[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

peet, peedi 'juurvili, punapeet (Beta vulgaris)' < asks bête 'id.', bsks Beete 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 341 beeti 'rothe rüben beta rubra'; Helle 1732: 298 petid 'Mangold oder Bethen'; Hupel 1780: 240 peti d.; petid r. 'Beten, rothe Rüben'; Lithander 1781: 421 Petid Sallati tarwis 'Rothe Beeten zum Sallade'; Lenz 1796: 18 Töise pole Ku sissen külwa kik mu jaggo Hernid, Morid, Beetid, Mangoltid; Hupel 1818: 176 peet, -i r. d. 'rothe Rübe; lf. Beete'; Lunin 1853: 136 peet, -i r. d. 'свекла'
• Murded: `pieti (piet) : `piedi Lüg Vai; peet (-t´) : peedi (-ie-) S L KPõ I Plt; pi̬i̬t : peedi VlPõ M TLä Ote Kam V EMS VII: 311
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 890 pēt´ : pēdi 'Bete'; ÕS 1980: 502 peet; Deutschbaltisch 2019 Beeten 'rothe Rüben (Bergmann 1785)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 betekol 'Fenchel?'; MND HW I bête, beta (bleta) 'Bete, Rübe'; Hupel 1795: 19 Beete 'hört man durchgängig st. rothe Rübe'
• Käsitlused: < kasks bête Liin 1964: 63; < sks Be(e)te EEW 1982: 1973; < bsks Beete Raun 1982: 118; < asks bete 'peet' EES 2012: 359; EKS 2019
• Läti keel: lt biẽte 'rote Rübe' < kasks bēte Sehwers 1918: 143; biẽte 'die Bete, Rübe' < kasks bēte ME: I: 306; Sehwers 1953: 11; Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: lvS biett ~ biet 'Beete' SLW 2009: 50; lv bìe̬`t, bēt̀ 'rübe, beete' < kasks bēte Kettunen 1938: 23; lv bīeţõz 'peet / biete' LELS 2012: 43

pilt, pildi 'pilt, maal; ettekujutus; foto' < kasks bilt 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 42 Pild : pildi∫t 'Bild'; Stahl LS I 1641: 49 ep kahs ∫e kulda∫e Bildi 'noch das gülden Bilde'; Gutslaff 1648: 208 Palck /e 'Bilde'; Göseken 1660: 87, 140 pild, -i 'Bild'; pild 'Bild statua'; Helle 1732: 121 kuio 'das Bild'; Hupel 1818: 181 pild, -i r. d. 'Bild, Kupferstich, Gemälde'; Lunin 1853: 140 pild, -i r. d. 'картина'
• Murded: pilt : `pildi 'kujutis (kellesti või millestki)' Kuu Lüg IisR Vai; pil´t : pildi (-l´-) Sa Muh Rei L sporKPõ I Plt KJn eL EMS VII: 481
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 903 pil´t : pil´di 'Bild'; ÕS 1980: 514 pilt
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 belde (belt), bilde (bilt) 'Bild; Vorbild, Muster'; MND HW I bē̆lde, bilde, bē̆lt, bilt 'Bild (Malerei und Plastik), Figur; Abbild, Sinnbild, Vorbild, Beispiel, Muster'
• Käsitlused: < kasks bilt Ariste 1963: 101; Raun 1982: 122; < kasks bilde, bilt Liin 1964: 53; < sks Bild ~ kasks bilt EEW 1982: 2056-2057; < asks bilde, bilt 'pilt; mudel, eeskuju; muster' ~ sks Bild 'pilt; ettekujutus' EES 2012: 370; < asks bilt 'pilt' EKS 2019
• Läti keel: lt bil̃de [1638 Bilde] 'Bild' < kasks bilde Sehwers 1918: 83, 143; bilde 'Bild' < kasks bilde (neben bēlde/bĕlde) Jordan 1995: 55
• Sugulaskeeled: lv bīlda 'bild' < kasks bilde Kettunen 1938: 23; lv bīlda 'pilt / bilde' LELS 2012: 44

polt, poldi 'kinnitusvahend' < asks bolte(n) 'id.', bsks Bolt(e) 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 246 polt, -i r. d. 'Bolze, Streicheisen'; Lunin 1853: 146 polt od. pold, -i r. d. 'плитка въ утюгѣ; желѣзо для выжиганiя'
• Murded: polt : `poldi 'raudpulk' Kuu VNg Lüg IisR; pol´t (-l-) : poldi S Rid Mär Pä Ris Hag Juu Amb JMd Koe VJg Sim Trm Kod Lai Plt KJn M TLä sporV(bul´di Lei) EMS VII: 642
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 932 pol´t : pol´di 'Bolzen'; ÕS 1980: 525 polt 'raudpulk millegi kinnitamiseks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bolte, bolten 'Bolz, Pfeil; runder Stab'; MND HW I bolte 'runder Eisenstab; Meßstange für Faßstäbe; großer Nagel, Eisenpflock, -bolzen'; Kluge < mhd. bolz(e), kasks bolte(n); Hupel 1795: 28 Bolt, Bolte 'st. Plätteisen, auch st. Bolze im Plätteisen'
• Käsitlused: < kasks bolt(e) EEW 1982: 2126; < kasks bolte(n) Raun 1982: 125; < asks bolte(n) 'polt; ümar varb mõõtmiseks' EES 2012: 379; < bsks Bolt, Bolte 'polt' EKS 2019
• Läti keel: lt bul̃ta, bul̃te [1638 Bullta] 'Bolzen, Riegel, Pfeil' < kasks bolte Sehwers 1918: 48, 85, 144; bul̃ta (bults, bul̃te) < kasks bolte 'Bolzen, Pfeil' Sehwers 1953: 20; bulta, bults 'Bolzen' < kasks bolte Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm poltti 'pultti, iso naula; kaareva rauta / Bolzen, großer Nagel; Krampe' < ee polt [‹ kasks bolt(e)] ~ vn болт SSA 2: 392; sm pultti [Agr] < rts bult [‹ asks bolt] Häkkinen 2004: 971; sm poltti, pultti 'Schraube, Bolzen' < ee polt, rts bult Bentlin 2008: 161; lv bol̄´t̀ 'bolzen' < kasks bolte Kettunen 1938: 25; Raag 1987: 327; lv boļt 'polt / bultskrūve' LELS 2012: 46; vdj boltta 'polt / болт' VKS: 166