[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 28 artiklit

aamen, aameni 'kinnitussõna palve või jutluse lõpul' < lad amen, kasks âmen 'id.'

Esmamaining: Kullamaa käsikiri 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa käsikiri 1524: 60 Amen; Koell 1535: 68 Amen; Müller 1600/2007: 80 Amen (18.12.1600); Rossihnius 1632: 38 Amen; Stahl HHb I 1632: 4 Amen; Gutslaff 1647-1657: 229 amen
Murded: `aamen R Sa K(`oa-); `aamen M T; `uamen I; `aamõń V EKI MK; `aamen Muh Phl Vig Pä Regilaul 2003-2016
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 āmen : āmne 'Amen'; ÕS 1980: 21 aamen; Tuksam 1939: 37 Amen 'aamen'; SES 2007: 53 amen 'aamen (palve, õnnistuse jne lõpetuseks)'
Saksa leksikonid: MND HW I āmen 'Schluß des Gebetes, eines frommen Wunsches'; EWD 2005 amen 'bekräftigende Schlußformel nach Gebet und Predigt'
Käsitlused: < sks Amen ~ kasks âmen EEW 1982: 3; < kasks amen Raun 1982: 1; < lad āmēn 'aamen' EKS 2019
Muud keeled: rts amen [14. saj] 'relig aamen' RES 2004: 40; lt āmen LELS 2012: 30
Sugulaskeeled: sm aamen [Agr] 'rukouksen, saarnan tms. lopetussana / amen' < rts, sks, lad amen, kr amén SSA 1: 46; lv āmen 'aamen / āmen' LELS 2012: 30; vdj aamin, amin 'aamen / аминь' VKS: 97

kapten, kapteni 'laevajuht; aukraad sõjaväes' < asks kaptein 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 88 Kaptein/ i 'Capitein'; Hupel 1818: 72 kaptän od. kapten od. kaptein, -i r. d. 'Capitain, Hauptmann'; Lunin 1853: 49 kaptän, -i r. d. 'капитанъ'
Murded: `kapten 'laeva juht' R eP; kapteń Hls San Krl Räp; `kaptin Pöi Mar Hää TLä EMS II: 715
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 228 kaptein : kapteini; kapten : kapteni 'Capitaine'; ÕS 1980: 236 kapten; Tuksam 1939: 545 Kapitän 'kapten, laevajuht'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kapitey(ne), -ên(e), kapteyn, capitân 'Schiffsführer, Kapitän, Schiffshauptmann'
Käsitlused: < asks kaptein 'Kapitän, Schiffsführer' GMust 1948: 69, 77; < asks Kaptein Liin 1964: 46; EKS 2019; < sks Kapitän, Kaptein ~ kasks kaptein EEW 1982: 700; < kasks kapteyn 'Kapitän', vrd rts captein Raag 1987: 338, 341
Muud keeled: rts kapten [1504] 'mer laevakapten; sõj kapten' RES 2004: 452; lt kapteinis [Glück 1689/1694 Kapteines] 'Kapitän' < sks Sehwers 1918: 88, 149; kapteinis 'Kapitän' < asks kaptein Sehwers 1953: 47
Sugulaskeeled: sm kapteeni, kaptein(i) [1642] 'Kapitän' < vrts kapiten SSA 1: 308; lv kap̆tēn, kap̆tei̯n, kap̄ten 'kapitän' Kettunen 1938: 106; lv kaptēn 'kapten / kapteinis' LELS 2012: 105; vdj kapteni 'kapten / капитан' VKS: 388

kleenuke, kleenukese 'väike, kõhn' < ? asks klên 'id.', vrd rts klen 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1893
Murded: kleenuke (-ie-) 'kõhn; nääpsuke' Mar Ha Jä Kad; `kleenuke R(`kleenukane Kuu); kleenugene Hi; leenuke Krj Mär Koe EMS III: 317-318
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 310 klēnukene : klēnukeze (D) 'klein, schwächlich'; ÕS 1980: 274 kleenuke[ne] 'kõhn, peenike'; Tuksam 1939: 565 klein 'väike, pisike; peen'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klên 'zart, dünn, schmal; jung; klein an Ausdehnung'; klênic, klênlĩk 'zierlich, zart, weich; jugendlich, kindlich'
Käsitlused: < rts klen, vrd sks klein EEW 1982: 864; < vrd asks kleenken '(noor laps)' Raun 1982: 42; < asks klenik, klenlik 'peenike, õhuke, habras' EES 2012: 165; < asks klēn, klēne 'peenike; õrn, habras' EKS 2019
Muud keeled: rts klen [1677] 'nõrk, jõuetu, kidur, vilets, kehv' RES 2004: 465; lt kliens LELS 2012: 127
Sugulaskeeled: sm kleini [1786] 'hento, heikko, pieni, sairas / dünn, schwach' < nrts klen 'heikko, sairaalloinen, ohut, pieni' [‹ kasks kleine, klēne]; krj kleini 'hento' < sm SSA 1: 379; lv klīen 'kleenuke / vājš, kliens' LELS 2012: 127

koppel, kopli 'taraga piiratud karjamaa' < kasks koppel 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 Koppli 'Koppel'; Göseken 1660: 263 Hobbose-Koppel 'Koppel der Pferde'; wassicka-Koppel 'Koppel der Kälber'; Vestring 1720-1730: 92 Koppel, -pli 'Ein kleiner Heuschlag beym Hofe'; Helle 1732: 309 teiliskoppel 'die Ziegels-Koppel'; Hupel 1780: 189 koppel, -pli r. d. 'ein kleiner eingezäunter Heuschlag am Hause, Koppel'; Hupel 1818: 98 koppel, -pli ~ -ple r. d. 'Koppel; lf. umzäunter Heuschlag am Hause'; Lunin 1853: 70 koppel, -pli r. d. 'свора; огороженный сѣнокосъ'
Murded: koppel (-p-) 'taraga piiratud heina- või karjamaatükk' R eP M Puh Ote Rõn; kopõl (-l´) San Krl Har Rõu; `kopli (-ṕ-) Nõo Kam Ote V EMS III: 651
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 376 kopel : kopli, kople 'Koppel (eingezäunter Weideplatz)'; ÕS 1980: 301 koppel; Tuksam 1939: 585 Koppel (Weide) 'koppel'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 koppel(e), köppel(e), kōpel 'Band, Strick, Riemen zum Zusammenhalten, bes. zur Befestigung des Zugtieres an der Deichsel oder am Fahrzeug; zusammengebundene Lebewesen, bes. Jagdhunde; urspr. gemeinschaftliches Landstück, vorwiegend Weideland'
Käsitlused: < kasks koppel Liin 1964: 52; EEW 1982: 949; Raun 1982: 48; SSA 1: 400; < asks koppel 'karjamaa' EES 2012: 177; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm koppeli [1786] 'pieni aidattu peltotilkku, haka / kleiner eingezäunter Acker, Koppel' < nrts koppel 'pieni haka, pieni aitaus' ~ ee koppel 'haka, laidun' [‹ kasks koppel]; vdj koppeli, koppe̮ni < sm ~ ee; lv koppel < kasks ~ ee SSA 1: 400; lv koppel 'koppel, anger' Kettunen 1938: 145

