[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

katt, katu 'tali, tõstevahend' < ? asks kat 'liigutatav varikatus; tõstevahend'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 246 katt : katu (D) 'Talje zum Aufkatten des Ankers'; Tuksam 1939: 550 Kattanker 'katt-, abiankur'; Mereleksikon 1996: 150 kattimine (‹ hol katten) 'tugiankru tõstmine veepinnalt kraanpalgi alla ja seal kinnitamine'; kattimistali 'kattimistali abil tõstetakse ankur kraanpalgi alla'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 katte 'in der Belagerungskunst Name eines auf Rädern stehenden Sturmwerkes'; MND HW II: 1 katte, kat 'Belagerungswerkzeug, bewegliches Schutzdach'; Niedersächsisches katte, kat 'Kattanker'; Katte, Kattlāden 'Gerät zum Aufladen schwerer Baumstämme'
• Käsitlused: < asks kat 'Talje, zum Aufkatten des Ankers' GMust 1948: 33, 77

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
• Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

matt, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 294 matte hühd 'metzen Korn'; Hornung 1693: 33 Mat : Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; Virginius 1687-1690 Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; Vestring 1720-1730: 134 Mat 'Die Metze (Reval)'; Helle 1732: 138 mat 'die Metze, Matte'; Hupel 1780: 215 mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; Hupel 1818: 138 mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; Lunin 1853: 103 mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
• Murded: matt : matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt : madi Kuu; mat´t : mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL EMS V: 992
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
• Käsitlused: < kasks mat(te) Ariste 1937: 135; Liin 1964: 48; Raun 1982: 90; < kasks matte Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517; < asks mat(te) 'viljamõõt (jahvatamise tasuks)' EES 2012: 278; < asks matte, mette 'matt' EKS 2019
• Läti keel: lt mats 'Metze' < kasks mat, matte Sehwers 1918: 40, 153; mats 'Metze' < asks matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' Sehwers 1953: 77; mats 'Metze in der Mühle' < kasks matte Jordan 1995: 77
• Sugulaskeeled: sm matto, mattu [1874] 'niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack'; krj matto 'viljan mitta, n. 9 puutaa' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte] SSA 2: 155; lv mat̄, maš̄ 'mahlkorn, metze' < kasks matte Kettunen 1938: 217

matt, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
• Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
• Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
• Läti keel: lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
• Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < mr matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb I 1632
• Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
• Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
• Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < rts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
• Vt pantima

platt, plati 'tasane, lame' < asks plat 'id.', sks platt 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: platt : platti 'tasane, lame' Hlj Lüg Vai; plat´t : plati (-t´-) Phl Rid Koe Kad Lai Plt EMS VII: 574
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 923 *plat´t´ : plati 'flach, niedrig'; Salem 1890: 284 platt 'плоский'; Tuksam 1939: 758 platt 'lame, lapergune; tasane, lage'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben plat 'platt, nicht erhaben'; MND HW II: 2 plat 'ganz flach, eben, nicht erhaben; flach, niedrig'
• Käsitlused: < kasks plat(t) ~ sks platt EEW 1982: 2096
• Sugulaskeeled: sm flaata 'litteä, matala / flach' < rts flat 'litteä, latuskainen, matala' SSA 1: 116; sm lattea [1874] 'platt, falch' vrt sm latistaa, latistua; is latistua 'litistyä'; krj latakka 'litteä'; vdj лatikke̮; ee latakas < vrd rts flat, sks platt SSA 2: 52; vdj latikkõ, latsõlko 'lame, lapik / плоский' VKS: 583

pott, poti 'anum, keedunõu' < kasks pot 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Potte, Hans; Müller 1600-1606: 272 v̈che katla echk Potte siddes ketab se tulle æres; Rossihnius 1632: 288 ütte pot|seppa; Stahl LS I 1641: 106 Se∫t kudt ∫e ahhi kiu∫ap needt uhet pottit 'Dann gleich wie der Offen bewehrt die newen Töpffe'; Gutslaff 1648: 231 padda 'Pott'; Gutslaff 1647-1657: 285 ostsit neihnde ehs ütte pottseppa; Göseken 1660: 95 pott/ i 'Topff'; Göseken 1660: 415 pott 'topff'; potti sepp 'töpffer figulus'; Vestring 1720-1730: 188 Pot, -ti 'Der Topf'; Helle 1732: 161 pot 'der Topf, Pott'; Helle 1732: 322 pot 'der Topf'; Hupel 1780: 247 pot, -ti r. d. 'Topf, Pott'; Hupel 1818: 190 pot, -ti r. d. 'Topf; lf. Pott, Napf'; Lunin 1853: 147 pot, -ti r. d. 'горшокъ; скудельникъ, урыльникъ, чашка'
• Murded: pott : podi (potti) R; pot´t : poti (pot´i) Sa Muh L sporK TaPõ eL EMS VII: 713
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Topf'; ÕS 1980: 532 pott '(keedunõu)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pot, put 'Topf, bes ein irdener; Ofentopf'; MND HW II: 2 pot, put 'rundlichbauchiges Gefäß, Topf, Krug; Trinkgefäß, Kanne'
• Käsitlused: < kasks pot Ariste 1963: 101; Ariste 1972: 95; Raun 1982: 127; < kasks pot, put Liin 1964: 56; < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2156; < asks pot, put 'pott, savipott; ahjupott; kaardimast' EES 2012: 383; EKS 2019
• Läti keel: lt puods 'Topf; Kessel' < kasks pot, put Jordan 1995: 84; lt pods, katls 'pada, pott' LELS 2012: 223
• Sugulaskeeled: sm potti (potta, pottu) [1699 pottu] 'saviruukku, pata; pullo; yöastia / Tonkrug, Topf; Flasche; Nachttopf' < rts pott 'ruukku; pullo; nestemitta' [‹ kasks pot, put 'ruukku'] SSA 2: 406; lv pot̆´t´à 'topf; napf' Kettunen 1938: 306; lv poţā 'savipott / māla pods' LELS 2012: 251; vdj potti 'pott, anum / посуда, горшок' VKS: 956
• Vrd pott

