri [1826] 'jousi, joustin / (Schrauben-, Blatt)feder' < rts fjäder 'sulka, höyhen' SSA 3: 435; lv fe'ddõr 'vedru / atspere' LELS 2012: 61
• Vrd veeder