kramp, krambi 'riiv; sulgemisvahend' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'; Tuksam 1939: 590 Krampe 'kramp (uksel jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
Muud keeled: rts krampa [1502] '(metallist) klamber, obadus, aas' RES 2004: 502; lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < vurts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

krööm, kröömi 'raas, kübe' < asks krome 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 267 römikenne 'krume'; Kromicken 'brocklein'; Hupel 1818: 101 krömokenne r. d. 'Krümchen'; Lunin 1853: 72 krömokenne r. d. 'мякить хлѣба; крошка'
Murded: krööm : kröömi 'kübe, raas' Hi Mar Juu Koe Trm; krööm : `kröömi Kuu VNg; krü̬ü̬m : kröömi MMg Nõo Plv Se; rööm : röömi Mus Vig Khn Saa; rü̬ü̬m (-ḿ), röömi M San EMS III: 923
Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 393 krȫm : krȫmi 'Krümchen'; mitte üks krȫm 'gar nichts'; EÕS 1925: 282 krööm 'raas'; kröömike 'raasuke'; ÕS 1980: 313 † krööm 'raas'; Tuksam 1939: 598 Krümchen 'raasuke[ne]'
Saksa leksikonid: Lübben 1888: 190 krome 'Krume, Krümel'; Schiller-Lübben kromen 'in Krumen zerbrechen'; MND HW II: 1 krôme, krůme 'das weiche Innere des Brotes'
Saksa allikadA: Kluge Krume
Käsitlused: < kasks krome 'Krümchen' Liin 1964: 54; EEW 1982: 1010; < asks krome 'leivasisu, -raasukesed' EES 2012: 185; EKS 2019

lähker, lähkri 'puunõu joogi kaasvõtmiseks' < asks lechel(en), lecher 'puidust tünnike'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 224 Püttikenne 'Lechel'; Göseken 1660: 91 Leckel/ i 'Lechel'; Hornung 1693: 59 Lähker : Lähkri : Lähkrid / Acc. pl. Lähkriid 'ein Legel'; Vestring 1720-1730: 105 Lähkel 'Der Lägel'; Helle 1732: 126 lähker 'das Lägel'; Piibel 1739 sadda wigi-kakko ja lähker wina; Hupel 1780: 198 lähker (lähkel), -kri r. 'ein Lägel'; Hupel 1818: 112 lähker, -kri; lähkel, -kli r. 'Lägel, Schlauch'; Lunin 1853: 81 lähker, -kri r. 'кадочка, молочный сосудъ съ маленькимъ отверстiемъ'
Murded: `lähker : `lähkri 'puunõu' R eP; `lähkär Lüg Jõh Khk Trm; `lehker Nai Kuu Hi; `lähkri Võn San Krl Rõu; `lähkur Kõp M EMS V: 674
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 523 lähker : lähkri (lähkre) 'Lägel, kleines Fässchen, Schlauch'; lähkel : lähkli '= lähker'; ÕS 1980: 391 lähker; Tuksam 1939: 609 Lägel 'lähker, lass, pütik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 legen = legel 'Fässchen'; lechelen, leghelen, lechelken 'kleines Fass, Tönnchen'; Schiller-Lübben lechelen, legelen, lechelken 'kleines Faß, Tönnchen'
Käsitlused: < kasks Ariste 1937: 135; < asks Lecher Viires 1960: 102; < kasks lechelen, asks leggel Liin 1964: 53; < asks Lechel, Lecher Ariste 1972: 97; Raun 1982: 84; < kasks, vrd Lech, Lechel, Lechum, Legel, Leichel 'Legel' EEW 1982: 1438; < asks lechelen, lechelken, lecher 'puidust tünnike' EES 2012: 262; EKS 2019
Muud keeled: rts lägel [1357] 'etn lähker' RES 2004: 575; lt † lẽģeris [1638 Leggels] 'Legel (Fäßchen)' < kasks legel 'Faß, Tönnchen' Sehwers 1918: 45, 90, 152; lt leģels, -le, -ne, -ris; lēģere, leģile 'Lägel, Fäßchen' < asks leggel 'ein hölzernes Gefäß, meist für Getränke' Sehwers 1953: 70; leģele 'Läger, Fäßchen' < kasks lẽgelîn (neben lêchelen) Jordan 1995: 74
Sugulaskeeled: sm leili [Agr] 'Lägel, Schlauch' < vrts läghil 'leili, soikea astia' SSA 2: 60; sm lekkeri [1772] 'leili, nassakka; taskumatti / Lägel; Flachmann' < rts läckel 'leili, nassakka' SSA 2: 61; sm lekkeri 'Lägel; Flachmann' < kasks lage, logelen, leggelen 'Lägel, kleines Faß' ~ rts läckel 'Lägel' Bentlin 2008: 230; lv legìĺ 'lägel, kleines fässchen' < küsks legel Kettunen 1938: 187; lv legīļ 'lass / muciņa, enkurītis'; legīļ 'lähker / ķērne' LELS 2012: 164; vdj lähkeri 'lähker / маленький бочонок' VKS: 664

