[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

härm, härmi 'meelehärm, -paha' < asks harm 'id.', sks Harm 'id.'

• Esmamaining: Piibel 1739
• Vana kirjakeel: Piibel 1739 Kennele halp poeg sündinud, se on temma mele-härmiks
• Murded: arm 'meelehärm' Kuu EMS I: 432; `miele harm Kuu; meele ärm Jäm Tõs Tür Lai VlPõ Nõo; miele ärm Kos Trm EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 84 häŕm : häŕmi; mēle-häŕm (bl) 'Gram, Harm, Kummer'; ÕS 1980: 173 härm : härmi 'mure, meelepaha'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 harm 'Leid, Schmerz'
• Käsitlused: < kasks harm ~ sks Harm EEW 1982: 455; < kasks harm 'mure' Raun 1982: 16; < sks Harm SSA 1: 143; < asks harm 'kurvastus, mure; valu', sks Harm 'meelehärm, tusk; kurvastus' EES 2012: 85
• Sugulaskeeled: sm harmi [1622] 'Kummer, Verdruß, Ärger' < rts harm 'mielipaha, -harmi, suuttumus' SSA 1: 143

koi, koi 'magamisase laevas' < asks koje 'id.', sks Koje 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: koi R S Khn Hää Ris EMS III: 455
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 363 koi : koi, koie 'Koie, Schiffskoie'; Haljaspõld 1937: 625 koje 'holl kooi ’laevavoodiase’'; ÕS 1980: 281 koi 'magamisase (laevas)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 koje 'Verschlag, enger Raum' < vrd asks kajute 'Schiffskajüte'; MND HW II: 1 kôje (koye) 'enger Verschlag, Stall, Scheunenfach; Gefängniszelle'; Seemannsprache 1911: 468 nd. Kojen 'Schlafstellen für das Schiffsvolk'
• Käsitlused: < asks Koje 'Schlafsstelle für das Schiffsvolk' GMust 1948: 56, 79; < sks Koie EEW 1982: 900; < kasks koje 'magamisase' Raun 1982: 45; < asks koje 'kitsas ruum, latter; magamisruum laevas' EES 2012: 171; < sks Koje, asks koje 'koi' EKS 2019
• Läti keel: lt koja 'koi' ELS 2015: 313
• Sugulaskeeled: sm koju [1637] 'maja, makuupaikka kajuutassa (laivassa) / Bude, Koje'; krj koju '(reen) kuomu; havumaja; kota, vahtikoju, -koppi' < rts koj 'makuupaikka laivassa' [‹ hol kooi] SSA 1: 386

poolakas, poolaka 'Poola põhirahva liige' < asks, sks Polacke 'id.', vrd vn поляк

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Polackas : Pohlackast 'ein Pohl'; Pohla mah 'Polen'; Göseken 1660: 92 Poolackas 'Pohle'; Göseken 1660: 324 Pohlackas 'pole polonus'; Vestring 1720-1730: 185 Pohlakas; Pohla mees; Hupel 1780: 245 pohlakas, -ka r. 'ein Polacke'; pohla ma 'Polen (selt.)'; Hupel 1818: 188 pohlakas r. d. 'Pole, Polak'; Masing 1823: 224 kaks meest, kedda ehk Wennelaesi ehk Pohlakid arwas ollewad, tedda risusid; Lunin 1853: 145 pohlakas r. d. 'полякъ'
• Murded: pohlakas 'poolakas' Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn; `pohlakas (-gas) R; `pohlaka VNg Vai; pohlaklane 'poolakas' Kod Pal EMS VII: 627; poolakas Jäm Vll Muh Emm Rei Mär Vig sporPä Kos Ksi KJn; poolagas Khk; poolak, -u Saa EMS VII: 661
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929, 938 pohlakas 'Pole'; Pohla-mā (Pōla-mā) 'Polen'; pōlakas, -a '= pohlakas'; Salem 1890: 286, 288 poolakas '= pohlakas'; pohlakas 'полякъ'; EÕS 1930: 810 poolakas; ÕS 1980: 527 poolakas; Tuksam 1939: 761 Polacke 'fam poolakas'; Polackei 'fam Poolamaa'
• Käsitlused: < vn поляк 'Polacke' ~ sks Polacke EEW 1982: 2138; < vn поляк, sks Polacke EES 2012: 380
• Läti keel: lt polis 'poolakas' ELS 2015: 650
• Sugulaskeeled: sm puolalainen 'poolakas' Mägiste 1931: 425; sm Puola [1642] 'Poland' < vur Poland [Puola › puolalainen] SSA 2: 430

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
• Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
• Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
• Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259