[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 18 artiklit

amet, ameti 'kutse-, tööala; teenistus-, töökoht' < kasks am(m)et 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 40-41 Am̃eti : Ammeti : Am̃etist; Müller 1600/2007: 80 Kuÿ tæma oma Am̃eti siße astis 18.12.1600; Rossihnius 1632: 45 Se Inimene ei the sedda .. essi, enge Ammeti perrast; Stahl 1637: 36 Ammet : ammetist 'Ampt'; Ammetist erratöstma 'Vom Ampt verstossen'; Gutslaff 1648: 206 Ammit 'Ampt'; Gutslaff 1647-1657: 171 panni .. kelri ammite pähle; Göseken 1660: 87 Ammet/ i 'Ambt'; Helle 1732: 86 ammet 'das Amt'; ammet-mees 'der Handwerksmann'; Helle 1732: 356 Temmal on hea küne-ammet 'er lä∫t die Finger gerne kleben'; Hupel 1766: 118 öppiwad monnesugust tundmist, teggemist, ammetit, kunsti, maiapiddamist; Hupel 1780: 142 ammet, -i r. d. 'Handwerk, Amt, Dienst, Verwaltung; ueble Gewohnheit'; Lunin 1853: 13 ammet, -i r. d. 'должность, ремесло, служба'
Murded: am(m)et eP(amõt Khn, aamet Kaa); amet M; `ammet R; `ammõt´ V; anep L EMS I: 321-323; am(m)at, -t´ 'amet' Saa Kõp M San Har Lei; aamat, -t´ Vas Se Lut EMS I: 315
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 33, 34, 39 amet : ameti (SW, S) '= ammet'; ammet : ammeti 'Amt, Geschäft, Dienst'; annep : annepi (W) '= ammet'; ÕS 1980: 41 amet; Tuksam 1939: 37 Amt 'amet'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 14; Schiller-Lübben ammet 'ein Handwerk, die Handwerkszunft, Amt'; MND HW I ambacht, ammecht, ammet, ambet, ampt, amt 'Amt, Dienstverrichtung'; EWD 2005 Amt 'Dienststelle, Aufgabe, Verpflichtung'
Käsitlused: < asks ammet Ariste 1940: 6; < kasks ammet Ariste 1963: 87-88; Liin 1964: 50; EEW 1982: 69; Raag 1987: 324; < kasks am(me)t Raun 1982: 4; < asks am(m)at, ammet, anep 'käsitöö; tsunft; amet' EES 2012; EKS 2019
Muud keeled: rts amt [1626] 'haldusala, maakond (Taanis)' RES 2004: 41; lt amats [1585 ammate] 'Handwerk, Amt, Beruf, Zunft, Gewerbe' < kasks ammet, amet '(zünftiges) Handwerk' Sehwers 1918: 70, 141; amats 'das Amt, der Beruf, das Handwerk' < kasks ammet ME: I: 70
Sugulaskeeled: sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino / Beruf, Amt, Gewerbe' < asks ambacht, ambecht, ammet, ambet usw. 'Amt, Dienst' Bentlin 2008: 61; sm ammatti [n. 1580] 'virka, toimi, jnk henkilön pääelinkeino' < germ, vrd gt ambaht(i), küsks ambe(h)t, kasks ammet, sks Amt 'käsityö, ammatti, virka'; is ammatti; krj ammatti 'ammatti, työ; vahinko, vaikea asia, pula' < sm SSA 1: 73; vdj ammatti, ammõtti, ammatši 'ammatti, työ' < sm ammatti SKES: 17; SSA 1: 73; lv amàt̀ handwerk, amt Kettunen 1938: 9; lv amāt 'käsityö, toimi' < lt amats [‹ kasks] SSA 1: 73; lv amāt 'amet, käsitöö / amats, profesija' LELS 2012: 29; vdj ammatti, ammõtti 'amet, tööala; ametikoht / профессия, ремесло, род занятий; должность' VKS: 129

