?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 4 artiklit
puss, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'
- Esmamaining: Hupel 1818
- Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
- Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
- Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
- Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
- Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
- Vrd puks
puss, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'
- Esmamaining: Wiedemann 1869
- Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
- Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019
püss, püssi 'laskeriist, käsitulirelv' < kasks busse 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 287 Sodda|Rista, suhre Püßide echk muh aßja kz; Stahl 1637: 101 Püs : püssi∫t 'Rohr damit man ∫cheußt'; Stahl 1637: 45; 98 pü∫∫irocht 'büch∫enpulver'; Gutslaff 1648: 232 püsse 'Rohr, Büchse'; Göseken 1660: 87, 150 Püß, -i 'Büchs'; Püssi 'büchs (damit man schießet)'; Hornung 1693: 33 Püs : Püssi / Acc. pl. Püssa 'eine Büchse'; Vestring 1720-1730: 191 Püs, -si 'Die Büchse, Flinte Rohr'; Helle 1732: 163 püs 'die Büchse, Flinte, das Rohr'; Hupel 1780: 249 püs, -si r. d. 'Büchse, Flinte, Schießrohr'; Hupel 1818: 194 püs, -si r. d.; -sa Rg 'Büchse, Flinte'; Lunin 1853: 150 püs, -si r. d. 'ружье, пищаль, карабинъ'
- Murded: püss : `püssi (-ü) R; püśs : püśsi (-ss-) eP M T; püśs : püssü Khn San Urv; püśs : püssä San V EMS VIII: 108
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1004 püśś : püśśi; püss : püssü (d) 'Flinte, Büchse'; ÕS 1980: 564 püss
- Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Schiessrohr, Kanone'; bussen-krût 'Schiesspulver'; MND HW I büsse, busse 'Schießrohr, Handfeuerrohr, grobes Geschütz, Kanone'
- Käsitlused: < kasks büsse 'Schiessrohr, Handfeuerrohr, Kanone' Ariste 1963: 102; < kasks busse Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 137; < kasks büsse, busse SSA 2: 451; SKES: 672; < kasks busse 'Flinte' ~ rts bössa, byssa, pl. bysser Raag 1987: 338; < asks busse 'lasketoru, käsitulirelv' EES 2012: 408
- Läti keel: lt bise [1644 büsse] 'Flinte, Büchse' Sehwers 1918: 56, 84, 143; bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse 'Schießrohr, Handfeuerrohr' Sehwers 1953: 12; lt busa, buse 'Büchse (Gewehr)' < asks busse Sehwers 1953: 22; lt bise 'Büchse, Flinte' < kasks büsse Jordan 1995: 55
- Sugulaskeeled: sm pyssy [1555] 'ampuma-ase; kärrynpyörän laakeri / Büchse (Gewehr, Gefäß); Wagenradbuchse' < mr byssa, bössa 'rasia; pyssy; kärrynkapan rautaholkki' [‹ kasks büsse, busse 'rasia; pyörän, akselin metallinen vahvikeputki; aseen piippu']; is püssü; krj pyssy < sm SSA 2: 451; lvS püss 'Büchse, Flinte' SLW 2009: 161; lv bis̄ (büs̄) 'büchse, flinte, schiessgewehr' < kasks büsse Kettunen 1938: 23; lv bis 'püss / bise' LELS 2012: 44; vdj püssü 'püss / ружьё' VKS: 1016; is püssü 'püss' Laanest 1997: 161
viss, vissi 'kindel, tugev, vastupidav' < kasks wisse 'id.', rts viss 'id.'
- Esmamaining: Müller 1600-1606
- Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 410 se on wiß nĩck toßÿ; Müller 1600/2007: 224 is olle kaas mitte wißimb, kudt se (15.05.1603) 'kindlam'; Rossihnius 1632: 424 Eth se enge sedda wissimbest sinnul sünnib, sihs kähne händas Iummala pohle; Stahl LS I 1641: 413 Ninck eth ∫e wiß on 'Vnd weil es gewiß i∫t'
- Murded: wiśs : wissi 'kindel, tugev; sitke, vastupidav' S L EKI MK
- Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1521 wiśś : wiśśi (SW) 'fest, sicher, zuverlässig'; ÕS 1980: 796 viss 'murd kindel, tugev, vastupidav'
- Saksa leksikonid: Lübben 1888 wisse 'sicher, fest, zeverlässig, gewisslich'; Schiller-Lübben wisse, wis 'sicher, fest'
- Käsitlused: < kasks wisse, wis 'sicher, fest' Ariste 1963: 109; Liin 1964: 65; < rts viss, kasks wisse EEW 1982: 3892; < kasks wis(se), vrd rts viss Raun 1982: 207
- Sugulaskeeled: sm vissi [Agr] 'varma; tietty; tosi / sicher, gewiß, bestimmt; wahr' < mr vus, viis, viss 'tunnettu, tietty, varma, luetattava'; is vissī 'varmaan'; krj vissi 'varma' < sm SSA 3: 462; lv viš̄ 'fest, stark, schwer zerreissbar' < sks Kettunen 1938: 490; lv viš 'vastupidav, tugev, kõva / stirps' LELS 2012: 367
- Vt vissisti