[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

almus, almuse '(kerjusele antav) armuand' < asks almuse, almose 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 87 Almo∫i 'Allmosen'
• Murded: almus Rid Ris Kad VJg Lai; almuss Hls; `almus R EMS I: 293
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 29 almus : almuse (armus) 'Opfergabe, Geschenk, Almosen'; ÕS 1980: 39 almus 'armuand'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben almese, almisse, allemisse 'Almosen; eine Scheibe Brot, die bei Tische erst als Teller gebraucht und hernach den Armen gegeben ward'; MND HW I ālmisse (almese, almose, almuse, almusie) 'fromme Stiftung, Spende'
• Käsitlused: < sks Almosen EEW 1982: 64; SSA 1: 70-71; < kasks almese Raun 1982: 3; < asks halmosen ~ sks Almosen EES 2012: 49; < asks almese 'almus' EKS 2019
• Läti keel: lt almuoza 'Almosen' Sehwers 1953: 2
• Sugulaskeeled: sm almu [1642] 'pyytäjän, köyhän avustus / Almosen' < mr almosa SSA 1: 70; lvS almad 'Pl. Almosen' SLW 2009: 44

kruus, kruusi 'tass, kruuk' < kasks krûs 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 158 Sähl ollit enge kuhs kiwwist wessi|krosi pantut; Stahl HHb III 1638: 26 Töitket needt we∫∫ikru∫it weh kahs 'Füllet die Wa∫∫erkrüge'; Gutslaff 1647-1657: 95 teuwtis omma Krohsi; Göseken 1660: 91, 267 Ruusi 'Kruß'; Ruus 'Krug (Trinckgeschir)'; Hornung 1693: 23 Kruus 'ein Krug'; Vestring 1720-1730: 94 Kruus, -si 'Der Krug'; Helle 1732: 121, 322 kruus 'der Krug'; Hupel 1780: 191 kruus, -i r. d. 'der Krug'; Lithander 1781: 541 Kalla need munna walged ühhe kiwwi krusi sisse; Lunin 1853: 73 kruus, -i r. d. 'кружка, штофъ'
• Murded: kruus (-ś) : kruusi 'joogianum' Hi KPõ I Hel Puh Võn San V; kruus : `kruusi R; ruus Sa L; ruuś VlPõ M EMS III: 887
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krug (Trinkgefäss)'; Wiedemann 1893: 396 krūź : krūzi (krōź, rūź) 'Krug (Trinkgefäss)'; ÕS 1980: 312 kruus
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krôs, krûs 'Kanne, Trinkkanne, Krug'; MND HW II: 1 kros (kroes, krois), krůs (krues) 'Krug, Kanne aus Ton'
• Käsitlused: < kasks krûs, krôs 'Kanne, Krug' Liin 1964: 56; EEW 1982: 1001; SSA 1: 422; < kasks krûs Ariste 1963: 93; Raun 1982: 52; < asks krūs 'kann, jooginõu, kruus' EES 2012: 185; EKS 2019
• Läti keel: lt krũze 'Krug, Krause, ein irdenes Gefäß' < kasks krūs Sehwers 1918: 32, 151; lt kruoze [1615] 'Krug' < kasks krōs 'Krug' Sehwers 1953: 60; lt krùoze 'ein irdener Krug' < kasks krôs 'Krug' ME: II: 295; krūze, krūza, kruoze 'irdener Krug' < kasks krôs Jordan 1995: 70
• Sugulaskeeled: sm kruusi, ruusi [Agr crwsi] 'ruukku, saviastia / Krug, Tongefäß' < mr krus 'kivi-, saviastia' [‹ kasks krus, kros] SSA 1: 422; SKES: 1001; lvS krūs 'Krug' SLW 2009: 88; lv krūz 'krug' < kasks krūs Kettunen 1938: 157-158; lv krūz 'kruus, kann / krūze' LELS 2012: 141
• Vrd kruuk