ankur, ankru 'laevaankur' < kasks anker 'id.', rts ankare 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 43 Ancker; Eike ninda N. piddab .. se eike Plicht Anker ollema; Gutslaff 1648-1656 wötsit neiht Anckrit ülles, n. lezit merre pähle; Göseken 1660: 87, 105 Ancker/ i 'Ancker'; Anckri köis 'Ancker Seil'; VT 1686 heidiwä nelli Ankrid wälja Laiwa takkast; Helle 1732: 86 ankur : ankro : ankurt 'der Ancker'; Hupel 1780: 142 ank|er, -ri d. 'der Anker'; ankri : ankri d. 'der Anker'; ank|ur, -ro r. 'der Anker'; Lunin 1853: 14 anker, -kri r. d. 'якорь'
Murded: `ankur : `ankru R eP M; anku|r, -ŕ : `ankro, `ańkri V; `ankur, -i R EMS I: 368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru; aṅker : aṅkri 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur 'teatud kinnitusvahend'; Tuksam 1939: 48 Anker 'ankur'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 17 anker 'Anker'; anker-balke, anker-holt 'Anker halter'; Schiller-Lübben anker 'Anker'; MND HW I anker (z.B. bôch-, esping-, plicht-, krǖceanker) 'Anker'; EWD 2005 Anker 'mehrarmig gekrümmerter Eisenhaken'
Käsitlused: < asks anker Ariste 1940; < kasks anker Liin 1964: 49; < kasks anker, rts ankar GMust 1948: 30-34, 74; < rts ankare, sks Anker EEW 1982: 79-80; < germ, vrd kasks anker Raun 1982: 4; < germ, vrd asks anker, rts ankare EES 2012: 51; < vrts ankar 'ankur' EKS 2019
Muud keeled: rts ankar ~ ankare [1320-1350] 'mer, tehn ankur' RES 2004: 47; lt eñkurs [1638 Anckurs] 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 87, 147; añkurs, eñkurs 'Anker' < kasks anker 'Anker' Sehwers 1953: 3, 32; Jordan 1995: 61
Sugulaskeeled: sm ankkuri [Agr] '(aluksen) kiinnityslaite / Anker' < germ, vrd vrts ankar(e), kasks anker, sks Anker SKES: 19; SSA 1: 76; sm ankkuri [Agr] < rts ankare Häkkinen 2004: 54; is aŋkkuri; krj ankkuri; vdj aŋkkuri < sm ankkuri SSA 1: 76; lvS aŋker 'Anker' SLW 2009: 46; lv āŋk̆kaŕ, āŋk̆kə̑r 'anker' Kettunen 1938: 19; lv ānkaŗ 'anchor' < rts ankare Grünthal 2015: 122; lvS anker 'anchor' < kasks anker Grünthal 2015: 123; lv ānkaŗ 'ankur / enkurs' LELS 2012: 31; vdj aŋkkuri; jaakkari, jaakkori 'ankur / якорь' VKS: 131, 306

ankur, ankru 'puunõu; vedelikumõõt' < asks anker 'id.', sks Anker 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 464 wijhna waat 'weinfas'; Hupel 1780: 142 ankur, -kro r. 'der Anker'; anker, -kri r. 'der Anker'; Lithander 1781: 652 Kuida marja-wina ehk wee tarwis jöhwi riet peab ankrude sisse seädma; Hupel 1818: 26 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'Anker, Schiffsanker; kleines Fäßchen'; Lunin 1853: 14 ankur : ankro r. d.; anker : ankri r. d. 'якорь; маленькiй боченокъ'
Murded: `ankur Lüg eP(-kor); `ankur M TLä; `ankru T V(`hankri); `ank|ur, -ri Lüg Vai; `ankuri- Kuu Jõh EMS I: 367-368
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 41 aṅkur : aṅkru 'Anker (sowohl Schiffsanker als Fässchen)'; aṅker : aṅkri '= aṅkur'; aṅkri : aṅkri (d) '= aṅkur'; ÕS 1980: 46 ankur '(väheldane) vaadikujuline puunõu; endisaegne vedelikumõõt'
Saksa leksikonid: Niedersächsisches anker 'Flüssigkeitsmaß, 30-40 l enthaltend; Gefäß, aus dem man Bier trinkt'; Paul 1956: 26 Anker 'Flüssigkeitsmaß, ganz verschieden von Schiffsanker, früh entlehnt aus lat. ancora'
Käsitlused: < kasks anker 'Anker' Viires 1960: 102; < rts ankare ~ kasks anker ~ sks Anker EEW 1982: 80; < ? sks Anker SSA 1: 76; < rts ankar(e) 'ankur, mahumõõt', asks anker 'ankur, mahumõõt', sks anker 'ankur, mahumõõt' EES 2012: 51; < asks anker 'ankur' EKS 2019
Muud keeled: rts ankar ~ ankare [1665] 'ankur (endisaegne mahumõõt, 39,26 l)' RES 2004: 47; lt eñkurs 'Anker' < kasks anker Sehwers 1918: 147; enkurs 'Anker (als Flüssigkeitsmaß)' < kasks anker 'Anker' Jordan 1995: 62
Sugulaskeeled: sm ankkuri [1738] 'vanha vetomitta (n. 40 l), pieni tynnyri / altes Hohlmaß (ca 40 l), kleines Faß' < nrts ankare [‹ asks] SSA 1: 76

iisop, iisopi 'ilu-, ravim- ja vürtsitaim (Hyssoppus officinalis)' < kasks îsôp(e) 'id.', vrd sks Ysop 'id.' [Piiblilugudest tutvuti sõnaga, 18. sajandil ka taime endaga.]

