[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

pootima, poodin '(taimi) pookima' < kasks poten 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 323 paatima 'pookima'; paati[wössaken] 'pookoks'; Vestring 1720-1730: 186 Pokima 'Pohten pfropfen'; Hupel 1766: 123 siis on neil jo nored puud körwa kaswatud ning walmis pokitud; Hupel 1780: 245, 246 pogima d. 'pfropfen'; pokima r. 'pfropfen, pothen'; Arvelius 1782: 12 kuida aednik ouna puud istutas ja patis ja harris; Luce 1812: 203 ta meid kässib ouna puid istutada ja potida meie ennese aedas; Hupel 1818: 189 pookma od. poogma d. 'pfropfen'
• Murded: `pootima (-uo-) 'pookima (oksi)' sporSa EMS VII: 686; paatima 'pookima' Vig Saareste I: 85; `pookima (-uo-) 'viljapuid pungama' R Sa Muh Rei sporL(`pookma Khn Tor); `puokima sporKPõ Iis Lai; `pu̬u̬kma (-me) KJn M TLä Rõn San Krl Har EMS VII: 654
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 937, 942 pōkima : pōgin; pōkma (d) 'impfen, propfen (copuliren, oculiren)'; pōtima, -din 'impfen, pfropfen'; Salem 1890: 287, 289 pookima 'прививать (деревья)'; pootima 'прививать (деревья)'; EÕS 1930: 804 pookima 'puid (propfen)'; ÕS 1980: 527 pookima 'aiand'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 poten (potten, paten) 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote (potte, pate) 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, junger Zweig'; Schiller-Lübben poten, potten, paten 'Pflänzlinge setzen, pflanzen'; pote, potte, pate 'Setzling, junge Pflanze, Pflänzling, Sproß, junger Zweig, junger Baum'
• Käsitlused: < kasks poten, potten, paten Liin 1964: 63; < kasks poten EEW 1982: 2134; < vrd kasks poten [sub pookima] Raun 1982: 126; < asks poten, paten 'istutama' EES 2012: 379
• Läti keel: lt puõtêt, puõrtêt 'propfen, impfen' < kasks poten Sehwers 1918: 44, 156; ME: III: 460; puotêt 'propfen, impfen' < asks pōten 'impfen, propfen' Sehwers 1953: 97; puõte, puõrte 'Propfreis, Impfstoff' < kasks pote 'Sproß, junger Zweig' Sehwers 1918: 156; puotiņš 'Propfreis' < kasks potinge 'Pflanzung' Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: lv pùo̯t̆tə̑ 'pfropfen' < kasks poten Kettunen 1938: 318; lv pūotõ 'pookida / potēt (kokus)' LELS 2012: 254, 259

rekk, reki 'kasimatu, räpane' < asks dreck 'id.', sks Dreck 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 167 rek 'unsauber, schweinisch (von Menschen)'; Hupel 1780: 256 rek, -ki H. 'unsauber, schweinisch'
• Murded: rekk : reki 'lohakas, räpane (kass)' Emm Phl L Rap Koe Pil SJn EMS VIII: 299
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 rekane : rekase, rekatse; rekk : reki 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; Wiedemann 1893: 950 rekane : rekase, rekatse (rekk, räkane, räkk) 'unsauber, schmutzig, unfläthig, unappetitlich'; EÕS 1930: 1070 rekk 'pori, räpp, roe'; ÕS 1980: 583 rekk 'lohakas, räpane (eriti kassi kohta)'; rekane 'murd porine, räpane'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben dreck 'Dreck, Kot'; MND HW I drek (-ck) 'Dreck, Schmutz, Unrat, Abfälle, Kot, Schlamm'
• Käsitlused: < kasks, sks Dreck '(nicht ganz sicher)' ~ lms rekä/räkä EEW 1982: 2455; < ee [deskr], vrd sm retku 'lodev' Raun 1982: 141; < asks dreck ~ sks Dreck 'mustus, saast, sõnnik' EES 2012: 424