kruus, kruusa 'jäme liiv' < kasks grûs 'id.', bsks Gruus 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Crus, Michell; Gutslaff 1648-1656 teggi tedda üttes tühjas ruhsi hunnickus; Göseken 1660: 89 grues / Rües 'Gries'; Helle 1732: 162 prüggi 'Gruus von Stein und Kalck'; Hupel 1780: 191, 261 kruus, -i r. d. 'Gruus, Kieß'; krusane r. d. 'grusig, kiesicht'; ruus, -a r. 'Gruuß, Kieß'; Arvelius 1790: 189 sawwe ja penikest krusi; Hupel 1818: 101 kruus, -a r. d. 'Kies, Grand; lf. Gruus'; Lunin 1853: 73 kruus, -a r. d. 'хрящъ; крцпный песокъ; колчеданъ'
• Murded: kruus : kruusi 'kivisegune liiv' Hi L KPõ MMg Saareste II: 580; kruus : `kruusi R; ruus : ruusi Khk Pöi Muh Lih Kse Pä SJn; kruus : kruusa Jäm Hi Kse Var KuuK I Plt TLä Kam Räp Se; kruus : `kruusa RId; ruus : ruusa Pha Vll Mär Pä VlPõ eL EMS III: 887
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūz : krūza 'Grus, Kies, Grant'; Wiedemann 1869: 1093 rūz : rūza; rūź : rūzi 'Kies, „Grus“'; Wiedemann 1893: 990 rūz : rūza; rūź : rūzi (rūsk) 'Kies, „Grus“'; ÕS 1980: 312 kruus
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 grôs(e), grûs 'was in kleine Stücke zerbrochen ist / bes. von Steinen'; Schiller-Lübben grôs(e), grûs 'zerbröckeltes Gestein, Schutt'; MND HW II: 1 grûs (grôs) 'Graus; Schutt, zerkleinerte Rückstände, zerstoßene Steine, Steinschutt'; Hupel 1795: 83 Grus (nach der Aussprache lieber Gruus) 'Grand, Kies, Graus'
• Käsitlused: < bsks Grus Ariste 1963: 248; < kasks grûs Liin 1964: 62; EEW 1982: 1001; Raun 1982: 52; < asks grūs 'kiviprügi, rusu, kruus' EES 2012: 184; EKS 2019
• Läti keel: lt grũzis, gruzis [1644 grus] 'Abfälle, Schutt, Graus' < kasks grūs 'Graus, Schutt, kleine Brocken, Stückchen' Sehwers 1918: 43, 87, 148; Sehwers 1953: 37

kruus, kruusi 'kruss' < asks krûs 'id.'

• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 223 kahare 'krauß'; Lithander 1781: 502, 534 agga siis peab pissikessed krusitud Wormid ollema
• Murded: kruus : kruusu 'keerd; kähar' Tõs; kruuś : kruusi Kan Krl Vas(-a) EMS III: 888
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 435 krūź : krūzi 'Krausheit, Gelock, kraus'; villad on krūzis 'die Wolle ist kraus, gelockt'; krūź-pea 'Lockenkopf'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 krûs 'kraus, wirr, verschlungen'; krusen 'kraus machen, kräuseln'; Schiller-Lübben kruse 'Krause'; MND HW II: 1 krûs (krues) 'kraus, gekräuselt, in Falten gelegt'
• Käsitlused: < kasks krûs EEW 1982: 1001
• Läti keel: lt krũze [1587 Kru∫es] 'Krause' < kasks krūs; † krũzs 'kraus' < kasks krūs Sehwers 1918: 71, 80, 151; krũze, krũsa 'die Krause' < kasks kruse 'Krause' ME: II: 294; krũzêt < asks krusen 'krausen, kraus machen' Sehwers 1953: 60; krūze 'Krause' < kasks krûse 'Falte' Jordan 1995: 70
• Sugulaskeeled: sm kroosi, kroossi, roos(s)i, krossi 'rintaneula, -solki; kaulus, kaularöyhelö / Anstecknadel, Brosche; Kragen, Halskragen' < rts krås 'röyhelö, poimukaulus' [‹ sks Krause] SSA 1: 420; sm (k)ruusi, (k)ruusa, (k)ruusu 'koriste; koristelu' < rts krus(ningshyvel) 'koristeluväline'; sm kruusata [1622] 'kähertää hiuksia; rypyttää; koristella / kräuseln, fälteln; verzieren' < rts krusa 'kähertää, poimuttaa; koristella'; krj kruušata 'koristaa leikkauksilla' < sm SSA 1: 422; lv krūzlimi 'kraus' Kettunen 1938: 158
• Vrd krous, kruss