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 99 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Gutslaff 1648-1656 ütz puhhas mehs peab Isoppit wötma; Göseken 1660: 230 mühhiken Isopi 'Bündlein Jsopen'; Piibel 1739 wötke üks Isopi kimpoke; Hupel 1766: 139 Wötta Isopid ja Melissit; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti .. istutada.
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 146 *īsop : īsopi 'Ysop (Hyssopus officin. L.)'; ÕS 1980: 180 iisop 'ilutaim, Hyssopus'; Tuksam 1939: 1138 Ysop 'iisop (taim)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben isop 'Isop'; MND HW II: 1 îsôp(e), isepe 'Ysop'
Käsitlused: < kasks isop 'Ysop' Ariste 1963: 90; Liin 1964: 62
Muud keeled: rts isop [1420-1450] 'bot iisop' RES 2004: 431
Sugulaskeeled: sm iisoppi [Agr] 'koristekasvi Ysop' < nrts isop [‹ kasks isop] SSA 1: 222

krae, krae 'riideeseme kaelus' < kasks krage 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 80 kraj : krãi∫t 'krage'; Gutslaff 1648: 223 Kraje 'Krage'; Gutslaff 1648-1656 saihit w[i]htut t. nenna Rettet n. Kragit t. Jho pählt; Göseken 1660: 264 Kraij 'Krage collare'; Vestring 1720-1730: 195 Krae; Hupel 1818: 100 krae W. 'der rothe Weiberkragen'; kraag : krae r. d. 'Kragen'; Lunin 1853: 72 kraag : krae r. d. 'воротникъ'
Murded: krae 'kaelus' R Hi L KPõ I T V; rae Sa Muh Lä KJn Vil M; (k)raad (-d´) L; kraaǵ San Krl Har EMS III: 797-798
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāe : krāe; krāg : krāe 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; Wiedemann 1893: 385 krāe, krāe; krāg : krāe (rāe, krād´) 'Kragen, Stulpe (an Stiefelen)'; ÕS 1980: 307 krae; Tuksam 1939: 589 Kragen 'krae, kaelus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krage 'Bekleidung des Halses, Kragen'; Schiller-Lübben krage 'Hals, Bekleidung des Halses'; MND HW II: 1 krāge, krāch 'Hals, Kehle; Kragen, Halsbekleidung, Überhang'
Käsitlused: < kasks krage 'Kragen' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 57; Raun 1982: 50; < kasks kragen 'Kragen' Ariste 1972: 94; < asks kragen 'kael; krae' EES 2012: 181; < asks krage 'krae' EKS 2019
Muud keeled: rts krage [14. saj] 'krae, käänis' RES 2004: 502; lt krãga, krãģis [1638 Kraghe] 'Kragen' Sehwers 1918: 90, 151; krãga, krãģis 'der Kragen' < sks Kragen ME: II: 265
Sugulaskeeled: sm krai, rai, krahi, kra(a)ka, karaaki, (k)raki (1616 Crajeil) 'kaulus, liperit / Kragen, Beffchen' < nrts krage [‹ kasks krage] SSA 1: 416; lv krò̬i̯ɢ, krō̬ig, krå̀i̯ɢ, krài̯ɢ 'bock; kragen' Kettunen 1938: 156; lv krǭig 'krae / apkakle' LELS 2012: 140

kroonima, kroonin 'pärgama, krooni pähe asetama' < kasks kronen 'id.', ee kroon

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 155 keicke Auwo kz krönituth nĩck auwustut sama; Stahl 1637: 81 kröhnima : kröhnin : krohni∫in : kröhninut 'Krönen'; Gutslaff 1648-1656 Auwustusse n. Auwo Kahn ollet s. tedda Kröninut; Göseken 1660: 154 Röönima 'Chrönen'; Hupel 1780: 191 krönima, kroonma d. 'krönen'; Hupel 1818: 101 krönima d. 'krönen'; kronima od. kronitama od. kroonma d. 'krönen'; Lunin 1853: 72 krönima d. 'короновать'; kronima, kronitama, kroonma d. 'короновать, вѣнчать, увѣнчать'
Murded: `kroonima, `kruonima 'pühitsema; pärgama' R Hi Jä ViK IPõ; `kru̬u̬ńma Puh V; `roonima Sa Muh L; `ru̬u̬ńma, -me KJn M EMS III: 868
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 432 krōnima, -nin; krōńma (d) 'krönen'; krȫnima (d) '= krōnima'; Wiedemann 1893: 393 krōnima, -nin; krōńma (d) (krȫnima, rōnima) 'krönen'; ÕS 1980: 311 kroonima; Tuksam 1939: 597 krönen 'kroonima'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kronen 'krönen, eine Krone oder einen (Jungfern)-Kranz aufsetzen'; MND HW II: 1 krö̂nen (croi̮nen, crounen) 'einen Kranz aufsetzen, bekränzen; als Sieger krönen; zum König, Herrscher krönen'
Käsitlused: < kasks kronen Ariste 1963: 93-94; Liin 1964: 45; < ee kroon EEW 1982: 996; < kasks kronen, vrd vrts krona, kröna, rts kröna Raag 1987: 336
Muud keeled: rts kröna [1450-1457] 'kroonima' RES 2004: 512; lt kruõnêt 'krönen' < kasks krōnen 'krönen, eine Krone oder einen Kranz aufsetzen' Sehwers 1953: 59; Jordan 1995: 69
Sugulaskeeled: sm kruunata [Agr] 'kruunata; vaata mittoja; pukea morsian / krönen; eichen; die Braut kleiden' < vrts krona 'seppelöidä, kruunata'; krj kruunata 'kruunata' < sm SSA 1: 422; lv krùo̯nə̑ 'krönen' Kettunen 1938: 157; lv krūonõ 'kroonida / kronēt' LELS 2012: 141
Vt kroon

