[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

luurama, luurata 'salamahti jälgima; varitsema' < kasks lûren 'id.', rts lura 'id.' [luuri-tüvi pärineb tõenäoliselt alamsaksa ja luura-tüvi rootsi keelest.]

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 195 nemmat luhrsit temma pähle; Göseken 1660: 275 luhrima 'Lauren (des Hasen)'
• Murded: `luurama 'jälgima; varitsema' Kuu VNg Vai Sa Muh Emm L Ris Juu Jä VJg I VlPõ Trv San; `luurame Hel; `luuramma Har EMS V: 549; `luurima 'luurama' Sa Muh Rei Mär Pä Koe Kod KJn; `luuŕma Nõo Kan Rõu; `luuŕme M; `luuŕmõ Krl EMS V: 550
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūrima, -rin 'lauern'; lūrama, -ran '= lūrima'; ÕS 1980: 386 luurama; van luurima 'luurama'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luren 'lauern, warten; betrügen, hintergehen'; MND HW II: 1 lûren 'warten, bes. lauernd warten, heimlich auf der Lauer liegen, auflauern'
• Käsitlused: < kasks luren 'lauern' Liin 1964: 47; EEW 1982: 1399, 1400; Raun 1982: 82; Raag 1987: 323; < asks luren 'varitsema, luurama' [a-tüve tõenäol mõjutanud rts lura] EES 2012: 257; < asks luren 'varitsema' EKS 2019
• Läti keel: lt † lũrêt 'lauern' < kasks lūren Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 75; lūrēt 'lauern' < kasks luren ME: II: 520
• Sugulaskeeled: sm luurata, luurailla, luuria [1749] 'vaania, väijyä / (auf)lauern' < rts lura 'vaania, väijyä, kuunnella' [‹ kasks lūren]; krj luurata < sm SSA 2: 115; lvS lūrub 'lauern' SLW 2009: 113; lv lūrə̑, lūŕə̑ 'lauern' < kasks luren Kettunen 1938: 210; lv lūrõ 'luurata / izlūkot, izspiegot' LELS 2012: 179; vdj luuria 'nuhkida, nuuskida / шнырять' VKS: 650

märkima, märgin 'tähistama; noteerima' < kasks merken 'id.', ee märk

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 tähendama signare 'mercken'; Gutslaff 1648-1656 nemmat merckwat tetta keick asja; Göseken 1660: 481 merckima 'zeichnen notare'; Vestring 1720-1730: 130 Märkima 'Zeichnen'; Helle 1732: 136 märkima 'zeichnen, bemerken'; Piibel 1739 Ja minna kuulsin nende arro, kes pitseriga ollid märkitud; Hupel 1766: 113 Teie jodikkud wötke ommeti .. ning märkige iggakord need koppikad mis teie körtsis ärrajote; Hupel 1780: 212 märkima r.; märkma d. 'zeichnen, abzeichnen, bemerken'; Lunin 1853: 99 märkima r. d.; märkma d. 'замѣчать, означать, дѣлать замѣтки'
• Murded: `märkima 'tähistama; taipama, tähele panema; aru pidama, kavatsema' R(`merkimä Kuu); `märkima Sa Muh Rei L K I; `mäŕkmä (-me) Khn Kod KJn eL EMS VI: 345
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 652 mäŕkima, -da, -gin 'bemerken, anmerken, bezeichnen, auf’s Korn nehmen'; ÕS 1980: 442 märkima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 merken, marken 'mit einer Marke, einem Merkmal versehen'; Schiller-Lübben merken, marken 'mit der Marke, Märke versehen'; MND HW II: 1 merken, marken 'mit einem Zeichen (Mark) versehen; kennzeichnen, mit Besitzzeichen versehen'
• Käsitlused: < ee märk [‹ kasks merk], kasks marken EEW 1982: 1620
• Sugulaskeeled: sm merkitä [Agr] 'varustaa merkillä, leimata, kirjoittaa muistiin; panna merkille, havaita' < mr mærki 'merkki, tuntomerkki'; krj merkitä < sm; vdj merkittǟ 'muistaa' SSA 2: 160; lv mer̄k̆kə̑ 'bezeichnen' Kettunen 1938: 220; lv merkõ 'märkida, tähistada / apzīmēt' LELS 2012: 187; vdj merkitä, merkkiä 'märkida, märgistada / отмечать' VKS: 724
• Vt märk

† palper, palperi 'habemeajaja; velsker' < asks balberer 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Helle 1732: 85 aia mo habbe ärra 'balbiere mich doch'; Piibliraamat 1739 wötta ennesele üks terraw nugga, üks palberi habbeme-nugga wötta ennesele, ja aia paljaks oma Pea ja omma habbe; Hupel 1780: 236, 338 palper, i d. 'der Balbier, Feldscheerer'; welskär r. d. 'Balbierer'; Hupel 1818: 172 palper, -i r. d. 'Balbier, Feldscheerer'; Lunin 1853: 133 palper, -i r. d. 'цирульникъ, фельдшеръ'
• Murded: palper (palbeer) 'habemeajaja, barbier' Saareste I: 352; palber : palbre 'arst' Krk Vana Kannel IV: 526; palber 'habemeajaja' Hlj Vana Kannel VI: 2: 761; palber, -i 'arst, tohter' Hlj Amb Kod MMg Ksi Lai Plt Vil M(palper, -a Hel); palber, -e Hls Pst Krk Rõn; palbera San; palver, -i Amb Regilaul 2003-2016; `palberdama 'teist inimest rohitsema' Kuu EMS VII: 146
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 836, 839 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri 'Barbier'; Wiedemann 1893: 758, 761 *palbēr : palbēri '= palper'; *palper : palperi, pal´pri (palbēr) 'Barbier'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben balberer, barberer 'Barbier'; MND HW I barbêr, barbêrer (balbêrer) 'Barbier, der auch niedere Chirurgie betreibt'; balbêrer 'Bartscherer, der auch niedere Chirurgie betreibt'
• Käsitlused: < asks barbêr, balbêr 'palper' Treiman 1981: 47; < kasks balberer EEW 1982: 1908
• Läti keel: lt † bal̃biẽris [1644 balber] 'Barbier' Sehwers 1918: 142; lt bal̃bẽris 'Barbier' < kasks balbēr Sehwers 1953: 7
• Sugulaskeeled: sm palperi 'parturi; välskäri' SKES: 478; lv bal̄biḙr barbier < lt balbiers Kettunen 1938: 20