luuk, luugi 'ava sulgev kate' < asks luke 'id.', sks Luke 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Piibel 1739 ja taewa lugid tehti lahti; kui Jehowa teeks lukisid taewas; Hupel 1818: 131 luuk, -i r. d. 'Oefnung; kleine Thür; Fallthür; Fenster'; Lunin 1853: 97 luuk, -i r. d. 'отверстiе; западня; окно; ставень'
• Murded: luuk : luugi 'ava sulgev kate' eP M sporT; luuk´ : luugi sporT V; luuk : `luugi R EMS V: 540
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 614 lūk : lūgi 'kleine Thür, Fallthür, Laden, Luke'; ÕS 1980: 385 luuk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe, die miteiner (Fall)thüre geschlossen wird'; luken 'ziehen, zupfen; zuziehen, schliessen'; MND HW II: 1 lûke 'durch eine Klappe verschließbare Öffnung, Luke im Schiffsdeck, auf dem Hausboden, als Kelleröffnung'
• Käsitlused: < kasks luke 'Öffnung in den Boden und Wänden der Häuser und Schiffe' GMust 1948: 24; < asks Luke 'viereckige Decksöffnung resp. die Falltür' GMust 1948: 82; < kasks, sks Luke EEW 1982: 1397; < kasks luke Raun 1982: 82; < asks luke 'suletav avaus põrandas või seinas' ~ sks Luke 'luuk' EES 2012: 257; < asks luke 'luuk' EKS 2019
• Läti keel: lt lũka 'Luke' < kasks luke Sehwers 1918: 38, 153; ME: II: 518; lũka 'Luke' < asks lūk, lūke 'Luke' Sehwers 1953: 75; lūka 'Luke' < kasks lûke Jordan 1995: 75
• Sugulaskeeled: sm luukku, luuku [1741] 'ovimainen levy, kansi / Luke, Klappe' < rts lucka 'luukku, aukko'; is l´ūkki lattialuukku; vdj lūkki ikkunaluukku < vn люк; lv lūk < lt lūka, lūks SSA 2: 115; lv lū`k 'luke' < kasks luke Kettunen 1938: 209; lv lūk 'luuk / lūka' LELS 2012: 177

luup, luubi 'suur paat' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
• Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
• Läti keel: lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
• Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < rts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115

pruuk, pruugi 'kasutus; komme, tava' < asks brûk 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 423 ruhckiminne 'übung usus'; Vestring 1720-1730: 188 Pruuk; Hupel 1818: 192 pruuk, -i r. d. selt. 'Gebrauch'; Lunin 1853: 148 pruuk r. d. 'обычай, обрядъ'
• Murded: pruuk : pruugi 'komme' Jäm Muh Hi L K I; pruuk´ : pruugi Ote San V; pruuk : `pruugi R; ruuk : ruugi Sa Muh Tor Vil M(-k´) EMS VII: 769
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969 prūk : prūgi 'Gebrauch'; EÕS 1930: 838 pruuk 'Usus, Brauch, Observanz'; ÕS 1980: 541 pruuk
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brukinge 'Gebrauch, Nutzniessung'; MND HW I brûk, gebrûk 'Nutzung, Gebrauch'; brûkinge 'Gebrauch, Benutzung, Verwendung'
• Käsitlused: < kasks brūk 'Brauch' EEW 1982: 2185
• Läti keel: lt brũķe 'Gebrauch' < asks brūk Sehwers 1918: 71, 144; brũķe < kasks brūk 'Gebrauch' Sehwers 1953: 18
• Sugulaskeeled: sm ruukki [1643] 'tehdas, teollisuuslaitos / Fabrik' < rts bruk 'käyttö, tapa' SSA 3: 113; lv brùi̭k̀ 'gebrauch' Kettunen 1938: 30; lv brūik 'tava / paraža' LELS 2012: 49; vdj pruukki 'pruuk(imine), kasutamine / употребление, применение' VKS: 966
• Vt pruukima

