[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kahvel, kahvli 'purjepuu' < asks gaffele 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 259 kaffel 'klewel fuscina'
• Murded: `kahvel : `kahveli 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu' R Pha Pöi Hi Rid Hää Ris; `kahvõl Khn; `kahver Hlj Mus EMS II: 535
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 205 kahwel : kahwli 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)'; ÕS 1980: 223 kahvel 'kahvelpurje ülaäärt hoidev puu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; MND HW II: 1 gaffelschip 'navis rostro munita'; Niedersächsisches Gaffel, Geffel 'Gaffel, Segelstange; das gabelförmige Ende des Segelbaumes od. auch die Segelstange, bz. Raa, welche mit einem gabelförmigen Ausschnitt um den Mast liegt, um das Oberleik des Gaffelsegels zu tragen'
• Saksa allikadA: Kluge: 240 Segelstange mit gabelförmigem Ende; gaffel = mittelniederdeutsche und mittelniederländische Form von Gabel
• Käsitlused: < asks gaffel 'am untern Ende gabelförmig gestaltetes Rundholz, das um den Mast in schräger Richtung drehbar zur Segelführung dient' GMust 1948: 5, 44, 76; < kasks gaffel(e) 'Gaffel (zum Aufziehen des grossen Segels)' EEW 1982: 655; SSA 1: 274; < asks gaffele 'hark; purjekahvel' ~ sks Gaffel 'purjekahvel' ~ rts gaffel 'hark; purjekahvel' EES 2012: 117; < asks gaffele 'puust või rauast hark' EKS 2019
• Läti keel: lt † gapelzẽģelis 'Gaffelsegel' Sehwers 1918: 147; gafele 'Stange, an welche der obere Rand des Gaffelsegels angebunden ist' < asks gaffel 'unten gegabelte schräge Stange oderhalb des großen Segels' Sehwers 1953: 35
• Sugulaskeeled: sm kahveli [1863] 'maston yläosasta haarautuva purjeenkiinnityspuu / Gaffel' < rts gaffel (1691) ~ sks Gaffel, vrd hol gaffel SSA 1: 274; lv gaffõl 'kahvel / gafele'; gaffõl 'kahvelpuri / gafelpura' LELS 2012: 62; vdj gaaffali 'kahvel (laeval), kahvelpuri / гафель' VKS: 228

käsper, käspri 'kirss' < kasks kersebere 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 61 Karsberi marri 'kirsch'; Gutslaff 1648: 221 Wissila Marri 'Kirsch'; Göseken 1660: 257 Karsbeer marri 'kirsch'; Helle 1732: 104 käsperi-marri 'die Kirsche'; Helle 1732: 299 käspere pu 'Kirschenbaum'; Hupel 1780: 169 käsperi marri r. 'die Kirsche'; käsperi pu r. 'Kirschbaum'; Lunin 1853: 44 käsperi marri r. 'вишня'
• Murded: `käsper : `käspre (-ri) 'mari' Khn Hää; `kasperi (mari, puu) Hää VMr EMS IV: 554; käsper, -i 'puu' Sa Hi Muh Saareste IV: 544
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 277 käsper : käsperi '= kiŕs'; käsperi-mari 'Kirsche'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kerse 'Kirsch'; kersbere, kars-, kasbere 'Kirsche'; MND HW II: 1 kersebere, kers-, karse-, kesse-, kasse-, kasper 'Kirsche, Frucht von Prunus cerasus'
• Käsitlused: < kasks kasbere, karsebere 'Kirsche' Ariste 1963: 92; < kasks karse-, kersebere Liin 1964: 62; Ariste 1972: 98; < kasks kerse-, karse-, (kas)bere 'Kirsche' Haak 1976: 84; < kasks kersebere EEW 1982: 1148; < asks kerse-bere 'kirss' EKS 2019
• Läti keel: lt ķezbẽre [1638 Keßbehres] 'Kirsche' < kasks kersebere 'Kirsche' Sehwers 1918: 89, 149; šķērbēre 'Kirsche' < kasks kersebere ME: IV: 33; lt šķẽrbẽres, šķẽrbẽles, škerbeles 'Kirschen' < asks kersebere Sehwers 1953: 131; ķezberis, ķezbere 'Kirschbeere' < kasks kersebēre 'Kirsche' Jordan 1995: 72
• Sugulaskeeled: sm kirsikka [1874; 1644 kirsperi] 'Kirsche' < mr kirse-, kyrse-, körsabær [‹ kasks kersebere] SSA 1: 372; lv kež̄bir 'kirschbaum' < kasks kersebere Kettunen 1938: 116

