[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

kant, kandi 'serv, äär' < kasks kant(e) 'id.'

Esmamaining: Kullamaa 1524
Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 kanti Jaen; Gutslaff 1648-1656 peat Sinna nelli sarwat teggema temma nelli kantide pähle; Göseken 1660: 164 Kant 'Ecke (am Stein)'; Hupel 1780: 173 kant, -i r. d. 'die Seite, liefl. Kante'; Lithander 1781: 501 pissikessed kolmekantilissed öhhukesseks rullitud tükkid; Lunin 1853: 49 kant, -i r. d. 'бокъ, сторона, край, кайма'
Murded: kańt : kandi (-ń-) 'äär, serv' eP eL; kant : kandi Hi; kant : `kandi R EMS II: 691
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańt : kańdi 'Kante'; ÕS 1980: 234 kant
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kant, kante 'Kante, Ecke, Rand, Seite'
Käsitlused: < kasks kant(e) Liin 1964: 65; Raun 1982: 30; < sks Kante EEW 1982: 695; < asks kant(e) 'nurk, äär, serv' EES 2012: 128; EKS 2019
Läti keel: lt kañte 'Kante' < kasks kante Sehwers 1918: 149; Sehwers 1953: 46; kante, kants 'die Kante, der Rand' < sks ME: II: 156
Sugulaskeeled: sm kantti [1786] 'syrjä, särmä, laita, reuna / Kante, Rand, Seite' < rts kant [‹ kasks kante]; krj kantti < sm SSA 1: 303; lvS kańt 'Ecke' SLW 2009: 78; lv kan̄´`t 'kante, rand; richtung; gegend' < kasks kant, kante Kettunen 1938: 105; kaņţ 'kant, serv / mala, kante' LELS 2012: 105
Vt kantima

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb I 1632
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < rts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
Vt pantima

rent, rendi 'kasutamistasu, üüriraha' < kasks rente 'id.'

Esmamaining: Stahl 1637
Vana kirjakeel: Stahl 1637: 134 rent : renti∫t 'zins'; Gutslaff 1648: 219 rent /e 'heure'; Gutslaff 1648-1656 Ei pea Sinna omma rahha temmalle mitte Renti pähle andma; Göseken 1660: 93, 337 renti 'Rente / Zinse'; Rahha Renti 'rente'; Vestring 1720-1730: 202 Rent, -di 'Renten, arrende Geld'; Piibel 1739 Annab rahha renti peäle, ja wöttab kasso; Hupel 1780: 256 rent : rendi (renti) r. d. 'Renten, Zins'; Hupel 1818: 204 rent, -i od. rendi r. d. 'Pacht, Arrende, Zins, Renten'; Lunin 1853: 158 rent, -i ~ rendi r. d. 'откупъ, аренда, доходы, проценты, рость'
Murded: rent : `rendi R(`renti Vai); reńt : rendi Sa Muh Rei L K I eL(rińt Rõu Vas Se) EMS VIII: 303
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1048 reńt : reńdi 'Rente, Pacht, Arrende'; ÕS 1980: 585 rent
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte'; MND HW II: 2 rente, rinte 'regelmäßiges Einkommen aus Vermögen oder Rechten gegen andere, Rente; regelmäßig zu leistende Zahlung, Aufgabe auf Vermögenswerte, Steuer'
Käsitlused: < kasks rente ~ sks Rente EEW 1982: 2458; < kasks rente Liin 1964: 48; Raun 1982: 141; EES 2012: 425
Läti keel: lt reñte 'Arrende, Pacht' < kasks rente Sehwers 1918: 24, 156; Sehwers 1953: 99; lt rente 'Arrende, Pacht, Miete, Rente' < kasks rente 'Rente, Ertrag, Einkünfte' Jordan 1995: 84
Sugulaskeeled: lv ren̄`t 'Arrende' < kasks rente Kettunen 1938: 333; lv rent 'rent, rendimaks / noma, nomas maksa, rente' LELS 2012: 266

rünt, ründi 'kala (Cobitis L.)' < asks gründel(e) 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 trullinck 'Gründling'
Murded: rüńt : ründi San; rünt : ründa Plv Saareste I: 898
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1095 rünt : ründä (d) 'Gründling (Cobitis L.)'; EÕS 1937: 1214 rünt 'zool hürilane, (kivi)maidel, kivikala (Gründling, Gressling)'; ÕS 1980: 609 rünt '(Gobio Gobio)'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben grundele, grundelink 'Gründling'; MND HW II: 1 grundel(e), gründel(e) (gründelin), gründelinc 'Gründling; Kreß(ling)'
Käsitlused: < kasks ~ sks Gründling EEW 1982: 2631; < asks grundele, grundelink ~ sks Gründling 'rünt' EES 2012: 451; Kendla 2014: 123; < asks grundele, grundelink 'rünt' [‹ grund 'põhi'] EKS 2019
Läti keel: lt † gruñdulis [1638] 'Gründling (Gobio fluviatilis), ein Fisch' < kasks grundel(e) Sehwers 1918: 35, 87, 148; Jordan 1995: 63
Sugulaskeeled: lv grūndil´ 'gründling (Cyprinus gobio)' < kasks grundele Kettunen 1938: 62

