[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

neet, needi 'kinnitusvahend' < asks nêt 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 104 käride neet 'das Niet in der Scheere'; Hupel 1818: 151 neet, -i r. d. 'Niet, Niete'; Lunin 1853: 115 neet, -i r. d. 'заклѢца'
• Murded: niet : `niedi 'kinnitusvahend' Kuu IisR; `nieti Vai; nee (nie) Jäm Kaa Vll Rei Rid Pä Ha Koe KJn; need (nied) Jäm Pöi Ris Iis; ni̬i̬t´ : needi M Ran V EMS VI: 520
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēt : nēdu; nēt´ : nēdi 'Vernietung, Niete'; nēdi-raud 'Werkzeug zum Vernieten'; ÕS 1980: 452 neet
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêde-isern, nêt-isern 'Werkzeug zum Nieten'; nêt-hamer 'Niethammer'; MND HW II: 1 nêt (neit) 'Stift, Nagel zum Vernieten'; nêthāmer; nêtîseren 'Hammer zum Nieten; Werkzeug zum Nieten'
• Käsitlused: < kasks Ariste 1963: 136; < kasks nêt 'Niete' EEW 1982: 1680; < kasks Raag 1987: 324; < asks Nēd 'neet' EKS 2019
• Läti keel: lt niẽde 'Niet' < asks nēd 'Niet' Sehwers 1953: 83; lt niēde 'das Niet' < kasks nêt 'Stift zum Vernieten' Jordan 1995: 80
• Sugulaskeeled: sm niitti 'päätetty t. kotkattu naula; kotkaus / Niete; Vernietung' < rts nit 'niitti' SSA 2: 219; lv knìe̯də̑, nìe̯ᴅ 'niete' Kettunen 1938: 142, 246; lv nīedõz, nīet 'neet / kniede' LELS 2012: 208
• Vt neetima

penn, penni 'rõhtpuu' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
• Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
• Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
• Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
• Läti keel: lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
• Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < rts spänne, spänning SKES: 519

pinn, pinni 'vasara õhem ots; väike nael, tift' < asks pin, pinne 'id.', sks Pinne 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 267 v̈che raudtse Pinna kz oma waßkise Lauwa siße kaiwnuth
• Murded: pinn : `pinni 'haamri osa' Lüg Jõh Vai; pińn : pinni Sa Muh Emm sporL Juu Kos I Äks Plt KJn T sporV Har Rõu; peńn : penni Mär PJg EMS VII: 504
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 906 pińń : pińńi 'Klemme, Zwicke; Instrument zum Hämmern der Sensen und Sticheln; kleiner eiserner Stift (O)'; EÕS 1925: 777 pinn 'pinnivasara õhem ots; kinnisti (Zwecke)'; ÕS 1980: 515 pinn 'vasara õhem ots'; Tuksam 1939: 756 Pinne 'väike nael; (Stift) tift'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock; Schusterzweck'; Schiller-Lübben pin, pinne 'Pinne, Spitze, (bes. hölzerner) Nagel, Schusterzweck, Pflock'; MND HW II: 2 pin, pinne 'kleiner länglich-spitzer Gegenstand; Pflock; (Dreh-)Zapfen; Spitze; verstärktes Ende eines Bandes'
• Käsitlused: < kasks pin, pinne Liin 1964: 52; < sks Pinne 'kleiner Stift' EEW 1982: 2067; < kasks pin(ne), sks Pinne Raun 1982: 122; < asks pin, pinne 'väike nael, teravik', sks Pinne 'väike nael; aeru või rooli käepide' EES 2012: 371
• Läti keel: lt † piñne [1694 Diwi Pinnes] 'Schießnagel' < kasks pinne Sehwers 1918: 93, 155; lt pinne 'Schließnagel' < asks pinne 'ein kleiner Nagel' Sehwers 1953: 88; pinne 'Schießnagel' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen; Schusterzweck; Pfriem, Schusterahle' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm pinni [1745] 'puunaula; (pyörän) puola; (hius)neula / Holznagel; Speiche; (Haar)nadel' < rts pinne 'puikko, tikku, piikki' [vrd sks Pinne 'puunaula, nasta'] SSA 2: 369
• Vt pinnima

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166

tihvt, tihvti 'metallpulk, -tikk' < asks stift 'id.', sks Stift 'id.'