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
• Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
• Läti keel: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

poom, poomi 'puu, latt' < kasks bôm 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 207 Puh 'Baum'; Göseken 1660: 370 Poom 'Schutz Gatter catharactæ'; Göseken 1660: 124 Lachbohm 'Schlag-Baum'; Vestring 1720-1730: 187 Poom 'der Hebebaum, höltzerne Stange'; Helle 1732: 161 pomid 'höltzerne Stangen, Hebe-Bäume'; Hupel 1780: 246 pomid r. 'hölzerne Stangen, Hebebäume'; Lunin 1853: 147 poom, -i r. 'рычагъ, шесть, задвижка, подъемъ, стягъ'
• Murded: puom : `puomi 'puu, latt; kangapakk' VNg Lüg Jõh; poom : poomi (-uo-) S L Ha Tür Koe VJg Trm Kod Plt; pu̬u̬m : poomi 'kangapakk; koormapuu' Hää Saa M TLä TMr Võn Krl Har Rõu Räp Lei EKI MK; EMS VII: 680; puom : `puomi 'laeva purjepuu' R; poom : poomi Sa Hi Rid Mar Pä Ris EMS VII: 680
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 941 pōm : pōmi 'Baum (Segelbaum, Webebaum, Hebebaum), Stange'; laṅk-pōm (d) 'Schlagbaum'; ÕS 1980: 529 poom 'puu, pakk; puu, mille külge kinnitatakse purje alumine serv'; Mereleksikon 1996: 329 poom < asks Boom
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 bôm 'Baum, Stange; Schlagbaum, Lichtbaum, Hebebaum, Sattelbaum etc.'; MND HW I bôm 'Baum; Stammbaum; Grundbaum in der Mühle; Schlagbaum zu Lande und zu Wasser; Lichtbaum; Hebebaum, Zuberbaum, Tragbaum; Webebaum, Garn-, Kettbaum; Sattelbaum'
• Käsitlused: < kasks bôm 'Segelbaum, Stange' GMust 1948: 36, 87; < kasks bôm 'Baum' Liin 1964: 51; EEW 1982: 2139; < kasks bom Raun 1982: 126; < asks bōm 'tõkkepuu; tulepuu; hoob' EES 2012: 380; < asks bōm 'puu' EKS 2019
• Läti keel: lt buõmis 'Hebebaum, Weberbaum, eine dicke Stange' < kasks bōm Sehwers 1918: 31, 45, 145; lt buõmis 'Hebebaum; Weberbaum; Stange, die über ein Heu- oder Getreidefuder gebunden wird' < kasks bōm 'Hebebaum, Webebaum, Stange' Sehwers 1953: 21
• Sugulaskeeled: sm puomi [1787 puomi] 'esteeksi, suluksi tms. asetettu poikkipuu, tanko; tukkilautan saartorengas; kangaspuiden toimitukki; purjeveneen mastoista ulkoneva vaakasuora puu; hevosen kiinnityspaalu / Schlagbaum; Kette von Sperrbäumen um das Floßholz; Kettbaum; Baum der Takelage; Balken zum Anbinden der Pferde' < mr bom 'sulku-, tukki-, purjepuomi; kangastukki, kanki, korento' [‹ kasks bōm 'puu, puomi, tanko'] SSA 2: 432; SKES: 647; sm puomi 'Schlagbaum; Kettbaum' < asks bôm 'Baum, Stange' ~ rts bom 'Schlagbaum; Baum der Takelage' Bentlin 2008: 162; is pōmi 'aluksen puomi'; krj puomi 'tukkipuomi, kangaspuiden tukki' < sm SSA 2: 432; lv pùo̯m 'rüster, ulme' < ? kasks bôm 'baum' Kettunen 1938: 317; Raag 1987: 328; lv bōm 'poom / bomis' LELS 2012: 51; vdj boomi 'poom (purjelaeval või -paadil) / бом (на паруснике)' VKS: 167