[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

leng, lengi 'ukse- või aknapiit' < asks slenge 'id.', bsks Schlenge 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1864
• Vana kirjakeel: Jannsen 1864 21. X: aknapostid (lengid) sissemüritud
• Murded: leng : lengi 'piit' Khk L Kei Juu; leng : `lengi R; leńg : lengi (-ń-) Kam Ote V; lenk (-ń-) : lengi Khn Ris Ha I KJn Trv Hls TLä Har; `lenki : `lengi Vai EMS V: 100
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 527, 538 *läṅg : läṅgi '= leṅg'; *leṅg : leṅṅi 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; Wiedemann 1893: 487 *leṅg : leṅṅi (läṅg, pleṅg) 'Schlenge (an Thüren oder Fenstern)'; EÕS 1925: 379 leng 'uksel või aknal (Schlenge)'; ÕS 1980: 364 leng 'ukse- või aknapiit'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slenge, slink 'Rand, Einfassung'; slengelse 'Beschlengung, Einfassung'; Schiller-Lübben slengelsche 'Beschlengung, Einfaßung'; slink, slenk 'Rand, Einfaßung'; MND HW III slenge 'Gitterstange, -pfosten; Pfahlwerk, bes. als Befestigung gegen das Wasser'; Hupel 1795: 207 Schlenge 'hört man zuweilen statt Schlinge'; S. 62 Fensterschlenge od. Fensterschlinge 'heißen die Fensterpfosten oder die Balkenstücke, welche das Fenster umgeben.'; S. 237 Thürschlenge oder Thürschlinge 'd. i. Thürpfosten, Thürgestelle (die 4 Balkenstücke, welche die Thür umgeben).'
• Käsitlused: < kasks slenge Kobolt 1933: 154; < sks Schlenge EEW 1982: 1281; < bsks Schlenge 'uksepiit, -raam; aknaleng' EES 2012: 236
• Läti keel: lt sleņ̃ģis, sleņ̃ģe [1638 Slenghes] 'Fenster- und Türpfosten, Fensterladen, -rahmen' < kasks slenge 'Einfassung' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 110; sleņģis, sleņģes 'Fenster- und Türpfosten, Gerüste, Fensterrahmen, Schlengen, Fensterladen' < kasks slenge 'Einfassung' ME: III: 926

niplis, niplise 'pitsipadjal põimitud pits, pulgapits' < rts knippel, knyppel 'niplamispulk', vrd asks knuppels 'pitsid'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: `niplis, -e 'pits' Jäm Ans Vll; `nipluse kot´t 'käsitöökott' Muh EMS VI: 598
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 740 niplis : niplise 'geklöppelte Arbeit, Spitzen, Zacken'; ÕS 1980: 457 niplis = niplispits 'kootud pits'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben knuppels 'Spitzen'; MND HW II: 1 *knüppels (knöppelsch) 'Klöppelspitzen, Spitzentuch'
• Käsitlused: < germ, vrd erts knipul, kasks knuppels Raun 1982: 103; < rts knyppla 'Spitzen klöppeln, fingern' Raag 1987: 334; < asks knuppels 'pitsid' ~ rts knyppel, knippel 'malakas, vemmal; niplamispulk' EES 2012: 314
• Läti keel: lt knipeles 'eine Art Spitzen (?)' < kasks knüppels 'Klöppelspitzen, Spitzentuch' Sehwers 1953: 54-55; Jordan 1995: 68
• Sugulaskeeled: sm nyply, nypläys [1860] 'pitsinvalmistus' < rts knyppla 'nyplätä pitsiä' SSA 2: 247

tender, tendri 'uksepost, piit' < kasks stender 'id.', sks Ständer 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 268 Ukse Tendrit 'Die Thür Stender'; Helle 1732: 196 ukse tendrit 'die Thür-Ständer'; Hupel 1780: 297 ukse sambad od. tendrid r. 'die Thürständer Pl.'
• Murded: `tender : `tendri Jõe Hlj VNg Jäm Muh Hi; `tender : `tendre L Ha; t´ener : `tendre Lei EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1265 tender : teńdri 'Ständer'; ukse-tender 'Thürpfosten'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stender 'Pfosten, Pfahl der trägt'; MND HW III stender, stendel 'aufrechtsstehender Pfosten, Pumpenpfosten; Stützpfosten, Träger'
• Käsitlused: < sks Ständer EEW 1982: 3128
• Läti keel: lt steñdere [1638] 'Türpfosten' < kasks stender 'Pfosten' Sehwers 1918: 24, 96, 160; Sehwers 1953: 121; stendere 'Türpfosten' < kasks Stützpfosten Jordan 1995: 95
• Sugulaskeeled: lv stēndar´, tēndar´, tēn´də̑r 'ständer, türpfosten' < kasks stender Kettunen 1938: 381, 413-414; lv tēndaŗ 'piit / stendere' LELS 2012: 321