[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

nukk, nuki 'väljaulatuv ots, kõrgem tipp' < vrd asks nok(ke) 'id.', rts nock 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 260, 369 Sörme nuck 'knöbel condylus'; olla nuck 'schulter Knoch'; VT 1686 näije minna nelli Englid neljä Mah Nukke pähl saiswat; Helle 1732: 147 nuk 'der Knopf; das dicke Ende'; Piibel 1739 mo kässiwars murdugo katki Olla-nukkast sadik; Hupel 1780: 226 nuk, -ko d. 'der Knopf; das dicke Ende'; Hupel 1818: 157 nuk, -ki od. -ko r. d. 'Knöchel, Knopf, Ecke'; nuk, -ka r. d. 'Spitze'; Lunin 1853: 120 nuk, -ki r. d. 'лодыжка, головка, пуговка'; nuk, -ka r. d. 'кончикъ, уголокъ'
• Murded: nukk : nuki 'kõrgem kühm, konarus; terav ots, tipp' Sa Rei L Ris Juu JMd; nukk : nuka Muh Emm Ris Ran Nõo Urv Rõu EMS VI: 685
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 762 nukk : nuku, nuki, nuka 'vorstehendes Ende (Spitze, Knauf, Ueberbein, Knöchel, Leichdorn, Schnautze etc.)'; ÕS 1980: 462 nukk 'kõva kühmuke, väljaulatuv ots'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 nuk, nok, nükke 'übler Streich, heimliche Bosheit'
• Käsitlused: < ? rts EEW 1982: 1738; < rts nock ~ asks nok(ke) Raun 1982: 105; < rts Raag 1987: 334; < ? asks nok(ke) 'ots, tipp (purjeraal)' ~ ? rts nock 'raaots; katusehari' EES 2012: 320
• Muud keeled: rts nock [1730] 'tehn nukk' RES 2004: 669; lt nuka, nuks 'Brotende, grosses Brotstück' SKES: 397
• Sugulaskeeled: sm nukka [1787] 'rukin rullan akseli / Teil der Spindel am Spinnrad' < nrts nock, nocke 'kärki; veneen kokka', asks nok(ke) '(esim. raakapuun) kärki' SSA 2: 236; SKES: 397; is nukka '(veneen) kokka; nurkka, kulma'; vdj nukk, nukad '(veneen) kokka'; lv nukā 'leivän kannikka' SSA 2: 236; lv nukā 'kannikas, ots / kancis, gals' LELS 2012: 213

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
• Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk; Tuksam 1939: 1148 Ziegenbock 'sikk, sokk, pukk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
• Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

tikk, tiku 'pind, terav pulgake; puunael' < asks sticke 'id.', rts sticka 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 248 Tik; Lenz 1796: 17 noorte Puije man peap seäl, kun waija, wastset tikkud pannema; Hupel 1818: 245 tik, -ko r.; -ku d. 'Pflöckchen, Stäbchen od. Stöckchen'; Lunin 1853: 194 tik, -ko r. d. 'деревянный гвоздъ; тычинка'
• Murded: tikk : tigu 'pulk; vai; puunael; tuletikk' Kuu Vai(tikku); tikk : tikku Hlj VNg Lüg IisR; tikk : tiku S L KPõ I Äks VlPõ eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1276 tikk : tiku 'Pflock, Stäbchen, Stöckchen, Splitter, Zündhölzchen'; ÕS 1980: 712 tikk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sticke 'Stecken, spitzer Stab von Holz oder Metall, Griffel, Nadel'; Schiller-Lübben sticke, sticken 'jedes langgestreckte, spitze (nadelförmige) Ding'; MND HW III sticke, sticken 'spitzer Stock; spitzer Stab aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks sticke, rts sticka [‹ kasks] EEW 1982: 3163; Raun 1982: 176; SSA 3: 294; < rts sticka 'puukild; pilbas, pulk; okas' ~ asks sticke 'terav pulk, nõel; vai' EES 2012: 529; < rts sticka 'pind, puukild; pilbas; pulk; oks, astel' EKS 2019
• Muud keeled: rts sticka [1400-1425] 'pind, puukild; pulk; okas; astel' RES 2004: 1018
• Sugulaskeeled: sm tikku [1621 sticku] 'Splitter'; is tikku 'tikku, pieni lastu'; krj tikku 'tikku, pieni lastu; sukkapuikko' < nrts sticka 'tikku; sukkapuikko' SSA 3: 294; SKES: 1298; lvS stikker mared 'Stachelbeere' < vrd kasks stekel-, stikel- SLW 2009: 179; vdj tikku 'tikk (tikutaoline serv peerust) / отщепок (лучины)' VKS: 1287

vikk, viki 'pulk, prunt' < asks swik 'id.', bsks Zwick 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: vikk : viki 'prunt' S L EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1503 wikk : wiki 'Zwicke'; wiki-pulk, wiki-tapp 'Zwickzapfen (auf dem Fasse)'; ÕS 1980: 791 vikk 'murd punn, prunt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swik 'Luftzapfen am Fass, das Loch desselben und der Bohrer zum Bohren des Lochs'; twicke 'Zwicke, Stiel mit schräg angesetzter Schaufel zum Plagenhauen'; MND HW III swik 'Bohrer, Eisenspitze des Bohrers; Luftloch am Faß'; Hupel 1795: 272 Zwick 'ein kleiner hälzerner Pflock oben im Fasse oder Anker'
• Käsitlused: < bsks Zwick ~ sks Zwicke EEW 1982: 3838-39; < asks swik 'punn, prunt' EES 2012: 605; < asks swik ~ bsks Zwicke 'punn, prunt' EKS 2019
• Muud keeled: rts svicka [1547] 'punn, prunt' RES 2004: 1061; lt sviķis 'Zwick' < kasks swik Sehwers 1918: 70, 161; sviķis 'Zwick in der Tonne, kleiner Zapfen unweit des Spundloches' < kasks swik 'Luftzapfen am Faß' Jordan 1995: 99
• Sugulaskeeled: lv svīk̄ 'holzzapfen' Kettunen 1938: 391