[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kipper, kipri 'laevnik, laevajuht' < kasks schippere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 107 Kipper : kippri∫t '∫chiffer'; laiwamees 'schiffer'; Göseken 1660: 94 Kipper, -i 'Schiffer'; Vestring 1720-1730: 80 Kippar 'der Schiffer'; Helle 1732: 322 kippar 'der Schiffer'; Piibel 1739 Agga se pealik wottis ennam tüürmanni ja kipri nou kuulda; Hupel 1780: 181 kippar r. 'ein Schiffer'; Hupel 1818: 85 kippar, -i; kiper, -pri r. d. 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; Lunin 1853: 60 kippar, -i ~ kipper, -pri r. d. 'корабельщикъ, шкиперъ'
• Murded: kipper : `kipri 'laeva juht' S L Kos; kiper : `kipre Ris EMS III: 189
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 319 kiper : kipri, kipre (P) 'Schiffer, Schiffsherr, Steuermann'; ÕS 1980: 267 † kipper 'väikse laeva juht'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schipper 'Schiffer'; MND HW III schiphêr(e), schepper, schipper 'Eigentümer eines Schiffes, Schiffseigner, Reeder; Führer des Schiffes, Kapitän'
• Käsitlused: < kasks schiphere 'Schiffer, Schiffsherr' GMust 1948: 69, 78; < kasks schipper 'Schiffer' Ariste 1963: 92; Liin 1964: 49; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 40; < kasks schippere EEW 1982: 838; SSA 1: 369; < asks schipper, schiphere EES 2012: 158; EKS 2019
• Läti keel: lt † šķiperis [Glück 1689/1694 Schkipperam] 'Schiffer' < kasks schipper Sehwers 1918: 98, 162; šķiperis 'Schiffer, Seemann' < kasks schipper 'Seemann' Sehwers 1953: 133; lt šķeperis < asks schöpper 'Schiffer, Kahnführer' Sehwers 1953: 130; šķiperis 'Steuermann' < kasks schipper 'Schiffseigner, Reeder, meist in einem Person zusammenfallend mit dem Führer des Schiffes, Kapitän' Jordan 1995: 101; lt ķeperis 'nootkonna vanem' < ? lv kep̆pàr 'laevakapten' [‹ kasks scheper] Vaba 2020: 995
• Sugulaskeeled: sm kippari, skippari [1637] 'laivuri, kalastusryhmän päämies / Schiffer'; is kippari 'kalastusryhmän vanhin' < skand, vrd mr skipari, rts skeppare [‹ kasks schippere] SSA 1: 369; lvS kippar, kipper 'Schiffer, Steuermann' SLW 2009: 82; lv kep̆pàr 'schiffskapitän' Kettunen 1938: 115; kepār 'kipper / kuģa kapteinis, šķiperis' LELS 2012: 113

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
• Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
• Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
• Läti keel: lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
• Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd mr rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
• Vt rööv