pruul, pruuli 'pruulija, õllepruul' < asks bru(w)er 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 139 Pruul 'Bierbrauwer'; Vestring 1720-1730: 188 Pruul, Pruar; Hupel 1780: 247 pruli; pruul, -i d. 'der Brauer'; Hupel 1818: 191 pruer, -i r. '(Bier)Brauer'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'Brauer; Branntweinbrenner'; Lunin 1853: 148 pruer, -i r. 'пивоваръ'; pruul, -i r. d.; pruli d. 'пивоваръ, винокуръ'; Jakobson 1867: 80 Palju odre tarwitab ka õlle pruel
• Murded: `pruual (`pruuvar), -i Kuu; `pruual (`pruuval, `pruuvel, `proovel, `pluuar), -i L Koe Trm Plt KJn; `pruuel, -i JMd Puh; `pruuval, -i Vai; `provval, -i Iis; pruul : pruuli Jäm Khk Vll Muh Rei Ris Ann Kod; ruul : ruuli Jäm Khk Vll Muh Tor; `ruuvel : `ruuvle Saa Hls; `ruubel : `ruubli Pst Hls Krk; `ruvvel : `ruvle Trv; `ruulija Khk Muh; `pruuli Kam Võn San V EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 969, 970 prūer : prūeri 'Brauer'; prūar : prūari; prūbel : prūbli (F) '= pruer'; prūl´ : prūli 'Brauer'; prūwel : prūwli, prūwle (P) '= prūl´'; Wiedemann 1869: 615 lūr : lūri (lūar) 'Brauer'; õlle-lūr 'Bierbrauer'; ÕS 1980: 541 pruul
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bruwer (bruer) 'Brauer'; Schiller-Lübben bruwer, bruere 'Brauer'; MND HW I brûwer, brouwer 'Brauer, Bierbrauer, Essigbrauer'
• Käsitlused: < kasks brūwer Liin 1964: 55; < kasks bru(w)er Raun 1982: 128; < kasks Raag 1987; < asks bruwer, bruere 'õllepruulija' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũveris, brũvelis [1638 Bruweris] 'Brauer' < kasks brūwer Sehwers 1918: 40, 85, 144; brũveris, brũvelis < kasks brūwer Sehwers 1953: 19; brūveris (neben brūvelis) 'Brauer' < kasks brûwer Jordan 1995: 58
• Vt pruulima

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
• Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
• Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

pruut, pruudi 'mõrsja' < kasks brût 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 273 kauniste ehituth kudt v̈x Brudt; Stahl HHb I 1632: Diij Prudt; omma Pruti 'Braut; ewre Braut'; Stahl 1637: 44 prühdt : prühdti∫t 'braut'; Brockmann 1637: 93 Se Pruth on kaunis kül; Göseken 1660: 87, 147 Pruhdt/ i 'Braut'; Vestring 1720-1730: 188 Pruut, -ti 'Die Braut'; Helle 1732: 162 pruut, -i 'die Braut'; prudike 'das Bräutgen'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 248 pruut, -i r. 'Braut'; Hupel 1818: 192 pruut, -i r. d. 'Braut'; Lunin 1853: 148 pruut, -i r. d. 'невѣста'
• Murded: pruut : `pruudi R(`pruuti VNg Vai) pruut : pruudi Jäm Khk Hi L K I T V(-t´) ruut : ruudi Sa Muh Mih Tor Kõp Vil M(-t´) EMS VII: 773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūt´ : prūdi 'Braut'; ÕS 1980: 541 pruut 'mõrsja'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 brût 'Braut; (auch) Gemahlin'; Schiller-Lübben brût 'Braut; auch von der rechtmässigen Gemahlin'; MND HW I brût 'Braut; junge Frau'
• Käsitlused: < kasks brût Ariste 1963: 101; Liin 1964: 57; Raun 1982: 128; < asks brūt 'pruut; seaduslik naine' EES 2012: 387; EKS 2019
• Läti keel: lt brũte [1586 Brute] 'Braut' < kasks brūt Sehwers 1918: 32, 144; brūte 'Braut' < kasks brût Jordan 1995: 57
• Sugulaskeeled: lvS prūt ~ brūt´ [1839 pruut] SLW 2009: 153; lv brū`t´ 'braut' < kasks brūt Kettunen 1938: 30; brūţ 'pruut / līgava, brūte' LELS 2012: 49

