[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kaneel, kaneeli 'maitseaine' < asks kanêl, kannêl 'id.'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Virginius 1687-1690 kallist Mürri, Wiis sadda Seekli, nink Kanelit pool se werra; Helle 1732: 107 kanel 'der Zimmet, Caneel'; Hupel 1780: 172 kaneel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lithander 1781: 530 üks lussika täis woid, Sukrut, Kannelit; Hupel 1818: 70 kanel, -i r. d. 'Zimmet, Kanehl'; Lunin 1853: 48 kanel, -i r. d. 'корица'
• Murded: kanee·l (-l´) 'maitseaine' eP(-ie-); kani̬i̬l´ Trv; kane·l´l Kod; kanel VNg EMS II: 653
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 221 *kanēl : kanēli 'Zimmet'; EÕS 1925: 173 kaneel; kaneelipuu 'Zimtbaum'; ÕS 1980: 232 kaneel 'kaneelipuu koor maitseainena'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben kannêl 'Zimmet, Zimt'; MND HW II: 1 kanêl (kaneil), kannêl 'Kaneel, Stangenzimt (als Gewürtz und Heilkraut)'
• Käsitlused: < kasks kannêl Liin 1964: 55; < kasks kan(n)êl Raun 1982: 30; < rts kanel, kasks kannēl SSA 1: 298; < asks kannēl 'kaneel' EKS 2019
• Läti keel: lt kanēlis 'Kaneel' Sehwers 1953: 46
• Sugulaskeeled: sm kaneli [1642 caneli] 'mauste / Zimt' < mr caneel 'cinnamomum' [‹ kasks kannel)] SSA 1: 298; lv kanēļ 'kaneel / kanēlis' LELS 2012: 104

laabruk, laabruki 'riietusese' < asks slâp-rok 'öökuub'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 laabrok d. 'Schlafrock'; Lunin 1853: 80 laabrok d. 'халатъ'
• Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R; `laabrukas : `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR EMS IV: 752; `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl EMS IV: 849; labruk ~ laabruk 'öökuub' Saareste II: 161
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470, 471, 472 *lāhwrok : lāhwroki (lālork) 'Schlafrock'; *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; lāw-kūb : -kūe 'Schlafrock'; Salem 1890: 157 laap-rokk : -roki 'халатъ'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
• Käsitlused: < sks Schlafrock EEW 1982: 1190

raad, rae 'linna omavalitsusorgan, linnanõukogu' < kasks rât 'nõu(anne); nõukoda'

• Esmamaining: ametivanne 1570
• Vana kirjakeel: ametivanne 1570; EKVTS 1997: 79 ninck außull Rhade, Isandee nynck ßelle tallÿya Lÿnnhall; Awerbach 1589; EKVTS 1997: 94 keick auwusts Rads Isandette ehen tunnistut; Rossihnius 1632: 302 se om selle Rattile wölgo; Stahl 1637: 98 Rahd : rahdi∫t 'Rath'; Gutslaff 1648: 231 Raht/ e 'Raht'; Gutslaff 1648: 78 Rathi Isand 'Senator; raehärra'; Göseken 1660: 93 Raad/ i 'Rahd'; VT 1686 andke teije nühd Üllembälle Pähmehelle nink Rahdille teedä; Vestring 1720-1730: 194 Raad, -di 'Der Rath, Magistrat'; Helle 1732: 164 raad 'der Rath, magistrat'; Helle 1732: 322 raad 'der Rath'; Piibel 1739 üks mees, Josep nimmi, kes rae-issand olli; Hupel 1780: 251 raad : raadi od. rae r. d. 'Rath, Stadtrath'; Lunin 1853: 153 raad : raadi ~ rae r. d. 'магистратъ, совѣтъ, судъ'
• Murded: raad : rae Jõh EKI MK; rae oone Khk; rae ärra Plt; rae isand Jäm Emm Kos KJn Har; rae koda Lüg Jäm Khk Kod Nõo Har; rae kohus Emm Trv; rae mõis Mar Tõs EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1030 rād´ : rāe 'Rath, Stadtrath, Magistrat'; ÕS 1980: 566 raad '(linnaomavalitsuse organ)'; Tuksam 1939: 787 Rat 'nõu(anne); nõukogu'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rât 'Rat, Ratschlag; Beratung; beratende Versamlung'; Schiller-Lübben rât 'Rath; Beschluss; der Rat, Senat'; MND HW II: 2 rât (rad, raad, rait) 'Beschluß, Entscheid; Gruppe von Personen, beratende Versammlung; Gemeinschaft, Stadtrat, (in Rom:) Senat'
• Käsitlused: < kasks rât Ariste 1940a: 110; Ariste 1963: 102; Liin 1964: 47; Raun 1982: 137; < kasks rât, vrd sks Rat EEW 1982: 2359; < asks rāt 'nõu, abi; nõukogu' EES 2012: 410
• Läti keel: lt *rãtũzis 'Rathaus' < kasks rāthūs Sehwers 1918: 156; lt rãteskuñgs [1587 Rateskungems] 'Ratsherr' < sks Sehwers 1918: 81
• Sugulaskeeled: sm raati [Agr radhi] 'neuvosto, maistraatti' < mr radh 'neuvosto; neuvo, apu' SSA 3: 35; sm raati < asks rât 'Fürsorge, Verfügungsgewalt' ~ rts råd 'Rat; Ratschlag, Hilfe' Bentlin 2008: 166; lv rō̬`t-izànd 'ratsherr' < sks rat Kettunen 1938: 345
• Vrd raatus

