[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kild, killa 'seltskond, rühm' < kasks gilde 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 65 kild : kildast 'zunfft'; Göseken 1660: 89 Kild, -a 'Gilde'; Göseken 1660: 489 kild 'Zunft tribus'; kilda wannamb 'Zunfftmeister'; Hornung 1693: 36 Kild : Killa : Acc. pl. Kildo 'eine partei Leute, so Getreidig nach der Stadt führen'; Helle 1732: 113 kild 'die Hofs-Fuhren nach der Stadt'; Helle 1732: 308 suur kildsaun 'die grosse Gilde-Stube'; weike kildsaun 'die kleine oder St. Canut Gild-Stube'; Hupel 1780: 180 kild : killa r. d. 'Gilde, Zunft; Freyfuhre, Hofsfuhre nach der Stadt die der Bauer thun muß'; Lunin 1853: 58 kild : killa r. d. 'гильдiя, цехъ; у крестьянъ вольная подвода въ городъ'
• Murded: kild : killa 'seltskond; kamp' Hää Ris Kos VJg Kod Plt M V; kild : `killa R EMS III: 125
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 311, 312 kild : killa 'Gilde, Genossenschaft, Karavane, Gesellsachaft (Schiffe, Fuhren)'; *kil´d : kil´l´i; kilde : kilde 'Gilde'; SÕS 1951: 276 kild : killa 'seltskond, kamp'; ÕS 1980: 264 kild : killa 'seltskond, kamp'; Tuksam 1939: 411 Gilde 'gild; killamaja, -tuba'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 gilde, gelde (gille) 'bes. gern im Ostseegebiet genossenschaftlicher, freundschaftlicher, brüderlicher Zusammenschluß für gemeinsame Leistungen; Zusammengehörigkeit, Gesellschaft, Schar; Zugehörigkeit zur Gilde, Gildemitgliedschaft; Gilde als Körperschaft'
• Käsitlused: < kasks gilde Liin 1964: 50; < germ, vrd kasks gilde, vrts gilde EEW 1982: 823; < germ, vrd kasks gilde Raun 1982: 39; < asks gilde 'selts, vennaskond, gild' EES 2012: 154
• Muud keeled: rts gille [1325] 'pidu(stus); aja gild (keskaegne ametiühendus)' RES 2004: 326
• Sugulaskeeled: sm kilta [1637 killantupa 'kapakka'] 'yhteys, veljeskunta, seura, kerho / Gilde' < germ, vrd nrts gille 'kilta', vrts gilde 'maksu, kilta; juomingit', kasks gilde 'juomingit, juomaseura' SSA 1: 364; sm kilta < asks gilde ~ rts gilde Bentlin 2008: 67

rihtima, rihin 'sättima, sobitama' < asks, sks richten 'id.'

• Esmamaining: EKI KK: 1909
• Murded: `rihtima 'õigeks seadma; rihti ajama' Kuu Lüg IisR Kaa Pöi Han Var Pär Saa Jür JMd JJn Trm Krk; `rihtmä Ran Võn Vas Räp; `trehtima Vll EMS VIII: 322
• Eesti leksikonid: EKI KK A. Tõnurist 1909: Rahvaga oskas ta .. asja niimoodi sisse „rihtida“, et ühtegi pidu ilma onklita ei arvatud pidada võima; M. Mõtslane 1927: ilus vili, just kui lauaga üle rihitud; ÕS 1960: 563 rihtima '(õigeks seadma)'; ÕS 1980: 590 rihtima 'õigeks seadma'; Tuksam 1939: 808 richten 'joonde, korda, õigeks seadma; suundama, sihitama, sihtima'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben richten; richten 'gerade machen; hinrichten; ersetzen, schlichten, vergüten'; MND HW II: 2 richten, gerichten 'gerade machen; in senkrechte Lage bringen; etw. in eine best. Richtung bringen; herrichten, ausstatten; in eine best. Ordnung bringen; begründen, einrichten'
• Käsitlused: < kasks richten Raun 1982: 142; < sks richten 'seadma; suunama; reguleerima' EEW 1982: 2470; EES 2012: 426
• Muud keeled: rts rikta [1685] 'suunama; pöörama; (relvaga) sihtima' RES 2004: 845; lt riktêt 'richten' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 101; lt riktîgs 'richtig' Sehwers 1953: 101
• Sugulaskeeled: sm rihti [1726] 'oikea, suora, rehti / ordentlich, richtig' < nrts riktig 'oikea, kunnollinen, rehellinen' [‹ kasks richtich 'richtig'] SSA 3: 60; lv riktõ 'seada, kohendada / savest kārtībā, sariktēt' LELS 2012: 266