puss, pussi 'rattapuks' < asks busse 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 196 pus, -si r. 'Wellzapfen, eiserne Ring im Mühlsteine'; Lunin 1853: 152 pus, -si r. 'шипъ, зубецъ на мельничном колѣсѣ, желѣзный обручъ вокругъ жеркова'
• Murded: puss : `pussi 'rattapuss, puks' sporR; puśs : puśsi (-ss-) 'raudpulk rattarummus' Khk Muh Hi sporL K I M T Har Räp EMS VII: 891
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'metallener Ring in der Nabe des Rades oder im Mühlstein, Büchse'; ÕS 1980: 549 puss 'rattapuks'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben busse 'Büchse, walzenförmiges hohles Gefäß'; MND HW I büsse, busse 'Büchse, Dose, Gefäß; metallene Röhre zur Ausfütterung eines in Holz gebohrten Loches, Radbüchse (Hülse, Eisenring), in der die Achse läuft, Pfanne, in der sich der Zapfen der Welle dreht'; rādebüsse 'metallene Röhre zur Ausfütterung des Nabenloches, Radbuchse'
• Käsitlused: < kasks busse 'Büchse (des Rades)' EEW 1982: 2249
• Läti keel: lt † bikse 'Büchse (des Rades)' < sks Sehwers 1918: 62, 143; lt buksis 'Büchse (des Rades)' Sehwers 1918: 144; lt buse 'Büchse des Rades' < asks busse 'das Eisen, womit das Loch im Rade gefüttert ist, durch welches die Achse geht' Sehwers 1953: 22; Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm pusninki [1863] 'kärryn rummun hylsy, laakeri; reiän metallinen vahvikerengas / Wagenradbuchse; Ringbeschlag um ein Loch' < rts bussning 'hylsy, holkki, tiivistin' SSA 2: 440; lv bus̄, buš̄ 'büchse im wagenrade' ‹ kasks busse Kettunen 1938: 33; lv buš 'rattapuks, rattapuss / riteņa bukse' LELS 2012: 51
• Vrd puks

puss, pussi 'tembutus, vemp, vingerpuss' < asks pusse 'id.', sks Posse 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puss : `pussi 'vemp, vingerpuss' Lüg Jõh; puśs : puśsi (-ss-) Pha Kaa Muh Mär Tor Hää Ris Jür JMd Koe Kod Plt sporM EMS VII: 892
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 991 puśś : puśśi 'fig. etwas Unbrauchbares, Possen, Schabernack, Verlegenheit'; EÕS 1930: 867 puss '(Possen, Schabernack)'; pussima 'pussi mängima (einen Schabernack spielen, übers Ohr hauen)'; ÕS 1980: 549 † puss 'vingerpuss'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bosse (botze) 'Posse, ludierum'; bosserie 'Possenspiel'; posse, pusse 'Posse, Schelmstreich'; Schiller-Lübben bosse, bôtze 'Poße'; pusse, posse 'Posse, Schelmstreich; possen sind gedrechselte Puppen, und Bossen- (Possen-)spiel ist erst das Puppenspiel, dann die Nachkomödie, das Scherzspiel'; MND HW II: 2 pusse, putse 'belustigende Handlung, Unfug, Posse, Scherz, Schelmenstreich'
• Käsitlused: < sks Posse, vrd kasks pusse 'Posse' EEW 1982: 2249; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk', sks Posse 'nali, veiderdus, tembutus' EES 2012: 395; < asks pusse, posse 'nali, kelmustükk' EKS 2019