matt, mati 'alus, kate põrandal' < asks matte 'id.', sks Matte 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 136, 191 matte wohd 'bette / Flocken bette'; holgka matt 'flocken Bette'; Lenz 1796: 12 et ne matti käe pärräst om; Luce 1812: 4 mattid nine korest
Murded: mat´t : mati Sa Muh Rei; mat´t : mat´i L Juu JMd VJg Iis KLõ M Rõu Plv; matti : madi Vai; matt : mattu (madu) Kuu Lüg Jõh EMS V: 993
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Matte'; põranda-mat´t´ 'Fussmatte'; ÕS 1980: 411 matt '(näit jalgade pühkimiseks)'; Tuksam 1939: 664 Matte 'punutud matt'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte 'Decke, Matte (von Stroh oder Weiden geflochten, auch von Leder)'; MND HW II: 1 matte 'aus gröberen pflanzlichen Stoffen (Binsen, Bast, Stroh) gewebte Decke, Unterlage, Teppich (auch zur Geschützdeckung, zum Verpacken von Waren)'
Käsitlused: < kasks matte Liin 1964: 53; Raun 1982: 90; < sks Matte ~ kasks matte EEW 1982: 1517; < asks matte 'õlgedest või vitstest punutud kate, vaip' EES 2012: 278; EKS 2019
Muud keeled: rts matta [u 1385] 'põrandavaip; matt, rogusk' RES 2004: 601; lt mate 'Matte' < asks matte Sehwers 1953: 77
Sugulaskeeled: sm matto [1637] 'peite (et. lattialla); länkien pehmike'; is mattu 'olkinen peite' < vrts matta 'matto' [‹ kasks matte, küsks matta]; lv mat´ 'matto' < sks Matte SSA 2: 155; lv mat̄´, maš̄´ 'matte (aus lindenbast geflochten)' Kettunen 1938: 217; lv maţ '(jala)matt / paklājiņš' LELS 2012: 184; vdj mattu 'matt / мат' VKS: 711

mekkima, mekin 'maitsma' < asks smecken 'id.', sks schmecken 'id.', ee mekk

Esmamaining: Lenz 1796
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 236 maitzma 'schmecken'; Lenz 1796: 57 Kui nüüd ne Marja jo nakkawa mekkimist sama; Hupel 1818: 139 mekkima r. d. 'schmecken, kosten'; Lunin 1853: 104 mekkima r. d. 'отвѣдывать, пробовать'
Murded: mekkima (-mä) R; mekkima eP; `mek´mä (-me) Kod KJn Krk Hel TLä San Rõu Plv EMS VI: 12; mekk : mekki 'maitse, maik' Rid(mekk : megi Kuu VNg, mekki Jõe Vai); mekk : meki eP; mek´k : meki Krk T Har Rõu Vas Se EMS VI: 12
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 657 mekk : meki 'Schmecken'; mekkima : mekin 'schmecken, kosten'; ÕS 1980: 414 mekkima; mekk : meki kõnek 'maik'; Tuksam 1939: 857 schmecken 'maitsma; proovima; fam mekkima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 smecken 'Geschmack haben; kosten, schmecken'; smacken 'schmecken; schmatzen, mit den Lippen (namentl. beim Essen, wie die Schweine thun)'; smek-mêster 'Speisemeister, der die Speisen und Getränke zu schmecken hat'; Schiller-Lübben smecken 'Geschmack haben, Geruch haben, riechen; kosten, schmecken'; smaken 'schmecken, kosten'; smak 'Schmecken, Genießen; Geschmack'; MND HW III smāken, smecken 'Geschmack besitzen; schmecken, kosten, prüfen, genießen'
Käsitlused: < ee mekk 'Schmecken, Geschmack' EEW 1982: 1526; < kasks smecken Raun 1982: 91; < asks smecken 'maitsma' EES 2012: 280; < sks schmecken EKS 2019
Muud keeled: rts smaka [15. saj] 'maitsma, proovima, mekkima; (toidu) maitset proovima' RES 2004: 967; lt smeķêt [1638 smeckeht] 'schmecken' < kasks smecken Sehwers 1918: 95, 159; Sehwers 1953: 112; lt smeķēt 'schmecken, kosten' < kasks smecken (neben smāken) Jordan 1995: 91
Sugulaskeeled: lvS ∫chmeckeb [1769] 'schmecken' SLW 2009: 186; lv smek̀kə̑ 'schmecken' < kasks smecken Kettunen 1938: 375; lv smek̄ 'geschmack' Kettunen 1938: 375; lv mak̆kà 'geschmack; beigeschmack' < kasks smak Kettunen 1938: 215; lv smekkõ 'maitsta, maitseda / garšot, nogaršot'; lv smekīg 'maitsev / garšīgs' LELS 2012: 297; vdj mekkiä 'mekkida, maitsta / отведывать, пробовать' VKS: 717

miil, miili 'söepõletus; miiliahi, -auk' < kasks mîle 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 262 mijhl, -i 'Kohlen Grub'; mijhli mahha pañema 'kohlen Holtz nieder legen'; Vestring 1720-1730: 137 Miil, -li 'Kohlen Grübe'; Mili polletaja 'Kohlen brenner'; Helle 1732: 139 miil 'Köhlergrube'; Hupel 1780: 216 miil, -i r. 'die Kohlengrube'; Lunin 1853: 105 miil, -i r. 'угольная яма'
Murded: miil : `miili 'söepõletus' Kuu Jõh; miil : miili Sa Hi sporL Ha Koe VJg Kod KJn Krk; miil´ : miilõ Rõu EMS VI: 51
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 673 mīl´ : mīli 'Meiler'; mīli-põletaja 'Kohlenbrenner'; ÕS 1980: 421-422 miil 'seade söe valmistamiseks; miiliahi'; Tuksam 1939: 667 Meiler '(söe)miil (seadis puu söestamiseks, kivisöe koksitamiseks jne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben miler 'Meiler, Kohlenmeiler'; MND HW II: 1 mîle, mîler 'Meiler, Kohlenmeiler'
Käsitlused: < kasks mile Liin 1964: 51; Raun 1982: 91; < kasks mile (mîle) EEW 1982: 1535; < kasks mīle SSA 2: 167; < asks mile 'miil' EES 2012: 281; < asks mile, miler 'miiliahi, miiliauk' EKS 2019
Muud keeled: rts mila [1477] '(söe)miil, miiliahi, miiliauk' RES 2004: 614; lt mĩle 'Kohlenmeiler' < kasks mīle Sehwers 1918: 154; Sehwers 1953: 80; mīlis, mīle 'die Kohlengrube, der Meiler' < kasks mile ME: II: 645
Sugulaskeeled: sm miilu [1745] 'sysi-, tervahauta / Meiler' < vrts mila 'sysimiilu' [‹ kasks mīle]; lv mīl´ < kasks mīle SSA 2: 167; lv mīl´ 'meiler, kohlengrube' < kasks mile Kettunen 1938: 226

