[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

ahter, ahtri 'laeva või paadi päraosa' < asks achter 'id.', rts akter 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 239 laiwa hend 'hinter Theil des Schiffs'
• Murded: `ahter 'laeva (harvem paadi) päraosa' S L Ris; `ahtri R EMS I: 148
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1562 ahter : ahtri (A) 'Hintersteven'; EÕS 1925: 6 ahter 'laeva tagumine osa'; ahterlaev 'Hinterschiff'; ÕS 1980: 29 ahter 'laeva päraosa'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben achter 'hinter; hinten'; MND HW I achter(e) 'hinten, zurück; später'
• Saksa allikadA: EWD 2005 achter 'hinter'; (aus dem Seemannssprache ins Hd. übernommen)
• Käsitlused: < kasks achter 'hinten' GMust 1948: 25, 74; < rts akter EEW 1982: 32; Raun 1982: 2; Raag 1987: 333; < asks achter, rts akter EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm ahteri [1863] '(aluksen) perä, takaosa / Heck, Hinterschiff' < rts akteri ‹ kasks ~ khol achter 'veneen, aluksen (perä)peili' SSA 1: 55; sm ahteri 'perä, (aluksen) takaosa'; vdj ahte̮ri; ee ahter < rts akter SKES: 7; vdj ahte̮ri 'ahter / корма' VKS: 105

junkur, junkru 'noor aadlik; sõjakooli õpilane' < asks junker, juncher 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 105 Juncker 'Ambtman'; Vestring 1720-1730: 54 Junkur, -ro 'Der Amptmann'; Helle 1732: 102 junkur, -kro 'der Amtmann'; Hupel 1780: 165 junkur, junker r. d. 'der Amtmann, Verwalter'; Arvelius 1782: 36 panni .. teda wimaks junkruks; Hupel 1818: 59 junker od. junkur, -kro r. d. 'Amtmann, Verwalter'; Lunin 1853: 40 junker, -kro r. d. 'управитель, прикащикъ на мызъ'
• Murded: `junkur : `junkuri 'noorparun; mõisateener' R Mär; `junkur : `junkru eP Trv; `junkru : `junkru V; `junker : `junkri Jäm Khk EMS II: 190
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 187 juṅker : juṅkri '= juṅkur'; juṅkur : juṅkru 'Amtmann, Gutsverwalter, Junker'; ÕS 1980: 205 junkur 'endisaegne preisi aadlik; feodaalmõisnik; sõjakooli õpilane Venemaal; van mõisavalitseja'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 junker, juncher, yuncker 'junger Edelmann, nicht erwachsener Sohn eines Edelmanns, adliger Gutsherr'
• Käsitlused: < kasks junker, juncher Liin 1964: 44; Raun 1982: 21; < kasks junker, vrd kasks junkher, junckhere EEW 1982: 571; SSA 1: 248; < kasks junker, juncher 'Junker' ~ rts jun(c)ker, vrd vrts junker Raag 1987: 338, 341; < asks junker, juncherre 'junkur' EES 2012: 101; EKS 2019
• Läti keel: lt juñkurs [1638 Junckars] 'Junker' < kasks junker Sehwers 1918: 88, 148; Sehwers 1953: 44; junkurs 'Junker, Jungherr, junger Adliger; Gutsverwalter, Amtmann; Junker (Militär)' < kasks junker 'Sohn aus adligem Geschlecht, junger Edelmann; adliger Gutsherr' Jordan 1995: 64-65
• Sugulaskeeled: sm junkkari, junkkeri [1614] 'aatelisnuorukainen, nuoriherra; vallaton nuorukainen / Junker; eigensinniger wilder junger Mann' < mr junker, junkare, ionkare 'nuoriherra, nuori ylimys, junkkari' [‹ kasks junker, junkher] SKES: 124; SSA 1: 248; krj junkura, junkuri 'junkkari' < ? sm SSA 1: 248; lv jūŋk̆kar, juŋ̄k̆kə̑r 'junker' Kettunen 1938: 98; lv jūnkar 'junkur / junkurs' LELS 2012: 95

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
• Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
• Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
• Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
• Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

peil, peili 'seade veetaseme mõõtmiseks' < asks pegel, peil 'id.'

• Murded: peilstokk : -stoki 'kepp, millega mõõdeti vee sügavust laevaruumist' Hää EKI MK
• Eesti leksikonid: EÕS 1925: 731, 732 peegel '= peel, veepinna-seisu mõõtja (Pegel)'; peel 'laev veepinna-seisu näitaja (Pegel)'; ÕS 1980: 501, 502 peel 'mer latt, vai vee kõrguse mõõtmiseks'; peil 'varras veekihi kõrguse mõõtmiseks laeva tankides vm'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben pegel, peil 'ein Merk oder Zeichen in Gefäßen für flüßige Sachen, zur Bestimmung ihres Inhaltes; dann überh. ein Maß zum Abmeßen der Höhe oder Tiefe des Waßerstandes'; MND HW II: 2 pêgel (peegell) 'Anzeiger einer best. Quantität eines Hohlmaßes (bes. an Flüssigkeitsbehältern); Flüssigkeitsmaß'; Seemannsprache 1911: 610 Pegel 'ein Wasserstandmesser'; asks pegel 'ein gewisses Maß flüssiger Sachen'
• Käsitlused: < sks Pegel ~ kasks pegel EEW 1982: 1978
• Läti keel: lt peģelis 'Pegel' < kasks pegel Sehwers 1953: 87
• Vt peilima

vüllima, vüllin 'täitma; ammutama' < asks vullen 'id.', sks füllen 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 64 füllima 'täitma'; Göseken 1660: 89 wülwat 'Fülfas'; Lithander 1781: 74, 93 Wüllitud härja keel 'Gefüllte Ochsenzunge'; Wüllitud Kortlettid 'Gefüllte Coteletten'; Lenz 1796: 48 Siis woip nüüd neid hiljatsemid wüllitud Hiatsintid, Tatsettid .. nink Goldlakkid häitsmisses ette tõsta
• Murded: `vüllima 'vett ammutama' VNg Lüg Jõh; `vül´lima 'hauda tegema, maad kaevama; mullaga täitma' VJg; vüllkapp 'villkopp' VNg Lüg VJg Sim EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1559 wül´l´ima 'füllen'; wül´l´itud tul´bid 'gefüllte Tulpen'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 vullen 'füllen'
• Käsitlused: < sks füllen EEW 1982: 4004
• Sugulaskeeled: sm fylli, fyllinki, hylli(nki) 'täyte, tilke; täytemaa; valli, penkere; oven peili / Füllung; Aufschüttung; Wall' < rts fyllning, fylling SSA 1: 119
• Vrd villima