[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

karnapp, karnapi 'rehetoa osa' < asks karnap 'eend, ärkel, maja väljaulatuv osa'

• Murded: `karnapp : `karnapi 'rehetoa osa, peakast' Kam EMS II: 758; kaarnapp, kaarnapi 'lisaruum rehe kõrval, kuhu veeti peksmisele tulev vili' Räp Raud 1940: 194; kaŕn : karni 'külgehitis rehetoa otsas või kõrval, kuhu veetakse pekstav vili, peakast' Nõo EMS II: 758
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 karnap 'Ausbau, Vorsprung am Hause, Erker'
• Käsitlused: < kasks karnap Raud 1940: 194

münt, mündi 'metallraha' < asks münte 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Rahha johataja 'Münzmeister'; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Münze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'монета'
• Murded: münt : `mündi 'metallraha' Jõe; müńt : mündi Khk Kad Ksi EMS VI: 404; rahamünt 'raha, rahakopikas' Jõe Kad Saareste III: 485
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : müńdi 'Müntze, Geld, Gepräge'; ÕS 1980: 444 münt 'metallraha'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munte, monte 'Münze; gemünztes Geld; Kleingeld; das einzelne Münzstück'; Schiller-Lübben munte, monte 'Münze; das einzelne Münzstück'; MND HW II: 1 münte, seltener mönte 'Münze, Geldstück; Geld, Währung; Münzrecht'
• Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks munte 'Münze' EEW 1982: 1638; Raun 1982: 99; < asks munte, monte 'rahapaja; metallraha' EES 2012: 300; EKS 2019
• Sugulaskeeled: sm myntti [Agr] 'raha, kolikko; lyönnistä tullut merkki, jälki, naarmu; rahapaja / Münze; Hiebwunde, Delle, Kratzer; Münzsrätte'; krj myntti 'raha' < mr mynt 'kolikko' SSA 2: 188; lv min̄`t 'Münzerei' < vrd kasks munte, rts mynt 'Münze'; lv min̄t̆tə̑ 'münzen' Kettunen 1938: 224; vdj müntti 'münt / монета' VKS: 781

peegel, peegli 'lihvitud klaasist keha' < kasks spêgel 'id.' [Murdeis esineva peil-variandi laenuallikaks on tõenäoliselt rts spegel.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 258 ia kuÿ v̈x SPegel; Rossihnius 1632: 273 Meye kajeme nüd lebbi ütte Spegli ächk warjo|kajetawa ütte pimmeda sönna sissen; Stahl LS I 1641: 266 ke omma palgke ∫pegli ∫ees katzup 'der ∫ein leiblich Ange∫icht im Spegel be∫chawet hat'; Göseken 1660: 94 peigel 'Spiegel'; Göseken 1660: 387 pegel 'spiegel speculum'; Hornung 1693: 24 Peel 'ein Spiegel'; Vestring 1720-1730: 175 Pegel, -li 'Der Spiegel'; Helle 1732: 156, 322 pegel : peegli 'der Spiegel'; Hupel 1780: 238 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Hupel 1818: 176 pegel : peegli r. d. 'Spiegel'; Lunin 1853: 136 pegel : peegli r. d. 'зеркало'
• Murded: `piegel Kuu Lüg Vai; `peegel : `peegli (-ie-) Muh Emm Rei Mar Kse Var sporPä VJg I; `pi̬i̬gel : `pi̬i̬gli Hää M; `pi̬i̬gli Ote Rõn San V EMS VII: 295; peel : peeli (-ie-) 'peegel' Jäm Kul Mär Kir PJg Ha JMd Koe I Plt Pil; pi̬i̬l : peeli Kod KJn T; peel : peele Sa Lä Han EMS VII: 296; peil : `peili 'peegel' R(`peili VNg Vai); peil : peili Emm Rei Jür HJn Koe VMr Kad I EMS VII: 324
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 878, 888 peil´ : peili '= pēgel'; pēgel : pēgli; pēgli : pēgli (d) 'Spiegel'; ÕS 1980: 501 peegel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 spegel, spiegel, speiel 'Spiegel'; spêgelen, spiegelen 'spiegeln'; MND HW III spêgel (speygel), speyl, spigel (spiegel) 'Spiegel (als Gerät und Handelsware, Mittel der Bespiegelung)'
• Käsitlused: < kasks spegel Ariste 1963: 99; Ariste 1972: 94; Raun 1982: 118; SSA 2: 330; < kasks spegel, speigel Liin 1964: 53; < kasks spêgel EEW 1982: 1967; < asks spegel 'peegel' EES 2012: 358; EKS 2019
• Läti keel: lt spiẽģelis [1587 Spegel] 'Spiegel' < kasks spēgel Sehwers 1918: 81, 159; lt spiẽģelis 'Spiegel' < kasks spēgel 'Spiegel' Sehwers 1953: 115; spieģelis 'Spiegel' < kasks spêgel ME: III: 1006; spieģelēt 'spiegeln' < kasks spegelen Jordan 1995: 92
• Sugulaskeeled: sm peili [1637 speili] 'Spiegel'; krj peili < rts spegel [‹ kasks spēgel]; is speili < sm SSA 2: 330; lvS spiegel, spiegil 'Spiegel' SLW 2009: 178; lv spìe̯giĺ 'spiegel' < kasks spegel; spìe̯giĺt́̆t́ə̑ 'sich spiegeln' < sks Kettunen 1938: 378; lv spīegiļ 'peegel / spogulis'; spīegiļtõ 'peegeldada / atspoguļot' LELS 2012: 302; vdj špeili 'peegel / зеркало' VKS; is peili 'peegel' Laanest 1997: 144