näälike, näälikese '(looduslik) nelk (Dianthus)' < kasks negelken 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Wötta hennesselle kallist rochto: Itackte, Negelit, Galban; Göseken 1660: 308 Nehlken 'Nelcken'; Lithander 1781: 25 Touka sedda .. sullatud woi, Pipra, Neilikesse .. ning hanne raswaga; Lenz 1796: 14 Neid nägelkessed kanna wäljä ette aknade all; Hupel 1818: 147, 148 nägelkenne r. d. 'Nelke'; näglike r. d.; näglike lil d. 'Nelke'; Henning 1824: 92 panne paar nääglikest ja muskati jure; Lunin 1853: 112 näggelkenne r. d. 'гвоздика'; näglike r. d.; näglike lil d. 'гвоздика'
Murded: näälike '(talunimi)' San EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 731, 730 *nǟlikene : nǟlikeze '= nǟgelkene'; *nǟgelkene : nǟgelkeze; nǟglikene : nǟglikeze 'Näglein, Gewürznelke'; EÕS 1930: 633 näälike[ne] '= nelk'; ÕS 1980: 469 näälike[ne] '(metsik) nelk'; Tuksam 1939: 714 Nelke 'nelk, näälike(ne)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 negelen, negelken 'Gewürznägelein'; Schiller-Lübben negelken 'Gewürz'; MND HW II: 1 nēgelke, (meist Pl.) negelken, negliken, neilkin 'getrocknete Frucht der Gewürznelke, Caryophyllus aromaticus, sehr häufiger Handelsartikel aus dem Orient'
Käsitlused: < kasks negelken 'Nägelchen' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1800; Raun 1982: 109; < kasks nēgelke, nǟgelke 'Nelke' Haak 1976: 86; < kasks Raag 1987: 323; < asks negelken 'nelk' EKS 2019
Muud keeled: rts nejlika [u 1420; 1461] 'bot nelk, näälike; kok nelk (vürts)' RES 2004: 664; lt † nẽģeļ̃ķene 'Federnelke (Dianthus plumarius)' < kasks negelken Sehwers 1918: 36, 154; lt naglene 'Nelke' ME: II: 687; VLV 1944: 375
Sugulaskeeled: sm neilikka [Agr nelike, neglike] 'Dianthus /Nelke, Gewürznelke' < vrts næylika, nælika 'mausteneilikka' SSA 2: 211; sm neilikka, näälikkä, neelikka 'Nelke; Gewürznelke' < ? asks nēgelke(n) Bentlin 2008: 149; lv na’gliń 'gewürznelke' < lt Kettunen 1938: 241
Vrd nelk

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'; Tuksam 1939: 746 Pegel 'laev pee[ge]l (veeseisunäitaja)'
Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
Muud keeled: rts pegel, pejl [1684] 'mer veemõõtelatt, peel, peil (vee taseme mõõtmiseks)' RES 2004: 759; lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
Sugulaskeeled: sm peegeli 'vedenkorkeus-, vesiasteikko' NS SS 1980: 312
Vt peilima

penn, penni 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs' < asks bent 'id.', vrd rts spänne 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 33 Pen : Penni / Acc. pl. Pennisid 'eine Qver-Holz so zwischen beyden Sparren'; Vestring 1720-1730: 176 Peñ, -ni 'Querholtz in den Sparen (Reval)'; Helle 1732: 156 pen 'das Quer-Holtz in den Sparren'; Hupel 1780: 239 pen, -ni 'Querholz in den Sparren'; Lunin 1853: 137 pen, -ni r. d. 'перекладина на стропилахъ'
Murded: penn : `penni 'sarika põikpuu; (kana)õrs' R(`penni Vai); peńn (-nn) : penni S; peńn : peńni L Ha Amb JMd Tür Kad Sim I VlPõ M Ote; peńd : peńni Kei Jür JJn Pee Koe EMS VII: 344
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 881 peńń : peńńi 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; Wiedemann 1893: 799 peńń : peńńi (peńd) 'Stange, Kehlbalken, Querholz zwischen zwei gegenüberstehenden Dachsparren od. anderen Balken'; EÕS 1930: 740 penn 'sarikapaari siduv rõhtpuu (Kehlbalken)'; ÕS 1980: 503 penn 'sarikapaari ühendav rõhtpuu; kanaõrs'
Saksa leksikonid: MND HW I bent (bant) 'Band, Schnur, Reif, Tonnenreif'
Käsitlused: < kasks bent Liin 1964: 52; < erts spänne 'Spange, Schnalle' EEW 1982: 1991; Raun 1982: 119; < kasks Raag 1987: 324; < ? asks bent 'nöör, (tünni)vits' ~ ? rts spänne 'pannal, haak; sarikaid või laevakaari ühendav palk' EES 2012: 361
Muud keeled: rts spänne [1459] 'pannal; haak; sõlg' RES 2004: 1007; lt pinne 'Querholz' < kasks pin, pinne 'Pinne, Nagel, Pflock, Zapfen' Sehwers 1953: 88; Jordan 1995: 82; ME: III: 220
Sugulaskeeled: sm penni, pänni, penna < nrts spänne, spänning SKES: 519

piin, piina 'vaev, valu, kannatus' < kasks pîne, pîn 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Pynonyck, Andreß 'piinaja (?)'; Rossihnius 1632: 281 Awitab temma meit sest pörko|hauwa pinast; Stahl 1637: 96 pihn : pihnast 'Pein'; Gutslaff 1648: 230 Pîna / Wallu 'Peine'; Gutslaff 1647-1657: 278 neh sahwat se iggawetze pihna sisse minnema; Göseken 1660: 92 pijhn/ a 'Pein'; Göseken 1660: 320 pijhn 'Pein tormentum'; Vestring 1720-1730: 179 Piin, -na 'Pein, Schmertzen'; Helle 1732: 157 piin 'die Pein'; Piibel 1739 Ja tundwad hirmo, paljo pina ja wallo; Hupel 1780: 241 piin, -a r. d. 'Pein, Marter'; Lunin 1853: 139 piin, -a r. d. 'мука, мученiе, пытка'
Murded: piin : `piina 'valu, vaev, kannatus' R(`piina VNg Vai); piin : piina sporSa Muh Rei sporL Ris Juu Kos JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San sporV EMS VII: 432
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 918 pīn : pīna (pīnus) 'Pein, Marter, Qual'; ÕS 1980: 510 piin (+ piinakamber, piinapink); Tuksam 1939: 746 Pein 'piin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pîn(e) 'Pein, Schmerz, Qual, bes. Folter; Strafe'; MND HW II: 2 pîne, pîn 'Leid, Qual, Pein, Plage'
Käsitlused: < kasks pîn(e) Liin 1964: 58; Raun 1982: 121; Raag 1987: 324; < skand, vrd rts pina, kasks pîn(e) EEW 1982: 2028; < vrts pina 'nuhtlus; piin, vaev; piinariistad' EES 2012: 367
Muud keeled: rts pina [14. saj] 'piin, vaev, valu' RES 2004: 768; lt pĩna, pĩne 'Pein' < kasks pīn(e) 'Pein, Qual; Strafe' Sehwers 1953: 90; lt pīne < kasks pîn(e) 'Pein, Schmertz, Qual' Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm piina [Agr] 'Marter, Pein, Qual'; is piina; krj piina < vrts pina 'piina, vaiva, tuska', vrd kasks pīn(e); vdj piin < ee SSA 2: 355; lv pīn´ 'Qual, Pein' Kettunen 1938: 297; lv pīņ 'piin / mokas' LELS 2012: 244; vdj piina 'piin / мучение' VKS: 915
Vt piinama