ladina, ladina '(ladina keelest)' < kasks latîn 'id.', vrd lad latina 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 179 se olli kirjutut Hebræj Græki ninck latina kehle kahn; Stahl HHb III 1638: 236 Lattina keelel 'auff .. Lateini∫che Sprach'; Gutslaff 1648-1656 pählekirri olli Kirjutut ülle Græca n. Lattina n. Hebræa Tähede Kahn; Göseken 1660: 274 ke laddina keel rehckib 'Lateiner'; Hupel 1780: 197 laddina keel r. d. 'lateinisch'; Lunin 1853: 80 laddina keel r. d. 'латинскiй языкъ'
Murded: ladina [keel] Kuu L K Kod M San Krl Plv Vas EMS IV: 790
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 485 ladina-kēl´ : -kēle 'lateinische Sprache'; ÕS 1980: 314 ladina '[keel, kiri]'; Tuksam 1939: 618 lateinisch 'ladina[keelne]'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 latîn 'lateinische Sprache, Lateinisch; lateinisch geschrieben'; latînesch, isch, latinsch 'lateinisch'
Käsitlused: < asks ~ sks Ariste 1963: 95; < kasks latin 'lateinisch' EEW 1982: 1197
Muud keeled: rts latin [1320-1350] 'ladina keel' RES 2004: 540; lt latīņu- 'ladina' ELS 2015: 403
Sugulaskeeled: sm latina [Agr] 'latinan kieli / Latein' < [‹‹ lad latinus, latina] SSA 2: 51; vdj latinõssi 'ladina keeles / по-латыни' VKS: 583

matt, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 294 matte hühd 'metzen Korn'; Hornung 1693: 33 Mat : Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; Virginius 1687-1690 Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; Vestring 1720-1730: 134 Mat 'Die Metze (Reval)'; Helle 1732: 138 mat 'die Metze, Matte'; Hupel 1780: 215 mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; Hupel 1818: 138 mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; Lunin 1853: 103 mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
Murded: matt : matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt : madi Kuu; mat´t : mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL EMS V: 992
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
Käsitlused: < kasks mat(te) Ariste 1937: 135; Liin 1964: 48; Raun 1982: 90; < kasks matte Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517; < asks mat(te) 'viljamõõt (jahvatamise tasuks)' EES 2012: 278; < asks matte, mette 'matt' EKS 2019
Muud keeled: lt mats 'Metze' < kasks mat, matte Sehwers 1918: 40, 153; mats 'Metze' < asks matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' Sehwers 1953: 77; mats 'Metze in der Mühle' < kasks matte Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm matto, mattu [1874] 'niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack'; krj matto 'viljan mitta, n. 9 puutaa' < nrts matta 'matto' [‹ kasks matte] SSA 2: 155; lv mat̄, maš̄ 'mahlkorn, metze' < kasks matte Kettunen 1938: 217

paber, paberi 'õhuke kirjutus- või pakkematerjal' < asks pap(p)îr 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39, 96 rahmato nachk 'Papir'; Gutslaff 1648: 230 Ramato Nachk /a 'Pappier'; Gutslaff 1648-1656 is tahha m. enge papperi n. Tümma l. kiriutada; Göseken 1660: 319 ramato nachk 'Papier'; Göseken 1660: 319 papijr 'Papier charta'; Hornung 1693: 59 Papper : Papre : Paprid / Acc. pl. Papriid 'Pappier'; Helle 1732: 151 pabber 'das Pappier'; Helle 1732: 166 ramato-nahk 'das Pergament'; Piibel 1739 Mul olli paljo teile kirjotamist, agga ei ma tahtnud pabbiri ja ramato-mustaga; Hupel 1780: 232, 236 pabber, -i r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lithander 1781: 498 küpseta pärrast sedda Taarti, Pabberi peäl ahjo sees; Hupel 1818: 166, 173 pabber od. pabbir, -i od. -bre r. d. 'Papier'; papper od. pappir, -i r. d. 'Papier'; Lunin 1853: 127, 134 pabber, pabbir, -i r. d. 'бумага'; pappir, papper r. d. 'бумага'
Murded: paber, -i R(paberi Vai); paber, -i Hi Lä sporK I; papper (paper) : `papri (-e) Sa Muh Kse Var Pä Kõp Vil; paper : `papre M T; papõŕ : `paprõ San V EMS VII: 58
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 819 paber : paberi 'Papier'; pabir : pabiri '= paber'; Wiedemann 1893: 744 paber : paberi (papper, paper, papir, pabir) 'Papier'; ÕS 1980: 484 paber; Tuksam 1939: 740 Papier 'paber'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pappîr, papîr 'Papier'; MND HW II: 2 papîr (papier, pappir, pappier, bappyer), popêr, pupêr 'Papier'
Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks pap(p)îr Liin 1964: 61; Raun 1982: 113; < kasks pap(p)îr ~ sks Papier EEW 1982: 1870; < asks pap(p)îr 'paber' EES 2012: 342; EKS 2019
Muud keeled: rts papper [1401] 'paber; dokument' RES 2004: 750; lt papĩrs [1638 Pappiers] 'Papier' < kasks papīr Sehwers 1918: 92, 155; papīrs, papīris 'das Papier' ME: III: 81
Sugulaskeeled: sm paperi [Agr] 'Papier' < vrts pap(p)er, papir [‹ kasks pap(p)īr]; vdj paperi < sm paperi SSA 2: 311; lv pap̆pie̯r, pap̆pìr 'papier' Kettunen 1938: 275; lv papīer 'paber / papīrs' LELS 2012: 228; vdj paperi 'paber / бумага' VKS: 880; is pappeeri 'paber' Laanest 1997: 141