sant, sandi 'kerjus, vigane; paha, halb' < kasks sante 'püha', vrd lad sanctus 'püha'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1557
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1557 Santh, Mert; Tallinna Linnaarhiiv 1571 Santekarck, Jurgen; Tartumaa 1582 Sondyhans '= ? Sandi Hans'; Müller 1600-1606: 312 kuÿ nedt paliadt nĩck Allaste Santit tullema; Stahl 1637: 37 ∫ant : ∫anti∫t 'Ein armer'; Brockmann 1643: 171 Olcko Kucker sant echk rickas; Gutslaff 1648: 208 Sant/e 'Betler'; Göseken 1660: 111, 135 Sant, -i 'armer'; sant/ i 'betler'; Hornung 1693: 28 Sant : Sandi / Acc. pl. Santa 'ein Bettler'; Hornung 1693: 61 Sant : Sandi / Comp. Sandimb 'schlecht; Bettlerisch'; Vestring 1720-1730: 215 Sant, -di 'Arm, schlecht, gering, ein Bettler'; Helle 1732: 173 sant, g. i 'arm, schlecht, gering; ein Bettler'; Helle 1732: 351 Puhho olleme rikkad, teise sandid 'bald reich, bald arm, bald gar nichts'; Piibel 1739 omma wennale, omma häddalissele ja omma sandile ommal maal; Hupel 1766: 102 nemmad peawad santi wisil omma leiba moisas palluma; Hupel 1780: 264 sant : sandi r.; santi d. 'der Bettler; schlecht, arm, gering'; Hupel 1818: 216 sant, -i d.; sandi r. 'schlecht; arm; gering; ein Bettler'; Lunin 1853: 167 sant, -i d.; sandi r. 'худой; бѣдный, убогiй, нищiй'
Murded: sant : `sandi 'paha, halb; kerjus, vigane' R(`santi VNg Vai); sańt, sandi eP sporeL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1109 sańt : sańdi 'arm, ärmlich, Bettler'; ÕS 1980: 618 sant
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sante 'heilig (von Heiligennamen)'; santen, santelen 'weichen, heiligen, santificare'; Schiller-Lübben sent, sunt(e) 'sanct'; MND HW III sante, sente, sinte, sünte 'sanctus'
Käsitlused: < kasks sante 'püha' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 43; EEW 1982: 2699-2700; Raun 1982: 152; < asks sante 'püha' EES 2012: 460; EKS 2019
Sugulaskeeled: sm santti [1564 sanchtt johannexen] 'arkipyhä / nicht auf einen Sonntag fallender kirchlicher Feiertag' < rts, vrd mr sankte 'pyhä' SSA 3: 155; SKES: 368; lvS sańd : sańted/sańtid [1828 ∫and] 'schlecht; schwach, elend; arm, Bettler' SLW 2009: 172; lv san̄´`t´, san̄´`t 'bettler; gebrechlich, lahm; schwach, elend; arm' < lad sanctus Kettunen 1938: 354-355; lv saņt 'sant, kerjus / ubags' LELS 2012: 280; vdj santti 'sant, kerjus / нищий, попрошайка' VKS: 1112

vant, vandi 'mastiköis' < asks want 'id.', sks Want id.

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 276 wand, -i r. 'Schiffswand, Stricke die den Mast halten'; Lunin 1853: 222 wand, -i r. 'веревки держащiя мачту'
Murded: vant : `vandi 'masti kinnitusköis' R(`vanti VNg Vai); vant : vandi Hi; vańt : vandi (-ń-) Sa Muh L Ris JõeK EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1445 wańt : wańdi 'Halttau am Mast'; ÕS 1980: 773 vant 'masti küljelt toestav tross'; VL 2012 vant < sks Want
Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Want [vand], meist im Pl. Wanten 'Seitenstütze der Masten und Stengen, Strickleiter am Mastbaum'
Käsitlused: < sks Want 'Halttau am Mast' GMust 1948: 95; < sks Wante ~ asks want 'Seitenstütztau' ~ rts vant EEW 1982: 3712; < rts vant ~ sks Want Raun 1982: 198; SSA 3: 407; < sks Want ~ rts vant 'vant' EES 2012: 591; < asks want 'vant' EKS 2019
Läti keel: lt vañte 'Schiffstau, Tau am Mast' < asks want 'Schiffstau' Sehwers 1953: 151; lt vants 'vānta, vant' LELS 2012: 354
Sugulaskeeled: sm vantti [1787] 'laivan reelinki; mastoa sivusuunnasta tukeva köysi / Want' < rts vant [‹ kasks t. hol want] SSA 3: 407; lv vānt̆ta 'schiffswante' < asks want 'tauwerk' Kettunen 1938: 475; lv vānta 'vant / vants' LELS 2012: 354; vdj vantta 'vant (masti küljelt toetav tross purjelaeval) / ванта (корабля)' VKS: 1483

veebiliides @ veebihaldur