piiskop, piiskopi 'kõrgem vaimulik' < kasks bischop 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 264 üx Apostel echk Bisschop; Müller 1600/2007: 104 Christus, se on, Kunningkas ninck Pee Pisub (28.12.1600); Rossihnius 1632: 282 Vtz Bischop peab ilma|nuchtlematta ollema, ütte Naise Mehs; Göseken 1660: 87, 141 Pijskopp, -i 'Bischopff'; Pyskopp 'Bischopff'; VT 1686 Titulle / Kreetaliste Koggodusse eesmätzelle töstetu Pihskoppille; Hupel 1780: 241 piiskop, -i r. d. 'Bischop, Generalsuperintendent'; Lunin 1853: 140 piiskop, -i r. d. 'Архiерей'
Murded: `piiskop : `piiskoppi (-bi) Kuu VNg Lüg; `piiskop, -i Sa Muh Rei Mar Kse sporPä Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn; `piiskoṕ (-ś), -i M Puh San V EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 921 pīskop : pīskopi 'Bischof, Superintendent'; ÕS 1980: 511 piiskop; Tuksam 1939: 155 Bischof 'piiskop'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bischop 'Bischof'; MND HW I bischop (bischup) 'Bischof'
Käsitlused: < kasks bischop Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; Raun 1982: 121; < kasks bîschop Ariste 1972: 92; < asks bischop 'piiskop' EKS 2019
Muud keeled: rts biskop [u 1200] 'relig piiskop' RES 2004: 121; lt bĩskãps (1586 Py∫kopam) 'Bischof' < kasks bischop Sehwers 1918: 143; bīskaps, bīskāps < kasks bischop 'Bischof' Sehwers 1953: 13; bīskaps 'Bischof' < kasks bischop Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: sm piispa [Agr] 'Bischof' < vrts bisp, biisp 'piispa' SSA 2: 359; lv bīskoṕ 'bischof' < kasks bischop Kettunen 1938: 24; lv bīskop 'piiskop / bīskaps' LELS 2012: 44

plehtima, plehin 'palmima, punuma' < asks vlechten 'id.', sks flechten 'id.'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 184 plehtima r. d. selt. 'flechten'; Lunin 1853: 143 plehtima r. d. 'плесть, вить'
Murded: `plehtima 'plettima, punuma, niduma' Jõe VNg Khk Emm Mar Kir Han JMd Pee VJg; `lehtima Khk EMS VII: 579
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 925 plehtima 'flechten (das Haar)'; ÕS 1980: 520 plehtima 'van palmitsema, põimima'; Tuksam 1939: 320 flechten 'punuma, põimima; palmi(tse)ma'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vlechten 'flechten, verflechten, winden, binden'; Schiller-Lübben vlechten 'flechten'; MND HW I vlechten 'flechten, verflechten, hineinflechten'
Käsitlused: < sks flechten EEW 1982: 2097; EKS 2019; < asks vlechten ~ sks flechten 'palmima, põimima; punuma' EES 2012: 375
Muud keeled: rts fläta [1430-1450] 'palmitsema, punuma, põimima' RES 2004: 267; lt blektêt 'sich zu einem Klumpen zusammenballen (von der Wolle, vom Flachs u. a.)' < kasks vlechten Sehwers 1953: 14
Vt pleht

pood, poe 'müügikoht' < kasks bôde 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 286 neggi temma ütte Inimesse se tolli pohti sissen istwat; Gutslaff 1648: 209 Bôdi 'Bude'; Gutslaff 1647-1657: 234 neggi t. ütte Innemisst Jähvke Bohdi sissen istwat; Göseken 1660: 150 Poedi 'Bude'; Poodi-Mees 'budensitzer'; Hupel 1780: 246 pood : podi d.; pood : poe r. 'die Bude'; Lunin 1853: 146 pood, poe ~ poodi r. d. 'лавка'
Murded: puod : pue (`puodi) R; poed : poe Sa Muh Lä; pood : poodi Hi; pood´ : poe (pue) L; pood´ : poe ~ pue K I; pu̬u̬d´ : poe Hää Kod KJn M; pu̬u̬t´ : poodi T V EMS VII: 652
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 936 pōd´ : pōe 'Bude, Kramladen'; rohu-pōd 'Gewürzladen'; pōdik : pōdiku, pōdiki 'kleine Bude, kleiner Laden'; ÕS 1980: 526 pood; Tuksam 1939: 175 Bude (Verkaufslokal) 'pood'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bode 'kleines von Handwerkern u. sog. kleinen Leuten bewohntes Haus; Baracke, Zelt; Verkaufs- u. Arbeitsbude der Handwerker'; MND HW I bôde (bude) 'Verkaufs- und Arbeitsbude; Bude, Baracke, Zelt'
Käsitlused: < kasks bode Ariste 1963: 101; Liin 1964: 48; Raun 1982: 126; SKES: 648; < kasks bôde EEW 1982: 2131; < asks bode 'barakk, telk; käsitööliste müügi- ja tööruum' EES 2012: 379; EKS 2019
Muud keeled: rts bod [13. saj] 'kõnek, van pood, kauplus, äri' RES 2004: 134; lt buõde [1587 Buude] 'Bude' < kasks bōde 'Bude' Sehwers 1918: 79, 102, 145; Sehwers 1953: 21; buõde 'Bude' < kasks bôde Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puoti [1609] 'kauppa, aitta, varastohuone / Kaufladen; Vorratsgebäude, -kammer' < vurts bodh 'kauppapuoti; aitta; koju'; krj puoti 'puoti, kauppapuoti' < sm SSA 2: 433; lv bùo̯ᴅ´ 'bude, laden' < kasks bōde Kettunen 1938: 31; lv būoḑ 'pood / veikals, bode' LELS 2012: 51; is pooᴅi 'pood' Laanest 1997: 152