ruut, ruudi 'rohttaim (Ruta)' < asks krût 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 teije Kümnest annate sest Kappost hainast, wihnruhtest, n. keickesugkuzest aijahainast; VT 1686 Kümnist annate Müntä nink Ruhta nink kigesuggutze Roho eest; Piibel 1739 teie kümnest maksate mündist ja rudist, ja keigest aia-rohhust
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 *rūt´ : rūdi 'Raut, Pflanze'; wīna-rūt´ 'Winraute'; EÕS 1937: 1176 ruut 'bot taim (Ruta, Raute)'; ÕS 1980: 603 ruut 'rohttaim (Ruta)'; Tuksam 1939: 791 Raute 'ruut (taim)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben krût, krude '(grünes) Kraut; Gewürz, Spezerei, vor allem zur Bereitung des Gewürzweines, der Gewürzwein selbst'; MND HW II: 1 krût (kruet, kruyt) 'Kraut, „herba“, Pflanze, grünes Gewächs; Gewürzpflanze; Heilkraut, Arzneikraut'
Käsitlused: < kasks rude Liin 1964: 62; < kasks krût 'rohttaim' Raun 1982: 146; < asks krūt, krude 'taim, maitseaine' EES 2012: 440; < asks rude 'ruut (Ruta)' EKS 2019
Muud keeled: rts ruta [15. saj] 'bot ängelhein; (aed)ruut' RES 2004: 861; lt rũta, rũte 'Raute' ME: III: 573; lt rũta, rũte [1638 Wien-Ruhdes] 'Weinraute' < sks Sehwers 1918: 94; lt rũde 'Raute (Pflanze)' < kasks rūde 'Raute' Sehwers 1953: 104
Sugulaskeeled: sm ruuta [Agr ruta] 'eräs yrtti-, mauste- ja koristepensas / Raute' < rts, vrd vurts, nrts ruta 'Ruta graveolens'; is rūti; vdj krūti < sm SSA 3: 115; sm ryyti [1820] 'mauste, yrtti / Gewürz' < rts, vrd vrts kryde 'mauste' [‹ kas krūt, krude 'mauste, kasvi'] SSA 3: 121; sm ruutapensas 'ruut, ruudipõõsas (Ruta)' Mägiste 1931: 473

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel; Tuksam 1939: 789 Räuber 'röövel; riisuja'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
Muud keeled: rts rövare [13. saj] 'röövel' RES 2004: 878; lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd vrts rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < asks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövari Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
Vt rööv

