[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

neer, neeru 'siseelund' < kasks nêre 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 234 euckedus sahb se keutmine temmast niudast ollema, ninck usck se keutmine temmast nehrost; Stahl 1637: 95 Neer : [Neer]u∫t 'Niere'; Stahl LS I 1641 Rahut 'Nieren'; Gutslaff 1648: 229 Rahow /o 'Nieren'; Göseken 1660: 92, 311 neerit 'Nieren'; rachket 'nier(ren)'; Vestring 1720-1730: 149 Nerud 'Die Nieren'; Helle 1732: 145 nerud 'die Nieren'; Piibel 1739 raswa, mis maksa liggi, sedda peab ta nerudega ärrawötma; Hupel 1780: 223 nerud r. 'die Nieren Pl.'; Lithander 1781: 537 Nero leib 'Nierenbrot'; Wotta nerud raswaga tükkis; Hupel 1818: 151 neer, -o r. d.; -u d. 'Niere'; Lunin 1853: 115 neer, -o r. d. 'почка'
• Murded: nier : `nieru R(`niero Vai); nier : nieru (-ee-) K I; neer : neeru Jäm Vll Pöi Muh Hi L; neel : neelu Ans Khk Kaa Krj Pha; ni̬i̬r : neeru Hää M TLä Kam San Krl Rõu Vas Lei EMS VI: 519
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 734 nēr : nēru, nēro (d) 'Niere'; ÕS 1980: 452 neer
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 nêre 'Niere'; Schiller-Lübben nere 'Niere'; MND HW II: 1 nêre (neyre) 'Niere, das menschliche Organ'
• Käsitlused: < kasks nêre 'Niere' Ariste 1963: 98; EEW 1982: 1680; Raag 1987: 324; < kasks nere Liin 1964: 58; Raun 1982: 102; < asks nere 'neer' EES 2012: 309; EKS 2019
• Läti keel: lt niẽre, nieris 'Niere' < kasks nēre Sehwers 1918: 154; lt niẽre, niẽris 'Niere' < asks nēre 'Niere' Sehwers 1953: 83; lt niere 'Niere' < kasks nêre Jordan 1995: 80
• Sugulaskeeled: sm nierunen 'munuaiset / Nieren' < rts njure [vrd kasks nēre] SSA 2: 216; lv nìe̯rə̑z 'niere' < kasks nere Kettunen 1938: 247; lv nīerõz 'neer / niere' LELS 2012: 208

orel, oreli 'viledega klahvpill (hrl kirikus)' < kasks orgel 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 229 Orgel 'Orgel'; Göseken 1660: 315 orgel 'Orgel'; Hupel 1780: 148, 231 errila d. 'die Orgel'; orrila d. 'die Orgel'; Lunin 1853: 20, 126 errel, -e r. d. 'органъ'; orrila d. 'органъ'
• Murded: orel, -i 'klahvpill' R(oler Lüg Vai); orel, -i S Kse Pä ViK I Äks VlPõ M(-l´); oril, -a Hlj Lä Ha Jä EMS VI: 991; erel, -i 'orel' VNg Lüg I Äks KJn Trv Hel EMS I: 776; eril, -a (-ä) 'orel' Lüg Äks T Kan EMS I: 782; õril, -a 'orel' V; õrel, -i Lüg Trm Ksi San; õrõl, -i Har; örel, -i 'orel' VNg Lüg Hi; öreli (örö-) VNg; hörül, -i Kuu EMS VI: 991
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 785 orel : oreli (S, W) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; Wiedemann 1893: 713 orel : oreli (S, W) (oril, õril, eril, hõrril) 'Orgel'; wänt-orel 'Leierkasten'; ÕS 1980: 478 orel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 orgel 'Orgel; gerne im Pl., daraus das Fem. orgele'; organ, orgen 'Orgel; gerne im Pl.'; orgelen 'auf der Orgel spielen'; MND HW II: 2 orgel(e), örgel, oregel 'Orgel, Tasteninstrument, „organum“'; orgelen, orgilen 'die Orgel spielen'
• Käsitlused: < kasks orgel Liin 1964: 43; Raun 1982: 112; < asks orgel, örgel 'orel' Ariste 1972: 94; EES 2012: 338; < sks Orgel EEW 1982: 1842; < asks orgel 'orel' EKS 2019
• Läti keel: lt ẽrģeles [1638 Orgeles] 'Orgel' < kasks orgel(e) Sehwers 1918: 42, 87, 147; ẽrģeles 'Orgel' < asks örgel 'Orgel' Sehwers 1953: 34; ērģeles 'die Orgel' ME: I: 575; ẽrģelêt 'orgeln' < asks örgeln 'die Orgel spielen' Sehwers 1953: 34
• Sugulaskeeled: sm urku, pl. urut [Agr wrgoilla] 'Orgel' < rts orgor 'urut' [vrd kasks orgel, küsks orgel(e), sks Orgel] SSA 3: 376; SKES: 1552; lv ērgiíᴅ´ 'orgel' < asks örgel Kettunen 1938: 49; lv ērgiļd 'orel / ērģeles' LELS 2012: 60; vdj oreli 'orel / орган' VKS: 850

poolakas, poolaka 'Poola põhirahva liige' < asks, sks Polacke 'id.', vrd vn поляк