preester, preestri 'katoliku kiriku vaimulik' < kasks prêster 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92 Preester 'Priester'; Göseken 1660: 326 Se üllemb Prester 'Papp / Pfaffe prior'; VT 1686 sis astiwa ne Preestri nink seJummala Koa Pähmehs; Vestring 1720-1730: 188 Preester; Helle 1732: 195 üllempreester 'der Hohepriester'; Piibel 1739 preestride roa-ohwer pölletakse ä: patto-ohwer süakse; Hupel 1780: 247 preester, -tri bl. r. d. 'der Priester'; Hupel 1818: 191 preester, -tri r. d.; -tre d. 'Priester'; Lunin 1853: 148 preester, -tri r. d.; -tre d. 'священникъ, Iерей, попоъ, жрецъ'
Murded: `priester : `priestri R; `preester : `preestri (-ie-) Jäm Khk Vll Muh Hi L Ris Juu HJn JMd Koe VJg I Plt; `reester : `reestri Krj Pöi Mih; `ri̬i̬ster : `ri̬i̬stre Trv Hls; `ri̬i̬stel : `ri̬i̬stle Krk; `pri̬i̬ster : `pri̬i̬stri TLä San; `pri̬i̬stri V EMS VII: 740
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 964 prēster : prēśtri; prēśtri : prēśtri (d) 'Priester, Pastor'; ÕS 1980: 533 preester; Tuksam 1939: 770 Priester 'preester; vaimulik'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 prêster 'Priester'; prêsterlik 'priesterlich'; MND HW II: 2 prêster (preyster), prîster 'Geistlicher, Priester'
Käsitlused: < vrd asks preesterdohm 'Priesterthum' Ariste 1963: 101; < asks Preester Liin 1964: 40; < kasks, vrd sks Priester EEW 1982: 2168; < kasks prêster Raun 1982: 127; Raag 1987: 323; < asks prēster 'preester' EES 2012: 384; EKS 2019
Muud keeled: rts präst [13. saj] 'vaimulik; kirikuõpertaja, pastor; preester' RES 2004: 800; lt priẽsteris [Glück 1689/1694 Pree∫terus] 'Priester' < kasks prēster Sehwers 1918: 93, 156; Sehwers 1953: 95
Sugulaskeeled: lv prìe̯stə̑r 'priester' < kasks prēster Kettunen 1938: 312; lv prīestõr 'preester / priesteris' LELS 2012: 254

pukk, puki 'jäär; sokk' < asks buck, buk 'id.' [Laensõnale eelnesid omakeelsed väljendid.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 208 oinas 'Bock (Aries)'; sick /a 'Bock (Hircus)'; Göseken 1660: 87 Puck/ i 'Bock'; Hagemeister 1790: 24 pukki-raswaga seggatud; Lunin 1853: 151 puk, -ki r. d. 'козлы'
Murded: pukk : pugi (pukki) 'jäär, sokk' R; pukk : puki S sporL KPõ Iis Lai KJn; pukk : puka Muh Hi PJg Ris Pee EMS VII: 822
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 978 pukk : puki, puka 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 545 pukk 'jäär, sokk, sikk'; Tuksam 1939: 162 Bock 'pukk, sikk, sokk; jäär, päss'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 buck 'Bock'; Schiller-Lübben buck, bock 'Bock'; MND HW I buk, bok (-ck) 'Bock; Schaf-, Ziegenbock'
Käsitlused: < kasks buk, bok (-ck) Liin 1964: 63; < kasks buck, bock 'Bock' Ariste 1972: 98; EEW 1982: 2213; < kasks buck Raun 1982: 130; < asks buck 'jäär, sokk, sikk' EES 2012: 390; EKS 2019
Muud keeled: rts bock [13. saj] 'zool sikk, sokk, jäär, päss, pukk' RES 2004: 134; lt buks 'Bock' < kasks buck 'Bock' Sehwers 1953: 20; buks 'Bock' < kasks buk 'Bock' Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm pukki [1601] 'urosvuohi / Bock'; is pukki 'vuohipukki'; krj pukki 'vuohipukki; härkä; sahapukki' < rts, vrd nrts bock, vrts bokker, bukker, vrd kasks buck, sks Bock SSA 2: 419; lvS pukki 'Bock, Ziegenbock' SLW 2009: 75, 154; lv bok̆kà 'bock' < kasks buck Kettunen 1938: 25; lv bokā 'sikk, sokk / āzis' LELS 2012: 45; vdj bukka 'sikk, sokk; jäär / козёл, баран' VKS: 174; vdj pukki 'sokk / козёл' VKS: 972; is pukki 'sokk' Laanest 1997: 155
Vrd pukk

punt, pundi 'kimp, kahl' < asks bunt 'id.', sks Bund 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 210 Wicht /u 'Bündlein manipilus'
Murded: punt : `pundi 'kimp, kahl; kobar; salk' R; puńt : puńdi (pundi) Pha Pöi Emm L Kei Juu Pee VJg I Äks VlPõ eL; punt : punda Vll EMS VII: 859
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 986 puńt : puńdi (P) 'Bund, Bündel (bes. von Flachs, Stroh)'; EÕS 1930: 862 punt 'linu (Knocke); võtmeid (Bund)'; ÕS 1980: 548 punt 'kimp, salk'; Tuksam 1939: 176 Bund 'kimp, neos'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 bunt 'Bund, Bündel'; MND HW I bunt 'Bund, Verbindung, Bündnis; Bündel, das Zusammengebundene'; Hupel 1795: 39 Bund 'heißt alles was gebunden ist, z.B. ein Rogenbund st. Garbe, ein Bund Langstroh st. Schütte, ein Strauchbund st. Welle'
Käsitlused: < sks Bund EEW 1982: 2234; < kasks bunt Raun 1982: 131; < asks bunt, buntwerk 'karusnahad' ~ sks Bund 'kubu, viht, kimp' EES 2012; < sks Bund 'kimp, kubu' EKS 2019
Muud keeled: rts bunt [1637] 'punt, kimp, pundar' RES 2004: 157; lt buñte 'Bund' < kasks bunt Sehwers 1918: 145; lt buñte 'Bündel' < kasks bunt 'Bündel' Sehwers 1953: 21; bunte, bunts 'Bund, Bündel' < kasks bunt Jordan 1995: 58
Sugulaskeeled: sm puntti 'nippu, paketti, pakka, käärö / Bündel, Packet, Pack(en)' < nrts bund 'kimppu, tukku, mytty; lankamitta' [‹ kasks bunt, bund] SSA 2: 429; lv bun̄´t̀ 'bund' Kettunen 1938: 31; lv buņţ 'punt, kimp / saišķis, kūlītis, bunte' LELS 2012: 51