röövima, röövin 'jõuga ära võtma, riisuma; kedagi vägisi kaasa viima' < kasks rö̂ven 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 315 se olli ütz kurja|teggia n. röwel .. ütte olli erra|röwnut; Stahl 1637: 99 rohwima : rohwin : rohwi∫in : rohwinut 'Rauben'; Göseken 1660: 331 Rohwima 'Rauben'; VT 1686 neide Mässajide ga / kumma Mässamissen ütte olliwa erraröhwnu; Vestring 1720-1730: 206 Rööwlima 'Rauben'; Helle 1732: 169 rööwlima 'rauben'; Hupel 1780: 258 rööwlima r. d. 'rauben'; röwima od. ärraröwima d. 'berauben'; Hupel 1818: 208 röwima (ärra) 'berauben'; rööwlima r. d. 'rauben'; rööwma d. 'rauben, morden'; Lunin 1853: 161 röwima (ärra) 'похищать'; rööwlima r. d. 'грабить, похищать'; rööwma d. 'грабить, убивать'
Murded: `röövima (rüö-, rüe-) R Sa Muh Rei LNg Kse Tor HMd Juu Jür JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `röövma (-b-) Mar Vig Mih Tõs Khn Saa; `rü̬ü̬vima Hää; `rü̬ü̬vmä (-me) Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwima; rȫwmä (d) 'rauben, plündern'; rȫwama : rȫwata (-ada) '= rȫwima'; rȫwlima; rȫwitama '= rȫwima'; ÕS 1980: 608 röövima; Tuksam 1939: 789 rauben 'röövima, riisuma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben roven 'rauben, Raub ausüben; berauben, plündern'; MND HW II: 2 roven, rôfen, rö̂ven 'rauben, plündern, berauben'
Käsitlused: < kasks roven Ariste 1963: 102; Liin 1964: 45; < kasks roven, vrd rts röva, rova Raag 1987: 336; < asks rōven, rȫven SSA 3: 122; < asks roven 'röövima, riisuma' EES 2012: 449; EKS 2019
Muud keeled: rts röva [13. saj] 'röövima, riisuma' RES 2004: 878
Sugulaskeeled: sm ryövätä [Agr] 'ryöstää, rosvota / (be)rauben' < vrts röva 'rosvota, ryöstää' [‹ kasks rōven, rȫven]; is rȫvätä 'ryöstää'; krj ryövätä; vdj rǖvätä < sm SSA 3: 122; sm ryövätä (be)rauben < asks rôven, rôfen, roufen, rö̂ven '(be)rauben; plündern; pfänden, in Beschlag nehmen' ~ rts röva 'rauben' Bentlin 2008: 91-92; lv re̮ö̯v 'rauben, plündern; räuberisch; grob' Kettunen 1938: 335; lv rēviļtõ 'röövida / laupīt' LELS 2012: 266; vdj rööviä, röövätä 'röövida, riisuda / грабить, похищать; красть' VKS: 1093
Vt rööv

salm, salmi 'värss' < kasks salm, psalm 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 Psalmit ninck Lauluth; Rossihnius 1632: 289 Oppeket ninck mainitzeket hendas essi Psalmide ninck kittusse laulude, ninck waimoliko laulude sissen; Stahl HHb III 1638: 31 P∫almide .. kahs 'mit P∫almen'; Gutslaff 1648: 231 Laul /o 'Psalm'; Gutslaff 1648-1656 N. pajataket essi hennesselle psalmide kahn; Helle 1732: 173 salm 'der Vers'; Hupel 1780: 263 salm, -i r. 'Vers'; Hupel 1818: 215 salm, -i r. 'Vers'; Lunin 1853: 167 salm, -i r. 'псаломъ; стихъ'
Murded: salm : `salmi R; sal´m : sal´mi (-l-) S Lä Hää Saa KPõ I Plt KJn M TLä San Krl Rõu Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1105 sal´m : sal´mi 'Psalm, Vers, Strophe'; ÕS 1980: 615 salm; Tuksam 1939: 776 Psalm 'psalm, (vaimulik) laul'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben salm 'Psalm'; MND HW III salm(e) 'Psalm'; salm(e)bôk 'Psalter, Buch der Psalmen'
Käsitlused: < asks Psalm Ariste 1963: 103; Liin 1964: 41; < kasks psalm ~ sks Psalm EEW 1982: 2685-86; < kasks salme Raun 1982: 152; < asks salm, psalm 'psalm, laul' EES 2012: 458; EKS 2019
Muud keeled: rts psalm [1385] 'relig kiriku- või vaimulik laul; psalm' RES 2004: 801
Sugulaskeeled: sm psalmi [Agr] 'kirkollinen laulu, virsi / Psalm, Kirchenlied' < vurts psalm 'psalmi' SSA 2: 413