rootskäär, -kääri 'kuivatatud tursk' < asks rôtscher 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 398 Rootkeer 'StockFisch assellus'; Helle 1732: 184 taggutu rootskärid 'klopfe Stockfisch'; Hupel 1780: 259 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lithander 1781: 492 Rootskäri Pudding 'Stockfisch Pudding'; Hupel 1818: 210 rootskärid r. 'Stockfisch'; Lunin 1853: 162 rootskärid r. 'треска'
• Murded: ruotskäär : -`kääri 'lõppenud, kondine (olend)' Kuu EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1080 rōtskǟr : rōtskǟri 'Stockfisch'; EÕS 1937: 1159 rootskäär 'kuivatatud rahnkala (Stockfisch)'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben rôtscher, roscher 'Stockfisch, wegen der röthlichen Farbe, die das Fleisch hat'; MND HW II: 2 rôtschēr (rotscheer, Roitscher), -schār, rôschēr 'eine Sorte Stockfisch (im Ggs. zum runtvisch zur Gestelltrocknung nicht paarweise zusammengebunden)'
• Käsitlused: < kasks rôtscher, roscher 'rahnkala' Liin 1964: 64; < asks Rootscher Tiik 1964: 147-148; < asks rôtscher 'Stockfisch' Kendla 2014: 153
• Läti keel: lt ruotšķēres [1638] 'Stockfische' < kasks rōtschēr 'Stockfisch' Sehwers 1953: 103; lt ruotšķēres 'Stockfisch' < kasks rôtscher Jordan 1995: 86

veering, veeringu 'keskaegne veerandpennine; peenraha' < asks vêrink 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Hornung 1693: 15 Wäring : Wäringi : Wäringid / Acc. pl. Wäringud 'ein halb öhr'; Vestring 1720-1730: 287 Wering, -gi 'Ein Ferding'; Helle 1732: 207 wering 'der Ferding (Münze)'; Helle 1732: 339 Kes weringit ep hoia, se ep sa ellades taalrit kokko 'Wer den Groschen nicht achtet, kommt nimmer zum Thaler'; Piibel 1739 Eks wiis warblast kahhe weringe eest ei müda; Hupel 1780: 310 wering, -i r. 'ein Ferding (Münze)'; Hupel 1780: 369 wering, tibbo r. d. 'Ferding'; tibbu d. 'Ferding'
• Murded: `viering, -e (-u) 'rahaühik' VNg; veering (-ie), -i Khk Kod Plt; veering, -a Kär EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1497 wēring : wēringi 'Ferding'; witsa-wēring (pt) 'Randducaten'; ÕS 1980: 780 veering, -u '(raha)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vêrink, vêrlink 'ein Fiertelpfenning'; vêrdink 'quadratus, der vierte Teil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münzeinheit, bes. einer Mark'; Schiller-Lübben vêrdink, verink 'der vierte Theil einer Gewichtseinheit, der vierte Theil einer Münze'; MND HW I vêrinc 'Vierding, Münze'; vêrdinc 'Vierding; Münzeinheit, im allg. vierter Teil einer Mark'; vêrlinc, virlinc 'Vierling, 1/4 Pfennig'
• Käsitlused: < kasks vêrinc Liin 1964: 48; < kasks vêrink EEW 1982: 3778; Raun 1982: 201; Raag 1987: 324; < asks vērink, vērdink 'veering, 1/4 marka' EES 2012: 596; < asks vērink, vērlink 'veerandpennine' EKS 2019
• Läti keel: lt vẽrdiņš [1638 Wehrdings] 'Ferding (eine nicht mehr geltende Münze)' < kasks vērdink 'der vierte Teil einer Münzeinheit' Sehwers 1918: 40, 100, 164; Sehwers 1953: 156
• Sugulaskeeled: lvS vērning 'Ferding' SLW 2009: 219; lv vērniɢ 'ferding (eine alte münze)' < kasks vêrdink 'der viertel teil einer münze' Kettunen 1938: 481
• Vrd veerand