[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

liin, liini '(purje)nöör' < asks lîne 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: liin : liini 'nöör; köis (merenduses)' Sa Hi L Ris; liin : `liini R EMS V: 195
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 565 *līń : līni (P) 'Leine, tünnes Tau, Warpleine'; ÕS 1980: 370 liin 'peenike nöör'; Tuksam 1939: 629 Leine '(jäme) nöör, kabel; ohelik'; Mereleksikon 1996: 219 liin 'taimsetest või tehiskiududest keerutatud või punutud nöör'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 line 'Leine, Strick'; Schiller-Lübben line 'Leine, Strick'; MND HW II: 1 lîne 'Leine, Strick, meist aus Flachs, häufiger Handelsartikel'
• Käsitlused: < kasks line 'Leine, Strick' GMust 1948: 47, 81; < kasks line EEW 1982: 1304; SSA 2: 74
• Muud keeled: rts lina [14. saj] 'nöör, köis' RES 2004: 552; lt līne 'liin' LELS 2012: 170
• Sugulaskeeled: sm liina [1863] 'köysi, nuora / Seil, Leine' < nrts lina; lv līn 'köysi, nuora' < kasks līne SSA 2: 74; lv līn 'seil, leine' < kasks lîne Kettunen 1938: 198; Raag 1987: 327; līn 'liin, tugev nöör / līne, stipra virve' LELS 2012: 170

pump, pumba 'seade vedeliku teisaldamiseks' < asks pumpe 'id.', rts pump 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 324 pumpe 'plumpe antlia'; wett welia pumpima 'plumpen exantlare'; Hupel 1780: 246 pompe r. 'die Pumpe'; Hupel 1818: 195 pump, -a od. -e r. d. 'Pumpe'; pumpama r. d. 'pumpen; klystiren (spottweise)'; Lunin 1853: 151 pump, -a ~ -e r. d. 'насосъ, труба заливания'; pumpama r. d. 'качать (насосомъ)'
• Murded: pump : `pumba (`pumpa) Kuu Lüg Jõh; `pumpu : `pumbu Vai; pump : pumbi Jäm Khk Phl; pump : pumba S L KPõ Trm Kod KLõ M VId; pump : pumbu Iis; pomp : pomba Krk Hel T Krl VId; poḿp : poḿbi Har Lei EMS VII: 841
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 983 pump : pumba, pumbu 'Pumpe'; Wiedemann 1893: 892 pump : pumbi, pumba, pumbu (pomp, pumbas) 'Pumpe'; ÕS 1980: 546 pump; Tuksam 1939: 777 Pumpe 'pump'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pumpe 'Pumpe, im Sod oder im Schiff'; MND HW II: 2 pumpe, pompe 'oberirdischer Teil einer Pumpe; Lenzpumpe zum Auspumpen des Schiffsrumpfes; hölzernes Rohr einer Wasserleitung'
• Käsitlused: < kasks pumpe 'Pumpe' GMust 1948: 52, 89; Raun 1982: 130; < asks Pumpe Liin 1964: 51; < kasks pumpen Hinderling 1981: 225; < rts ~ erts pumpa [a-tüvel], kasks pumpe [i-tüvel] EEW 1982: 2225; < rts pump 'pump' [a-tüveline] ~ asks pumpe, sks Pumpe [i-tüvelised] EES 2012: 391; < asks pumpe 'pump' EKS 2019
• Muud keeled: rts pump [1453] 'pump; uimastisüst; piltl süda' RES 2004: 803; lt pum̃pis 'Pumpe' Sehwers 1918: 156; pumpis 'Pumpe' < kasks pumpe Jordan 1995: 83; pum̃pêt 'pumpen' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 96
• Sugulaskeeled: sm pumppu [1637] 'Pumpe' < vurts pump 'pumppu' [‹ kasks pumpe] SSA 2: 425-426; is pumppu; krj pumppu; vdj pumppu < sm SSA 2: 426; lv puì̯m`p, puń̄`p 'pumpe; plumpkeule' Kettunen 1938: 313, 315; lv puì̯mp̆pə̑, puń̄p̆pə̑, pun̄p̆pə̑ 'pumpen' Kettunen 1938: 313, 315; lv puņp 'pump / suknis, pumpis'; puņpõ 'pumbata / suknēt, pumpēt' LELS 2012: 257; vdj pumppu 'pump, pumbakaev / помпа, насос' VKS: 975