salvima, salvin 'võidma' < kasks salven 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 311 kuÿ v̈x salwituth Kunningkz niñck Pæ|Bisschop; Rossihnius 1632: 322 ninck andis suht temma jalladelle, ninck salwis neid Salwi kahn; Rossihnius 1632: 323 nemmat tullit ninck salwisit tedda; Stahl 1637: 103 ∫alwima : ∫alwin : ∫alwi∫in : ∫alwinut 'a∫lben'; Stahl HHb IV 1638: 219 ninck ∫alwi∫ nem̃at ∫alwi kah∫ 'vnd salbet sie mit Salben'; Gutslaff 1647-1657: 229 sihs salvi o[mm]a päht n. mössu o[mm]a Suht (pallet); Göseken 1660: 345 Salwin : Salwisin 'Salben'; Virginius 1687-1690 tunnistage nüüd mino wasta Issanda ees ja täma Salwitu ees; Vestring 1720-1730: 215 Salwima 'Salben'; Salwitut 'Gesalbet (Reval)'; Helle 1732: 173, 211 salwima 'salben'; woidma 'salben, schmieren'; Hupel 1780: 263 salwima r. 'salben'; Lunin 1853: 167 salvima r. 'мазать, помазывать'
Murded: `salvima Kuu VNg Lüg S; `sal´vima Mär Kse Tõs Aud Ris Juu JMd Koe VJg Iis Plt; `sal´vma (-me) Kod KJn M TLä San Har Vas EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´wima, -in 'salben'; Wiedemann 1893: 1002 sal´wima, -in 'salben'; sisse sal´wima 'einbalsamieren'; ÕS 1980: 616 salvima 'salviga võidma'; Tuksam 1939: 825 salben 'salvima, võidma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 salven 'salben, beschmieren, Heilsalbe aufstreichen'; Schiller-Lübben salven 'salben'; MND HW III salven 'zu Heilzweckrn mit Salbe einreiben, einsalben'
Käsitlused: < kasks salven 'salben' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 59; < ee salv EEW 1982: 2688; < asks salven 'salvima' EES 2012: 458
Muud keeled: rts salva 'salviga määrima, võidma' RES 2004: 884; lt zalvêt 'salben' < kasks salven 'salben' Sehwers 1953: 161
Sugulaskeeled: lv sal̄v '(SjW) salben' Kettunen 1938: 354; lv zal̄bə̑, zal̄və̑ 'salben' Kettunen 1938: 398; lv zalbõ 'salvida, võida / ieziest, eļļot' LELS 2012: 376
Vt salv

testament, testamendi 'Piibli osa' < asks Testament 'id.', lad testamentum 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 377 Sest need ommat need katz Testamenti; se|sinane Karrick om se wastne Testament, minnu werre sissen, kumb teije ninck paljude ehst erra|wallatut sahb; Gutslaff 1648-1656 sehni päiwani jähs sesamma rette se wanna Test[amen]ti pähl; Göseken 1660: 410 se wanna n. uhs testament 'das Alte und Newe Testament'; VT 1686 sedda / mes wannan Testamentin om löida; Hupel 1818: 245 testament, -i bl. r. d. 'Testament'; Lunin 1853: 193 testament, -i r. d. 'заветъ; духовная'
Murded: testameńt Khk Ris Pal Lut; tõstameńt Pöi Muh L Juu JJn VJg KJn sporM Puh San sporV(-mäńt Vas Rap); töstament (-mint, -mänt) Jäm Khk Emm; `testament (`tosta-) VNg Lüg Vai; tõstarmeńt Krk; testäsmeńt Kod EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1270 testament, -i; testarment, -i (S) 'Testament'; Wiedemann 1893: 1149 testament, -i; testarment, -i (S) (tõstament) 'Testament'; SES 2007: 1183 Altes Testament 'relig Vana Testament'; Neues Testament 'relig Uus Testament'
Käsitlused: < asks Testament Ariste 1963: 105; < sks Testament, lad testamentum EEW 1982: 3140
Muud keeled: rts testament [1430-1450] 'relig testament' RES 2004: 1103
Sugulaskeeled: sm testamentti 'Raamatun osista' NS V 1978: 656; lv testament 'testament (piiblis) / derība' LELS 2012: 322

vamm, vammi 'pesukäsn; majaseen; suuvalge' < asks swam 'id.', sks Schwamm 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 351 wött ütte Schwammi n. teutis se ätika n. Isopi kahn; Göseken 1660: 371 Wammi 'Schwam (spongia)'; Schmidt 1816: 18-19 Pissokessed walged willid suus, mis saksad wam nimmetawad
Murded: vamm : `vammi 'pesukäsn; majaseen' Kuu IisR Vai; vamm : vammi eP; vaḿm : vammi Muh sporPä eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1220, 1441 *swamm, swammi 'Schwamm'; wamm : wammi 'Schwamm'; Grenzstein 1884: 170 wamm (Schwamm) 'wäikene wesielajas, kaswab ükstõise küljes; nende nahad, koorikud pruugitakse pesuwammiks'; ÕS 1980: 772 vamm 'majavamm'; Tuksam 1939: 875 Schwamm 'med (im Munde) suuvalge, soor'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben swam(p) 'Schwamm'; MND HW III swam, swamp 'Schwamm, Meeresschwamm; als Gebrauchsgegenstand bes. Badeschwamm'; Paul 1956: 541 Schwamm 'für die auf dem Boden von Gewässern lebenden Schwämme (Spongien) verwendet. Auch als Krankheitsbezeichnung gebraucht (Schwämmchen im Munde).'
Käsitlused: < sks Schwamm ~ kasks EEW 1982: 3698; < kasks swam Raun 1982: 197; < sks Schwamm 'pesukäsn; seen' ~ asks swam(p) 'seen, käsn' EES 2012: 589-590; < asks wam, wamp 'käsn, seen; pesukäsn' EKS 2019
Muud keeled: rts svamp [1587; 15. saj] 'seen; (pesu)käsn' RES 2004: 1057; lt † svam̃mis 'Schwamm' < kasks swam Sehwers 1918: 55, 161; lt svammis [1705] 'Schwamm' < kasks swam (-mm-) 'Schwamm' Sehwers 1953: 128; lt švam̃mis 'Schwamm' Sehwers 1953: 140
Sugulaskeeled: sm vamppu [1880] 'pesusieni / Badeschwamm' < nrts svamp 'sieni, kääpä, pesusieni' SSA 3: 404; lv švam 'käsn / sūklis' LELS 2012