puts, putsi 'vulva' < vrd asks putz, puts 'märg auk'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 251 puts r. d. 'das weibliche Geburtsglied'; Lunin 1853: 152 puts r. d. 'женскiй дѣтородный удъ'
• Murded: puts : `putsi 'naise suguelund' Jõe Kuu Lüg Vai; put´s : putsi S sporL sporK Iis Lai M TLä V EMS VII: 904
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 993 put´s : putsi 'weibliche Scham'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 2 pütte, putte, puts, putz 'feuchte Grube, Vertiefung im Boden; Wasserloch, Pfütze; Morast, Sumpf; Wasserstelle, Quelle, Brunnen'
• Käsitlused: < asks puss(e) 'Beutel' EEW 1982: 2255; < vrd sks Pfütze, Pfutze 'kaev; loik, lomp', asks putse, pütte 'märg auk; allikas, kaev' EES 2012: 396; < sks putze 'naise suguelund' EKS 2019
• Sugulaskeeled: lvS puts SLW 2009: 156; lv put̄´š 'pfütze' < sks Kettunen 1938: 320

puuk, puugi 'pisuhänd, kratt' < asks spûk 'kummitus, tont', vrd rts puke 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 576 pughk (kratt) 'zwerg pumilio'; Hupel 1818: 197 puuk : pugi r. 'Genius oder Drache, welcher Milch von Andern zuschleppen soll'; Lunin 1853: 153 puuk : pugi r. 'генiй, змѣй, который долженъ носить отъ других молоко'
• Murded: puuk : puugi Sa Kul sporI Äks Ksi Plt KJn Hel sporT V(-k´); puuk : puuga sporSa Muh EMS VII: 918
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūk : pūgi, pūga (P) 'Drache, geisterhaftes Wesen, welches angeblich Schätze zuträgt, auch den Kühen die Milch aussaugt'; ÕS 1980: 550 puuk 'kratt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben spôk, spûk 'Spuk, und concr. spukhaftes Wesen, Gespenst'; MND HW III spôk (spoyk, spouk), spůk, spôke 'Spuk, gespenstisches Wesen; Unwesen; Spukgestalt, Gespenst, Scheingestalt'
• Käsitlused: < kasks spôk, spûk Liin 1964: 65; < kasks puuk EEW 1982: 2259-60; < asks puuk ~ rts puke Raun 1982: 133; < rts puke 'kratt' ~ asks spōk, spūk 'kummitus, tont' EES 2012: 397
• Läti keel: lt spuoks 'Spuk, Gespenst' < kasks spôk Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 94
• Sugulaskeeled: lv pùi̯`k, pū`k 'drache; windstoss, windhose' < germ Kettunen 1938: 313, 321; lv spùo̯k̀ 'spuk, gespenst' < kasks spōk Kettunen 1938: 380; lv pūik 'kratt, puuk / pūķis' LELS 2012: 256