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; Göseken 1660: 320, 316 perle 'Perle'; körwa Perl 'Ohren Perl stalagmium'; Virginius 1687-1690 ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; Hupel 1780: 233, 239 pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; Lunin 1853: 137 perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'; Tallorahwa 1857: 11 maiad nähha ollid nago perlidega ehhitud neitsikessed
Murded: pärl : `pärli sporR sporSa Emm sporJä VJg Iis; pärl : `pärdli Pöi Vig; pärles : `pärli (-le) Khk sporL Ha Pee Koe; pärrel : `pärli Khk Trm; pärrel : `pärdle Mih; `pärgel : `pärgli (-le) Muh L Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv; `pärli : `pärdli San EMS VIII: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 päŕli : päŕli (d, bl) '= perles'; peŕli : peŕli '= perles'; perle : perle; perles : perle 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl; Tuksam 1939: 748 Perle 'pärl, (vääris)helmes'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
Käsitlused: < asks perle, parle 'Perle' Ariste 1963: 102; < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle Liin 1964: 57; < kasks perle Ariste 1972: 97; EEW 1982: 2320-2321; Raun 1982: 135; < asks perle 'pärl' EES 2012: 404; EKS 2019
Muud keeled: rts pärla [1346] 'pärl; helmes' RES 2004: 811; lt pẽrle [1638 Pehrle] 'Perle' < kasks perle Sehwers 1918: 34, 92, 155; pērle 'Perle' < kasks perle (neben parle) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] 'helmi / Perle' < vurts pärla 'helmi' [‹ kasks perle] SSA 2: 463; lv pǟrlə̑z 'perle' < sks Kettunen 1938: 326; lv pǟrla, pǟrlõz 'pärl / pērle' LELS 2012: 232

päsmer, päsmri 'käsikaal, margapuu' < asks besemer 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinnull katz bäsmerri ollema; Göseken 1660: 365, 455 marcka-puh 'schnel-Wage / Besemer'; möhta Puh 'Besemer'; Helle 1732: 136 märka-pu 'der Besemer (eine Art von Waage)'; Hupel 1780: 234, 240 päsmer, -e od. -i d. 'der Beßmer'; pesmär, -e od. -i d. 'der Beßmer'
Murded: `päsmer, -i Kuu Vai(`pe-); `päsmer : `päsmri (-re) Pöi Muh Hi Mar Pä VlPõ M Rõn; päsmer : `päsmre Hel Ran San Urv Lei; `päsper : `päspri Sa; pässerm, -ä (-i) Puh Nõo Kam Rõn; pääserm, -u Ote; pässul´, -i Urv EKI MK; päs(s)il, -ä Nõo Kam; pässul´ : päsülä Ote Kan Urv VId; `päsli Krl Har; `pästli San Krl Har EMS VIII: 47
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 869, 885 päsmer : päśmri; päsül (d), 'Besmer; Handwage'; pesmer : peśmri '= päsmer'; EÕS 1930: 938 päsmer 'margapuu (Bes[e]mer, schwedische Wage)'; ÕS 1980: 561 päsmer 'murd margapuu'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 besemer, bisemer 'eine Art Schnellwage, Handwage ohne Schalen auf Märkten gebraucht'; Schiller-Lübben besemer, bisemer 'eine Art Wage, die durch eine mit Blei ausgegossene Kolbe, auf einem Seile schwebend, die Last gegenüber bestimmt'; MND HW I bēsemēr 'Hand-, Balkenwage, Schnellwage ohne Schalen'
Käsitlused: < kasks besemer ~ ? sks EEW 1982: 2324; < kasks besemer Raun 1982: 136; < asks besemer, bisemer, besmer 'teatud kaal' EES 2012: 405
Muud keeled: rts besman 'margapuu, päsmer (endisaegne käsikaal)' RES 2004: 107; lt bezmẽrs 'Schnellwage' < kasks besemēr 'Schnellwage ohne Schalen' Sehwers 1953: 10; bezmērs (neben bezmēns) 'Schnellwage, Besemer' < kasks bēsemêr Jordan 1995: 55
Sugulaskeeled: lvS pǟsmer 'Besmer, Handwaage' SLW 2009: 160; lv bä’zmə̑r 'besemer' < kasks besemer Kettunen 1938: 34; lv bä'zmõr 'margapuu, päsmer / bezmēns' LELS 2012: 43; vdj bezmeni 'margapuu, päsmer / безмен' VKS: 161

rääs|tool, -tooli 'kantsel' < asks predek-stōl, predik-stōl 'id.'

Esmamaining: Helle 1732
Vana kirjakeel: Helle 1732: 165 räästool 'die Cantzel'; Helle 1732: 376 mis issand on rööstoli peält öölnud 'welches der Herr von der Cantzel uns gesagt'; Hupel 1780: 252 räästool, -i r. 'Kanzel'; Hupel 1818: 198 räästool, -i r. 'Kanzel'; Lunin 1853: 153 räästool, -i r. 'кафедра'
Murded: räästool (-tuol, -tuel) 'kantsel kirikus' Kuu Lüg Hi Mar Mih Ris Juu Pee KJn Pst; `räästul (rea-), -i Jõe VJg Plt EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1042 rǟs-tōl´ (reastōl) : -tōli 'Kanzel'; kiriku-rǟstas = rǟs-tōl´; EÕS 1937: 1204 räästool 'kiriku kantsel (Predigtstuhl)'; ÕS 1980: 607 † räästool '(kiriku)kantsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 predik-stôl 'Kanzel; Klappstuhl'; Schiller-Lübben predek-, predikstôl 'Kanzel, Klappstuhl'; MND HW II: 2 prēdikstôl (predick-, predig-), -stûl; prēdekstôl, prēdicht-, prēdistôl, prēdegestôl, preddick-, preddekstôl 'Kanzel, Klappstuhl'
Käsitlused: < asks predek-stōl, predik-stōl 'kantsel; klapptool' EES 2012: 447-448; EKS 2019
Muud keeled: rts predikstol [u 1500] 'kantsel (kirikus)' RES 2004: 786; lt sprediķis [1586 to predicke] 'Predigt' < kasks predike Sehwers 1918: 35, 81, 159; lt prediķēt 'predigen' < kasks prediken, predeken Sehwers 1953: 95; Jordan 1995: 83
Sugulaskeeled: lv spreḑīktõ 'jutlustada / sprediķot' LELS 2012: 303