pott, poti 'kaardimast' < asks pot 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: potti : potti 'poti, pada (kaardimast)' Lüg; pot´t (-tt) : poti Rei Mär Kse Aud Hää Trm KJn Trv Hls San Har Plv Se EMS VII: 714
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pot´t´ : poti 'Pique (im Kartenspiel)'; EÕS 1930: 818 pott (kaardimängus) 'Pik, pique'; ÕS 1980: 532 pott 'poti'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pot, put 'Topf, bes. ein irdener'; Hupel 1795: 178 Pott (Plattd.) 'st. Topf, pöb.'
• Käsitlused: < sks Pott ~ kasks pot EEW 1982: 2157; < vrd kasks pot 'pada', ee pada Raun 1982: 127; < ee pada [rahvaetüm seostus] EES 2012: 383; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pata 'pada, pott (kaardimängus)' Mägiste 1931: 394; lv padā 'pada, poti (kaardimängus) / pīķis (kāršu spēlē)' LELS 2012: 223; vdj pata 'poti, pada (kaardimängus) / пики (карточная масть)' VKS: 889
• Vrd pott

pütt, püti 'puuanum' < kasks bütte 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 301 Sadda pütti öli; Gutslaff 1648: 242, 224 Pütt /o 'Tonne'; Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 151 pütt 'bütte / Gefäs'; püttiken 'bütte / Gefäs'; Hornung 1693: 33 Püt : Pütti / Acc. pl. Pütta 'eine Bütte'; Vestring 1720-1730: 192 Püt, -ti 'Eine Tonne, Vaß'; Helle 1732: 163 püt 'ein hölzern Gefäß, Bütte'; Helle 1732: 348 Nenda kui püt on, nenda kaas; Hupel 1780: 249 püt, -ti r. d. 'hölzern Gefäß, Bütte, Tonne, Faß'; Lunin 1853: 151 püt, -ti r. d. 'кадка, чапъ, ушать, бочка, банка'
• Murded: pütt : pütti 'puunõude ühisnimetus' R; püttü : püdü Kuu Vai; püt´t (-tt) : püt´i (-ti) eP M T; pütt : püta Jäm Kär Kaa Var Pä; pütt : pütä Tõs Khn; püt´t : pütü Võn San V EMS VIII: 113
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1006 püt´t´ : püti; pütt : pütü (d) 'Bütte, Milchgefäss, Lägel, Zelle'; ÕS 1980: 565 pütt 'anum'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 butte 'Bütte, hölzernes Gefäss (meist auf dem Rücken getragen)'; MND HW I bütte 'Bütte; Wanne, Balje, Spülwanne; Fäßchen, Tönnchen'
• Käsitlused: < kasks butte Viires 1960: 99; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < asks Butt, Butte Liin 1964: 53; < kasks bütte, vrd sks Bütte EEW 1982: 2352; < kasks bütte SKES: 674; < asks butte 'pütt, tünn' EES 2012: 408; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm pytty [1637] 'kannellinen pienehkö puuastia / kleines Holzfäßchen mit Deckel' < mr bytta SSA 2: 452; SKES: 674; is püttü; krj pytty; vdj püttü < sm SSA 2: 452; lvS pütt [1769 pütki] 'Fass' SLW 2009: 161-162; lv pit̄ (püt̄) 'tonne' < vrd sks bütte, rts bytta Kettunen 1938: 293; lv pit 'pütt, tünn / muca, muciņa'; bentsīnpit, tȭra pit 'bensiinivaat, tõrvatünn / benzīna muca, darvas muca' LELS 2012: 43, 245; vdj püttü 'pütt, puunõu / кадка, деревянная посуда' VKS: 1017