renn, renni 'kraavike, kanal; süvend, vagu' < kasks renne 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 232 Rönni 'Rinne'; Gutslaff 1647-1657: 131 neihde rönnede sisse; Göseken 1660: 93, 324 Rönni 'Rinne'; wee rönni 'plumpe antlia'; Vestring 1720-1730: 202 Ren, -ni 'Eine Rinne'; Piibel 1739 wötsid wet ja täitsid need rennid; Hupel 1780: 256 ren, -ni r. d. 'die Rinne'; Lunin 1853: 158 ren, -ni r. d. 'жолобъ у крыши; канавка, протокъ'
• Murded: renn : `renni 'vagu, süvend, soon' Kuu; reńn : renni Khk Mus L VMr Trm Kod Lai eL(rińn Vas); reńd : renni Pöi Muh KPõ Plt KJn; rõnn : `rõnni Lüg Jõh; rönn : `rönni VNg RId EMS VIII: 302
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048, 1085 reńń : reńńi 'Rinne, Ausguß, Röhre zum Abfluss des Birkenwassers'; rõńń : rõńńi '= reńń'; ÕS 1980: 585 renn; Tuksam 1939: 811 Rinne '(räästa)renn; rentsel; toru, kanal'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 renne 'Rinne, Wasserröhre, Dachtraufe, Gosse, Rinnstein'; Schiller-Lübben renne, ronne, runne 'Renne, Canal'; MND HW II: 2 renne, rinne, rönne, rünne 'längliche schmale oben offene Vertiefung zur Durchleitung von Flüssigkeiten, Rinne; Abflußrinne, Gosse; Wasserleitung; Wasserbehälter, Tränke'
• Käsitlused: < kasks renne Kobolt 1931: 151; < kasks renne, ronne Liin 1964: 58; < kasks renne, rönne Ariste 1972: 96; < kasks renne Raun 1982: 141; < asks renne, ronne, runne 'renn, kanal' EES 2012: 424
• Muud keeled: rts ränna [1494] 'renn, vagu, soon, uure, kraav' RES 2004: 870; lt rene [1638 Renne] 'Rinne' < kasks renne Sehwers 1918: 93, 156; rene 'Rinne' < kasks renne 'Rinne' Sehwers 1953: 99; rene 'Rinne, ein kleiner Graben zum Ableiten von Regenwasser; Brunnenröhre' < kasks renne 'Rinne, Wasserröhre' Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm ränni [1637] 'kouru, kuurna / Rinne' < rts ränna 'kouru, ränni' SSA 3: 126; krj ränni '(tukku)ränni, (räystäs)kouru' < sm SSA 3: 126; sm ränni 'Rinne, Dachrinne' < asks renne, rinne, rönne 'Wasserrohr; Rinnstein; Röhre' ~ rts ränna 'Rinne' Bentlin 2008: 180; lv reń̄, reń̄ᴅ 'rinne' < kasks renne Kettunen 1938: 333; Raag 1987: 328; lv reņ 'renn, rentsel / noteka, renstele' LELS 2012: 266; vdj ränni, rönni 'renn, kraav / жёлоб, канавка' VKS: 1087, 1092
• Vrd rentsel

valsk, valski 'võlts, vale(lik)' < kasks valsch 'id.'

• Esmamaining: LiiviTalu 1550
• Vana kirjakeel: LiiviTalu 1550; EKVTS 1997: 77 Keß Wal[s]kist tunnistap; Müller 1600-1606: 395 se|sama Oppetus on Valsck ninck Vnrecht; Müller 1600/2007: 254 valsche Oppetuße ollÿ errakustututh ninck erraunnututh (17.07.1603); Stahl 1637: 54 wal∫ch : wal∫chi∫t 'Fal∫ch'; Stahl HHb III 1638: 38 nende fal∫chide wennade ∫ehs 'vnter den fal∫chen Brüdern'; Göseken 1660: 88 walsk/ i 'Falsch'; Göseken 1660: 183, 232 walsck 'Falsch'; walsck 'Heimisch subdolus'; Forselius 1694 walsk; Vestring 1720-1730: 280 Walsk, -ki 'Falsch'; Helle 1732: 203 walsk 'falsch'; Piibel 1739 Piddago walskid uled suud kinni; Hupel 1780: 305 walsk, -i r. 'falsch'; Lithander 1781: 529 Walsk juusto kook 'Ein falscher Käsekuchen'; Lunin 1853: 221 walsk, -i r. 'ложный'
• Murded: valsk : `valski 'vale' Kuu Lüg; val´sk Hää JMd; valtsk VNg EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1438, 1439 wal´ks : wal´ksi (P) '= wal´sk'; wal´sk (indecl.) 'falsch'; wal´sk kaup 'Contrebande'; ÕS 1980: 771 † valsk 'võlts, valelik, petlik'; Tuksam 1939: 298 falsch 'vale, väär; valelik, võlts, valsk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 valsch, vals 'falsch, nicht richtig, unecht, betrügerisch, unwahr'; MND HW I valsch, vals 'falsch, unrichtig, unecht, unaufrichtig; unecht, gefälscht; treulos, trügerisch'
• Käsitlused: < kasks valsch, vals Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 108; Liin 1964: 45, 65; < kasks valsch Ariste 1972: 92; Raun 1982: 197; < kasks valsch ~ sks falsch EEW 1982: 3691; < kasks valsch, vals 'falsch' ~ vrts falsk, falsch Raag 1987: 339; < asks valsch 'vale; võlts' EES 2012: 589
• Muud keeled: rts falsk [15. saj] 'vale, võlts, väär' RES 2004: 247; lt val̃šķis [1638 Wall∫chkis] 'Fälscher, Betrüger, Heuchler' < kasks valsch Sehwers 1918: 99, 164; Sehwers 1953: 151; valšķs 'heuchlerisch, falsch' < kasks valsch Jordan 1995: 107; valšķēt 'Falschheit üben, sich mit Falschheit, Betrug abgeben, heucheln; lügen' < kasks valschen [fälschen]
• Sugulaskeeled: sm falski [Agr] 'petollinen, vilpillinen, epäluotettava; väärennetty; vaarallinen / falsch, trügerisch, gefährlich' < vrts falsker, nrts falsk [‹ kasks valsch, sks falsch]; is valski; krj valški, valski < sm SSA 1: 111; lv fal̄š̀ 'falsch' Kettunen 1938: 54; vdj fal´šši 'valskus, pettus; valelik / фальшь, ложь; фальшивый' VKS: 223
• Vrd võlts