proovima, proovin 'midagi teha püüdma; katsetama; maitsma' < asks proven 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 92, 326 pröwima 'Prüfen'; pröwima 'Probieren / prüfen'
• Murded: `pruovima R; `proovima (-uo-) Jäm Khk Muh Rei sporLä Tõs Pär Hää Ris sporJä VMr sporI; `proomima Plt; `pru̬u̬vima KJn; `pru̬u̬vma Ran Rõn; `pru̬u̬ḿma T V; `roovima Sa Tor; `roobima Mih; `ru̬u̬vima KJn; `ru̬u̬vme Hls Krk EMS VII: 760
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 968 prōwima, -in; prōwitsema, -sen 'versuchen, probiren, prüfen, examiniren'; prōmima '= prōvima'; ÕS 1980: 538 proovima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 proven 'kennen lernen, merken, versuchen, probieren, suchen nach'; Schiller-Lübben proven 'kennen lernen, merken, wahrnehmen, ermeßen'; MND HW II: 2 pröven (proyven), prôven, prü̂ven 'wahrnehmen, erkennen, vernehmen; nachweisen, feststellen; prüfen, überprüfen, probieren'
• Käsitlused: < kasks proven Ariste 1972: 96; EEW 1982: 2180; Raun 1982: 128; < asks proven 'proovima' EES 2012: 386
• Läti keel: lt pruõvêt 'probieren' < kasks prōven 'probieren' Sehwers 1918: 156; Sehwers 1953: 95; lt prauvêt 'probieren' < asks prauwen 'probieren' Sehwers 1953: 94; prauvēt, pruovēt 'probieren, versuchen' < kasks proven Jordan 1995: 83
• Sugulaskeeled: lv prōvə̑ 'proben, versuchen' < vrd lv prōv Kettunen 1938: 312; lv prōvõ 'proovida, katsuda / mēģināt, provēt' LELS 2012: 254; vdj proobata, proovata, proovvia 'proovida / пробовать' VKS: 963; is prooppuaɢ 'proovida, maitsta' Laanest 1997: 154
• Vt proov

seekel, seekli 'rahaühik' < asks sēkel(e) 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1647-1657
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1647-1657: 91 Se nurm massab nelli sadda sekelit Höbbe; Gutslaff 1647-1657: 95 seh weddas ütte pohlt Sekeli; Virginius 1687-1690 se Maa on Nellisadda Seeklit Höbbedad wäärt; Piibel 1739 temma pigi terra wagis kuussadda sekli rauda; Üks küllimit odra peab maksma üks sekel
• Murded: `seekel : `seekli (-ie-) 'Juudamaa raha' Kuu Jäm Kse Nõo EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1143 sēkel : sēkla (d) 'Viertellof'; kat´s sēklat mād 'eine Halblofsstelle'; EÕS 1937: 1286 seekel 'veerandvakamaa'; ÕS 1980: 623 seekel 'Vana-Idamaade kaaluühik ja münt'
• Saksa leksikonid: MND HW III sēkel(e) (seekel, seckel) 'Münzsorte'; Demin. sēkelîn (von der Sichelform)
• Käsitlused: < sks Sekel EEW 1982: 2730; < asks sēkel(e) 'teatud münt' EES 2012: 464

tellima, tellin 'taotlema, teha laskma' < asks stellen 'id.', sks (be)stellen 'id.'