• Esmamaining: Erlemann 1864
• Vana kirjakeel: Erlemann 1864: 86 üks jämme wöl, kelle sisse tihwtid on lödud
• Murded: tihv : `tihvi 'saapanael' Kuu VNg Lüg; tihv : tihvi Muh Rei Mar Mär Han Juu HJn Koe VJg Krk San Krl EKI MK; tihvt : `tihvti 'saapa (kontsa)nael' IisR Jäm; tihvt : tihvti Kse Tor Saa Hag Iis Kod Lai Plt KJn Kam Ote Rõn Rõu Räp; tihv(t), tihi Hää JMd; tift : tifti Rei Vas; `tifti Vai; tiuht : tiuhti Khk Vll; tiuht : tihvi Pöi; tiht : tihvi Emm; tih´t : tihi JMd Hls Krk Plv; tih´t : tih´ti Har EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1275 tihwt : tihwti 'Stift'; EÕS 1937: 1544 tihvt '(Stift)'; ÕS 1980: 710 tihvt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stift 'Stift, kleiner Nagel'; MND HW III stift 'Metallstift, bes. im Gebrauch des Glasers; Dorn des Leuchters zum Aufsetzen der Kerze; Schmucknadel mit verziertem Knopf'
• Käsitlused: < vrd kasks stift, steft 'Stachel, Spitz', sks Stift EEW 1982: 3151; < kasks stift Raun 1982: 175; < asks stift 'väike nael' ~ sks Stift 'tihvt; tikk; nael; pliiats' EES 2012: 527; < sks Stift 'tihvt, pulk, tikk, nael' EKS 2019

tull, tulli 'aerutugi' < asks dulle, dolle 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 322, 342 tollit 'der pflock im Boht, dazwischen die Ruder ligen'; Tollit 'Ruder-Ring transtrum'; Hupel 1780: 286 tollid, aeru tollid r. 'die Stöcke zwischen welchen die Ruder liegen'; Luce 1813: 45 Tol 'der Ruderpflock'
• Murded: toll : `tolli 'aerutull' Jõe Kuu VNg Jõh; tol´l : tolli S L Ris Kei JõeK; tull : `tulli Jõe Kuu Hlj VNg; `tulli : `tulli VNg Vai; tul´l : tulli Jäm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1348 tul´l´ : tul´l´i 'der vordere, krumme Ruderpflock'; tul´l´i-pulk 'der hintere, gerade'; ÕS 1980: 737 tull 'aeru tugi paadi serval'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dolle, dulle 'Ruderpflock, -nagel'; MND HW I dulle, dolle 'Ruderpflock, Dolle'
• Käsitlused: < kasks dulle 'Ruderpflock' GMust 1948: 6, 27, 93; < kasks dolle, dulle Liin 1964: 49; Ariste 1972: 98; EEW 1982: 3350; < kasks dulle Raun 1982: 184; < rts tull, asks dolle, dulle 'tull; tugev puust nael' EES 2012: 553; < asks dolle, dulle 'tull' EKS 2019
• Läti keel: lt pl. duļļi 'Zapfen, zwischen welchen die Ruder liegen; hervorragende Zapfen am Bauernwagen' < kasks dulle Sehwers 1918: 41; dulles, duļļi 'Ruderpflöcke' < kasks dulle 'Ruderpflock, Dolle' Sehwers 1953: 29; duļļi 'Bolzen zum Rudereinlegen, Ruderpflöcke, zwischen welchen die Ruder liegen' < kasks dulle 'Rudepflock, Dolle' Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: lv tol̄ < kasks dolle; vdj tulli < ee tull SKES: 1393; lv toĺ̄, duĺ̄ 'ruderpflock, dolle' < kasks dolle, dulle Kettunen 1938: 427; lv toļ tull / dullis LELS 2012: 328; vdj tulli 'tull, aerutugi / уключина' VKS: 1388

tömp, tömbi 'nüri; tönts; juhm' < asks stump 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 404 tümp (tömp) 'Stumpf (Nagel oder sonst)'; Tüntz 'Stumpff (Nagel oder sonst)'; Vestring 1720-1730: 251 tömp : tömbid
• Murded: tömp : `tömbi Kuu VNg Lüg; `tömpi (`tömpö) Vai; tömp (-ḿ-) : tömbi Muh Hi sporL Ris Jä VMr Kad VJg sporI VlPõ Trv Krk TLä Võn San; tümp : tümbi Rei Lä; tömp : tömbä Kod Nõo Kam Rõn; tümp : tümbä V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1303 tömp : tömbi 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; tömps : tömpsi (SO) '= tömp'; Wiedemann 1893: 1179 tömp : tömba, tömbi (tömps, tümp) 'stumpf, abgestutzt, ungeschickt, ungewandt'; ÕS 1980: 748 tömp
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stump 'stumpf, ohne Schärfe oder Spitze; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; Schiller-Lübben stump 'stumpf; bildl. geistig stumpf, dumm, unerfahren'; MND HW III stump 'verstümmelt, (gewaltsam) verkürzt; nicht spitz, rund auslaufend; nicht scharfsinnig, dumm, beschränkt'
• Käsitlused: < ee [deskr] EEW 1982: 3469-3470; < kasks stump Raun 1982: 189; < ? asks stump 'nüri, tömp; rumal' EES 2012: 569; < asks stump 'nüri, tömp' EKS 2019