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 97 Polackas : Pohlackast 'ein Pohl'; Pohla mah 'Polen'; Göseken 1660: 92 Poolackas 'Pohle'; Göseken 1660: 324 Pohlackas 'pole polonus'; Vestring 1720-1730: 185 Pohlakas; Pohla mees; Hupel 1780: 245 pohlakas, -ka r. 'ein Polacke'; pohla ma 'Polen (selt.)'; Hupel 1818: 188 pohlakas r. d. 'Pole, Polak'; Masing 1823: 224 kaks meest, kedda ehk Wennelaesi ehk Pohlakid arwas ollewad, tedda risusid; Lunin 1853: 145 pohlakas r. d. 'полякъ'
• Murded: pohlakas 'poolakas' Mar Ris Kei Kos KuuK JMd Tür Koe Rak VJg Trm Plt KJn; `pohlakas (-gas) R; `pohlaka VNg Vai; pohlaklane 'poolakas' Kod Pal EMS VII: 627; poolakas Jäm Vll Muh Emm Rei Mär Vig sporPä Kos Ksi KJn; poolagas Khk; poolak, -u Saa EMS VII: 661
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 929, 938 pohlakas 'Pole'; Pohla-mā (Pōla-mā) 'Polen'; pōlakas, -a '= pohlakas'; Salem 1890: 286, 288 poolakas '= pohlakas'; pohlakas 'полякъ'; EÕS 1930: 810 poolakas; ÕS 1980: 527 poolakas; Tuksam 1939: 761 Polacke 'fam poolakas'; Polackei 'fam Poolamaa'
• Käsitlused: < vn поляк 'Polacke' ~ sks Polacke EEW 1982: 2138; < vn поляк, sks Polacke EES 2012: 380
• Läti keel: lt polis 'poolakas' ELS 2015: 650
• Sugulaskeeled: sm puolalainen 'poolakas' Mägiste 1931: 425; sm Puola [1642] 'Poland' < vur Poland [Puola › puolalainen] SSA 2: 430

porss, porsa 'taim (Myrica gale)' < asks pors 'id.', bsks Pors 'id.'

• Esmamaining: Helle 1732
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 207 Karlod 'Porß'; Helle 1732: 296 porsad 'Porst oder wild Roßmarin'; Hupel 1780: 247 porsad r. 'Porst od. wild Roßmarin'; Luce 1813: 41 Porsad 'Pors'; Schmidt 1816: 34 Kes .. paljo porsa öllut joob, se saab sest minnestust ja pea-wallo
• Murded: porss : porsa 'Myrica gale' S LNg Mar Kse PJg Ris Trm Kod Hls; pors : porsa Var Mih; ports : portsa Vig EMS VII: 699; porss : porsu 'soovõhk (Calla palustris)' Tõs PJg Saa Pst EMS VII: 699
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 934, 935 pors : pl. porsad 'Porst'; ports : pl. portsud '= pors'; ÕS 1980: 530 porss 'lehtpõõsas ja -puu (Myrica)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben pors 'Pors, Myrtenheide'; MND HW II: 2 pors, pars, porse (porzse) 'Porsch, Gagel, Murica gale'; Hupel 1795: 176 Pors oder Porst oder Porsch 'wilder Rosmarin (Ledum palustre)'
• Käsitlused: < kasks pors EEW 1982: 2150; Raun 1982: 126; < erts pors 'sookail; porss' ~ bsks Pors, Porst, Porsch 'sookail' ~ asks pors 'porss' EES 2012: 382
• Läti keel: lt † puraši 'Pl. Porst' < kasks pors Sehwers 1918: 156; puors 'Gagel (Myrica gale)' < kasks pors Sehwers 1953: 97; Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm pursu [1637] 'Ledum palustre / Sumpfporst' < rts purs, pors SSA 2: 438; lv por̄`s, pōr`s, pōrtsaz, pōrs̆sə̑z 'gagel (myrica gale)' < kasks pors Kettunen 1938: 307, 310; lv pōrsa 'porss / purvmirte' LELS 2012: 251

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'nõu(anne); nõukoda'

• Esmamaining: ametivanne 1570
• Vana kirjakeel: ametivanne 1570; EKVTS 1997: 79 ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; Rossihnius 1632: 302 se om selle Rattile wölgo; Stahl 1637: 98 Rahd : rahdi∫t 'Rath'; Gutslaff 1648: 231 Raht/ e 'Raht'; Gutslaff 1648: 78 Rathi Isand 'Senator; raehärra'; Göseken 1660: 93 Raad/ i 'Rahd'; VT 1686 andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; Vestring 1720-1730: 194 Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; Helle 1732: 164 raad 'der Rath, magistrat'; Helle 1732: 322 raad 'der Rath'; Piibel 1739 üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; Hupel 1780: 251 raad : raadi od. rae r. d. 'Rath, Stadtrath'; Lunin 1853: 153 raad : raadi ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъ, судъ'
• Murded: raad : rae Jõh EKI MK; rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´ : rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)'; Tuksam 1939: 787 Rat 'nõu(anne); nõukogu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
• Käsitlused: < kasks rât Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47; Raun 1982: 137; < kasks rât, vrd sks Rat EEW 1982: 2359; < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' EES 2012: 410
• Läti keel: lt *rãtũzis 'Rathaus' < kasks rāthūs Sehwers 1918: 156; lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] 'Ratsherr' < sks Sehwers 1918: 81
• Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] 'neuvosto, maistraatti' < mr radh 'neuvosto; neuvo, apu' SSA 3: 35; sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' Bentlin 2008: 166; lv rō̬`t-izànd 'ratsherr' < sks rat Kettunen 1938: 345
• Vrd raatus