viiruk, viiruki 'lõhnaaine (Gummi olibandum)' < kasks wî-rôk 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 423 Nemmat sahwat kihk sabast tullema, kulda ninck wyroki tohma; Stahl HHb II 1637: 14 wirock 'Weihrauch'; Stahl LS I 1641: 81 kudt wihrock 'wie Weihrauch'; Gutslaff 1648: 246 Sauwrocht /u 'Weyrauch'; Gutslaff 1647-1657: 221 weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; Göseken 1660: 95 wijrohk 'Weyruch'; VT kk 1690: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Vestring 1720-1730: 292 Wirook, -ki | Wiruk, -ki 'Weyrauch'; Helle 1732: 209 wirook 'der Weyrauch'; Piibel 1739 need maggusa haisoga rohhud, ja head selged wirukid; Hupel 1780: 314 wirok, wirook, wiruk, -i r. d. 'Weyrauch'; Lunin 1853: 231, 235 wirok, -i r. d. 'ладанъ, ѳимианъ'; würok, -i d. 'ладанъ; морщина'
Murded: viiruk (viirok), -i S Mar Kse Pä Ris Juu Koe VJg Kod Pal Plt KJn Krk Puh San Plv; `viiruk : `viirugi Kuu Lüg; viirup, -i Kse Nõo
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1529, 1560 wīruk : wīruki 'Weihrauch'; wīrok : wīroki (d) '= wīruk'; wǖruk : wǖruki '= wīruk'; ÕS 1980: 790 viiruk 'suitsutamisel kasutatav lõhnaaine'; Tuksam 1939: 1110 Weihrauch 'viiruk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 wî-rôk, -rik, -rek, wîrk 'Weihrauch'; Schiller-Lübben wîrôk 'Weihrauch'
Käsitlused: < kasks wirôk Liin 1964: 40; < kasks wirōk EEW 1982: 3830; < kasks wî-rôk Ariste 1963: 109; Raun 1982: 203; Raag 1987: 323; < asks wirōk 'vaik lõhnaainena' EES 2012: 604; EKS 2019
Muud keeled: lt vĩrãks [1587 Wyrock] 'Weihrauch' < kasks wīrok, wīrak Sehwers 1918: 31, 82, 165; lt vĩrãks, vĩraks, vĩruoks 'Weihrauch' < kasks wīrōk 'Weihrauch' Sehwers 1953: 159; vīraks 'Weihrauch' < kasks wîrôk, -rik, -rek Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: lv vi’r, vīràk̀, vi’rrə̑z 'weihrauch' < kasks wīrōk Kettunen 1938: 489, 494; lv vīrak 'viiruk / vīraks' LELS 2012: 366

võlts, võltsi 'vale(lik)' < asks valsch 'id.', sks falsch 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 225 Wölsk /a 'Lügen'; Gutslaff 1647-1657: 253 wargkusset, wölsk tunnistusset n. seumusse pajatusset; Gutslaff 1647-1657: 261 ei pea wölsk Tunnistusst tunnistama; VT 1686 teije seddä tijäte / nink et ützik Wöls Töttest ei olle; Hupel 1780: 315 wöls, -i d. 'die Lügen; falsch'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Hupel 1818: 290 wöls, -i d. 'falsch; Lüge'; wölslik, -ko d. 'lügenhaft'; Lunin 1853: 233 wöls d. 'ложный, поддѣльный, фальшивый; ложъ'; wölslik d. 'лживый'
Murded: võl´ts : võl´tsi (võl´si) 'vale(lik)' Vän Tor Hää Kod VlPõ; võl´ts : võl´dsi TLä Kam; võl´ss : võl´si M Võn San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1547 wõl´s : wõl´si (SW) 'falsch, unwahr, Lüge'; ÕS 1980: 803 võlts; Tuksam 1939: 298 falsch 'vale, väär; valelik, võlts, valsk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
Käsitlused: < kasks valsch, vals, sks falsch EEW 1982: 3947; < kasks vals(ch) Raun 1982: 210; < kasks velschliken 'falsch', vrd vrts falskelika, -lige, rts falskliga Raag 1987: 337; < asks valsch 'vale, võlts' EES 2012: 589; < sks falsch 'väär, vale' EKS 2019
Muud keeled: rts falsk [15. saj] 'vale, võlts, väär' RES 2004: 247
Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < vrts falsker, nrts falsk [‹ kasks valsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; vdj fal´šiivõi 'võlts, vale / фальшивый, ложный' VKS: 223
Vt võltsima. Vrd valsk, valts

veebiliides @ veebihaldur