• Esmamaining: Luce 1812
• Vana kirjakeel: Luce 1812: 49 käskis tedda seäl monda asjad tellida; Lunin 1853: 192 tellitama d. 'заказывать; вмѣсте приходить'; Jannsen 1862: 148 üsna tellimatta ja palkamatta 36 töinnimest .. senna tulnud
• Murded: `tellima (-mä) 'paluma, kutsuma; seadma, reguleerima' R S L KPõ Iis Trm Lai Plt SJn; `tel´ma Mar Vig Tõs Kõp; `tel´mä (-me) Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1264 tel´l´ima, -in 'stellen, bestellen, bitten, beschicken, ausrichten, verrichten'; tel´litama '= tel´lima'; ÕS 1980: 704 tellima
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; betreiben, machen; einrichten'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; Schiller-Lübben stellen 'stellen, hinstellen, anstellen; trachten nach etwas'; bestellen 'anordnen, einrichten, befehlen'; MND HW III stellen 'in bestimmter Weise stellen, richten'; bestellen '(Waren) bestellen; eine Botschaft bestellen, etw. verrichten; anweisen, hinweisen'
• Käsitlused: < kasks stellen, vrd sks bestellen EEW 1982: 3123-24; < kasks stellen Raun 1982: 174; < sks bestellen '(ette) tellima; kutsuma; nimetama', asks stellen 'panema, asetama' EES 2012: 532; < sks bestellen 'tellima' EKS 2019
• Läti keel: lt stel̃lêt 'stellen; senden, schicken' < kasks stellen 'stellen; liefern, hinstellen, bereitstellen' Sehwers 1918: 160; Jordan 1995: 95
• Sugulaskeeled: sm tällätä [1787] 'asettaa, panna; sovittaa (paikalleen); laittaa / stellen, legen; einpassen, anbringen' < rts ställa SSA 3: 354; lvS tell, telub; tel´l´, -ub 'stellen; ordnen, einrichten; ausrichten, bestellen' SLW 2009: 194; lv te`ĺĺə̑ 'stellen, ordnen, bestellen; sich anschicken, vorgeben' < kasks stellen Kettunen 1938: 412

värv, värvi 'värvus, keha nähtav omadus' < kasks verwe, varwe 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 433 Sihskit peäwat sahma nemma kuj lummi, echk nemmät olles kui werrest farb, sihskit pääwat nemmat kuj will sahma; Stahl 1637: 54 farw : farwi∫t 'Farbe'; Stahl HHb IV 1638: 246 ninck kus temma on kudt punnane Farw 'vnd wenn ∫ie gleich ist, wie Ro∫infarb'; Gutslaff 1648: 212 Karw /a 'Farbe'; Göseken 1660: 88, 183, 341 warwi 'Farbe'; warw 'Farb'; punnane warw 'röthe rubedo'; Piibel 1739 ommad silmad wärwiga hörunud; Hupel 1780: 302 wärw, -i r. d. 'die Farbe (zum Färben)'; Lunin 1853: 218 wärw, -i r. d. 'краска для крашенiя'
• Murded: värv : `värvi R(`värvi Vai); väŕv (-r-) : värvi S(väŕm Jäm Muh); väŕv (-r-) : värvi K I Nõo Võn Kam Ote; väŕm (-r-) : värmi L Kõp Vil M TLä San V(veŕm Har); värb : värbi (värvi) Mar Mär Vän Nis EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1476, 1477 wäŕm : wäŕmi '= wäŕw'; wäŕw : wäŕwi 'Farbe'; ÕS 1980: 810 värv
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 verwe, varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe'; MND HW I verwe (verve) 'Färbung, Farbe, Farbstoff'; varwe (varue, varve, varfe) 'Farbe, color; Farbstoff, Farbe; Aussehen'
• Käsitlused: < kasks varwe 'Farbe' Ariste 1963: 108; < kasks verwe, varwe 'Farbe' Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 3988; < kasks verwe Raun 1982: 212; < asks verwe, varwe 'värv' EES 2012: 621; EKS 2019
• Läti keel: lt per̃ve 'Farbe' < kasks verwe 'Farbe' Sehwers 1918: 49, 155; Sehwers 1953: 87; lt varve 'Farbe' < kasks varwe 'Farbe' Sehwers 1953: 152; perve 'Farbe, vorzüglich Ölfarbe' < kasks verwe 'Färbung, Farbe, Farbstoff' Jordan 1995: 81
• Sugulaskeeled: sm väri [1642 färi] 'Farbe' < rts färg SSA 3: 483; lvS peru 'Farbe' SLW 2009: 147; lv ver̄m 'farbe, farbstoff' < küsks warve Kettunen 1938: 478; lv verm 'värv / krāsa' LELS 2012: 360
• Vt värvima