siisike, siisikese 'lind (Carduelis spinus)' < kasks sîsek 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Hupel 1780: 520 paolind P.; zisike d. 'Zeischen (Vogel)'; Hupel 1818: 294 zisike 'Zeisig (Vogel)'; Lunin 1853: 173, 336 sisike r. d. 'чижикъ'; zisike 'чижикъ'
Murded: pajulind (paiu-) Kuu Lüg Vai Rid Mar Hää Nis Amb Iis Trm EKI MK; paiu sisass Har; paiu tsirk Har Plv EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1162 sīzikene : sīzikeze 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; Wiedemann 1869: 1333 tsīzikene : tsīzikeze (d) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; tsīskene, -ze (d) '= tsīzikene'; Wiedemann 1893: 1026 tsīzikene, tsīzikeze (d) (tsīskene) 'Zeisig (Acanthis Spinus)'; ÕS 1980: 636 siisike[ne] 'lind (Carduelis spinus)'; Tuksam 1939: 1142 Zeisig 'siisike(ne), pajulind'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sisek, cisek, sisex, ziseke 'Zeisig'; Schiller-Lübben sisek 'Zeisig'; MND HW III sîsek, sîsex, sîseke(n) 'Zeisig'
Käsitlused: < sks Mäger 1967: 182; < sks EEW 1982: 2786; < kasks sisek Raun 1982: 156; < asks sisek, ziseke 'siisike' EES 2012: 471; < asks sisek EKS 2019
Muud keeled: rts siska [1467-1468] 'zool siisike' RES 2004: 911; lt cĩzītis 'der Zeisig' ME: I: 392; lt cīsķens Sehwers 1953: 24
Sugulaskeeled: vdj tšiizikka 'siisike / чнжик' VKS: 1334

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk; Tuksam 1939: 1148 Ziegenbock 'sikk, sokk, pukk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

soldat, soldati 'sõdur; mängukaart' < asks soldât 'id.', sks Soldat 'id.', vrd vn солдат 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 neihle Soldanille saih nöuw, eth ne. seda wangi rahwast peassit erra tapma; Göseken 1660: 302 need Soldatit munstrima 'Mustern lustrare'; need Soldatit ülle wahtima 'übersehen'; Helle 1732: 322 soldan 'der Soldat'; Hupel 1780: 272 soldan od. soldat r. d. 'der Soldat'; Lunin 1853: 177 soldan, soldat, -i r. d. 'солдать; валетъ (в картахъ)'
Murded: `soldat, -i Hlj RId Sa Muh(`soldadi); soldat, -i sporL KPõ I Ksi Plt Pil KJn Hel T; soldat : soldadi Emm Rei; `soldan, -i Vig Mih Khn Saa Juu KJn Kõp Vil M Kam San V; `soldand, -i Kuu EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1166 soldat : soldati 'Soldat; Bube (im Kartenspiel)'; soldan : soldani (P) '= soldat'; EÕS 1937: 1413 soldat 'sõdur (Soldat); kaardimängus (Bube)'; ÕS 1980: 647 soldat, -i; Tuksam 1939: 903 Soldat 'sõdur, soldat'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 soldenêr, (seltener) soldat, soldêr 'Söldner, stipendiarius'; Schiller-Lübben soldât, soldener, solder 'Söldner'; MND HW III soldât 'Söldner'; soldeman, söldenêr(e), söldêr(e) 'Söldner'
Käsitlused: < sks Soldat ~ vn солдат EEW 1982: 2845; < sks Soldat, vn солдат Raun 1982: 159; SSA 3: 197; < asks soldāt 'palgasõdur' ~ sks Soldat ~ vn soldat 'sõdur' EES 2012: 478; < sks Soldat EKS 2019
Muud keeled: rts soldat [1592] 'soldat, sõdur' RES 2004: 985; lt zal̃dãts 'Soldat' Sehwers 1953: 161; lt zaldāts 'soldat' ELS 2015: 795
Sugulaskeeled: sm soltaatti [1615] 'sotamies / Soldat' < rts soldat; krj saltatta; krjA saldat; vps saudat; vdj soldatti < vn солдат SSA 3: 197; lvS saldāt 'Soldat' SLW 2009: 171; lv zōldat̀ 'soldat' Kettunen 1938: 401; lv zōldat 'soldat / zaldāts' LELS 2012: 377; vdj soldatti 'soldat / солдат' VKS: 1162

topp, topi 'punn, prunt; tropp' < asks stoppe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 462 topp 'weiche zur wunden'; Hupel 1818: 250 topp, -pi r. 'Pfropf, Stöpfel'; Lunin 1853: 198 topp, -pi r. 'пробка, втулка, затычка'
Murded: topp : toppi 'punn; tropp' VNg Jõh; topp : topi Khk Kaa Krj Pöi Muh Käi Mar Kse Juu Pee Kad Sim EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1295 topp : topi 'Propfen, Stöpsel'; Tuksam 1939: 939 Stöpsel 'punn, prunt, kork; töpsel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben stoppel 'Stoppel'; stoppen 'zustopfen, verstopfen; anhalten, hindern'; MND HW III stoppen 'undurchlässig machen, dichten; fließende Bewegung hindern'; Köbler 2014 stoppe 'Stöpsel, Spund'
Käsitlused: < ee toppima ~ ? kasks stoppe EEW 1982: 3237; < asks stopp(e) ~ ee [deskr] Raun 1982: 180; < asks stoppen 'tropp' Liin 1964: 58; EES 2012: 540; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm toppi, stoppi 'seisaus, pysähdys; este' < nrts stopp SSA 3: 310; sm topata 'pysähtyä, lakata; pysäyttää, lopettaa / stoppen' < nrts stoppa; vdj topata 'pysäyttää' < sm SSA 3: 310; vdj topata 'peatada, kinni pidada, kinni panna / удерживать, закреплять' VKS: 1298

värss, värsi 'noor pull' < asks verse 'id.'

Esmamaining: Hornung 1693
Vana kirjakeel: Hornung 1693: 23 Wärs 'ein jünger Bulle'; Vestring 1720-1730: 275 Wärs, -si 'Ein jünger Bolle, Ochse'; Piibel 1739 andko nemmad meile kaks wärse; Helle 1732: 200 wärs 'ein junger Bulle, Farre'; Hupel 1780: 302 wärs, -i r. 'ein junger Bolle'; Lunin 1853: 218 wärs, -i r. d. 'молодой быкъ'
Murded: värss : `värssi 'pullvasikas' Kuu Lüg IisR; värs : `värsi VNg; väŕss (-r-) : värsi eP(värse Mar Mär, värssi Ris Hag Amb Pee Kad KJn); väŕss : väŕsi Trv Har Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1477 wäŕs : wäŕsi 'junger Bull'; ÕS 1980: 810 värss 'noor pull või härg'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 verse 'juvenca'; MND HW I verse 'juvenca'
Käsitlused: < germ, vrd kasks verse 'Färse' EEW 1982: 3987; < kasks verse 'vasikas, noor lehm' Raun 1982: 212; < asks verse 'mullikas, õhv' EES 2012: 621; EKS 2019
Muud keeled: lt vērsis 'härg' LELS 2012: 41

veebiliides @ veebihaldur