puur, puuri 'looma või linnu hoiukoht' < kasks bûr 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 125 Linno puur 'Baur / Vogelbaur'; Helle 1732: 395 [mesilane] panne puri sisse 'thut sie ins Meysel-Häusgen'; Lunin 1853: 153 puur, -i d. 'клѣтка'
• Murded: puur : `puuri 'varbseintega vahend loomade või lindude pidamiseks' R; puur : puuri 'linnupuur; pesakast; kanatool' S L sporKPõ sporI Plt M sporT Har VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bauer; Käfig'; ÕS 1980: 551 puur '(kinnipidamiseks)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bûr 'Bauer, Gehäuse'; MND HW I bûr 'Bauer, Käfig'; bûrkrûze, bûrbôm 'Dorfgemeinde zeichen („Vogelstange“)'
• Käsitlused: < kasks bûr Liin 1964: 64; Raun 1982: 133; < kasks bur 'Bauer; Gehäuse' EEW 1982: 2261; < asks būr '(linnu)puur, koda, karp' EES 2012: 397; < asks būr 'linnupuur' EKS 2019
• Läti keel: lt bũris 'Käfig, Vogelbauer' < kasks būr 'Käfig, Vogelbauer' Sehwers 1918: 145; Sehwers 1953: 23; būris 'Vogelbauer; Zelt; schlecht gebauter Anbau' < kasks bûr Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm puuri [1826] '(linnun)häkki, pesäpaikka t. -pönttö / Vogelbauer, Käfig' < mr bur, kasks būr 'aitta, mökki; pieni huone' SSA 2: 445; SKES: 665-666

puur, puuri 'oherdi, tööriist' < ? asks bor 'id.', vrd vn бур 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 oherdi : oherdim : oherdimme∫t 'Bohr / damit man bohren (oherdi, lusikpuur)'; Gutslaff 1648: 208 Oherith 'Bohr'; Göseken 1660: 144 ohherdim 'Bohrer'; Rattaste ohherdim 'Gros bohr'; Helle 1732: 209 winnal 'der Bohrer'; Hupel 1780: 347 Bohrer 'ohhert d.; uhher, winnal r. d.'
• Murded: puur : `puuri sporR; puur : puuri Sa Rei sporL sporKPõ I VlPõ eL(-ŕ) EMS VII: 922
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 999 pūŕ : pūri 'Bohrer'; ÕS 1980: 551 puur 'puurimisvahend'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bor 'Bohrer'; MND HW I bōr (bar) 'Bohrer'; bōren 'bohren, anbohren'
• Käsitlused: < asks bōr Viires 1960: 49; < ? kasks bor 'Bohrer' EEW 1982: 2261; < kasks bor Raun 1982: 133; < vn bur 'puur' SKES: 665; EES 2012: 397; EKS 2019
• Läti keel: lt buoris 'ein kleiner Bohrer' < kasks bōr 'Bohrer' Sehwers 1953: 21; buoris 'Bohrer (Instrument zum Bohren)' < kasks bōr Jordan 1995: 58
• Sugulaskeeled: sm pora [1860] 'Bohrer' < rts bor SSA 2: 397; sm puura 'rautakanki / Brecheisen' < vn bur 'maa-, kallio-, kivipora' [‹ sks Bohr või hol boor] SSA 2: 445; is pora 'kaira, suuri veivari'; krj pora '(kivi)pora' < sm pora SSA 2: 397; lv bu’oŕ 'bohrer' Kettunen 1938: 32; vdj burafka, burava 'puur (väiksem kui oherdi) / бурав' VKS: 176; vdj puuri 'puur / бурав' VKS: 983
• Vt puurima

puust, puusti 'kõrvakiil' < asks vûst 'rusikas'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: puuśt : puuśti '(kõrva)hoop' Hää VId EMS VII: 925
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1000 pūśt : pūśti (d) 'Ohrfeige'; kõrwa-pūśt 'Ohrfeige'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pûst 'das Blasen'; vûst 'Faust'; Schiller-Lübben pust 'Polster, gepolstertes, gestopftes Küssen'; vûst 'Faust'; MND HW I vûst (vuest, fuist) 'Faust'
• Käsitlused: < kasks pûst SKES: 667; EEW 1982: 2263; < ? kasks ~ rts SSA 2: 447
• Sugulaskeeled: sm puusti [Agr corwapwsti] 'lyönti, isku (korvalle) / Schlag, Ohrfeige' < rts pust [vrd kasks pūster, sks Püster 'käsipalkeet'] SSA 2: 447; SKES: 667