raam, raami 'ümbritsev ääris; kanderaam' < kasks rame 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 39 rahm : rahmi∫t 'Todtenbahr'; Gutslaff 1648: 207 Ramm 'Bâre, Todten-Bâre'; Göseken 1660: 121 Raam, -i 'Bahr darauff man etwas träget'; Surnu Raam 'Todten Baar'; Göseken 1660: 329 Raamit 'Raamen / Fenster oder Neyerämen'; Hornung 1693: 24 Raam 'ein Rahmen darauff was wirket wird'; Vestring 1720-1730: 195 Raam, -mi 'Die Todten-baar'; Helle 1732: 164, 322 raam 'der Rahmen'; Piibel 1739 pannid neid wodide ja ramide peäle; Hupel 1780: 251 raam, -i r. d. 'Rahmen'; Lunin 1853: 153 raam, -i r. d. 'пяльцы, носилки'
• Murded: raam : `raami 'ümbritsev ääris; ristkülikukujuline alus' R; raam : raami (-oa-, -ua-) eP; raaḿ: raami eL EMS VIII: 128
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424, 1031 krām : krāma '= rām'; rām : rāmi 'Rahmen, Sänfte'; ÕS 1980: 567 raam; Tuksam 1939: 785 Rahmen 'raam; raamistik; šassii'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rame 'Rame, Einfassung; bes. der Scherrahm u. der Wandrahm der Weber, Tuchbereiter, Färber; Fensterrahm'; Schiller-Lübben rame, ramen 'Rahm, Einfassung, bes. der Wandrahm, der zur Bereitung (zum Trocknen) des Tuches'; MND HW I rāme, rām 'Einfassung von Gebäudeöffnungen, Fensterrahmen; hölzernes Gestell, Rahmen zum Trocknen und zur weiteren Bearbeitung von Tuchen, Wandrahm'
• Käsitlused: < kasks rame, ramen Ariste 1963: 102; Liin 1964: 54; < kasks rame 'Rahm, Einfassung', vrd sks Rahmen EEW 1982: 2365-2366; < kasks rame Raun 1982: 137; < asks rame 'raam, ääris, kangakuivatusraam', rts ram 'raam, ääris; kandesõrestik' EES 2012: 411; < asks rame, ramen 'raam' EKS 2019
• Läti keel: lt rãmis 'Rahmen' < kasks rame Sehwers 1918: 156; lt rãmis 'Rahmen' < sks Rahm Sehwers 1953: 98; rāmis, rāms 'Rahmen' < kasks rame Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm raami [1804] 'kehys / Rahmen' < rts ram 'kehys' [‹ kasks rame 'Rahmen']; is rāmi; vdj rāmi < ee ~ sm; krj roama; krjA rama; vps ram < vn рам SSA 3: 33; lv rō̬m 'rahmen' < sks Kettunen 1938: 344-345; lv rǭm 'raam / rāmis'; pūrǭm 'puuraam / koka rāmis' LELS 2012: 260, 273; vdj raama, raami 'raam / рама' VKS: 1020

riim, riimi 'luuleriim' < asks rîm 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 93, 335 rijhmi 'Reim'; Riem 'reim rhytmus'; Hupel 1818: 512 Reim 'sündis sanna r.; ütte-hälelinne sõnna d.'
• Murded: riim : `riimi 'teksti korraldav häälikuline kooskõla; ladusus' Kuu RId; riim : riimi Sa Muh Mär Tõs Hää I Plt KJn M Ran Kan Plv; riiḿ : riimi Krk Har; riiv´ : riivi Krl Se EMS VIII: 331
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1062 *rīm : rīmi 'Reim'; *rīmima, rīmitsema 'reimen'; ÕS 1980: 595 riim
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rîm, rime 'Reim'; rimen 'reimen/Verse machen'; Schiller-Lübben rîm 'Reim, Reimspruch'; rimen 'reimen, passen'; MND HW II: 2 rîm 'Verszeile in gebundener Sprache; gereimter Bruch, Strophe, Gedicht'
• Käsitlused: < kasks rîm Liin 1964: 60; SKES: 874; EEW 1982: 2477; Raun 1982: 142; SSA 3: 73; < asks rīm 'riim, luuletus' EES 2012: 427; EKS 2019
• Läti keel: lt rĩme 'Reim, Gedicht' < kasks rīm 'Reim; Reimspruch; Dichtung überhaupt' Sehwers 1953: 102; rīme 'Rein; Gedicht' < kasks rîm 'Reim, Dichtung überhaupt'; *rẽmêt 'reimen' < kasks rīmen Sehwers 1918: 157; rẽmêt 'reimen; dichten' < kasks rīmen 'reimen, Verse machen' Sehwers 1953: 102
• Sugulaskeeled: sm riimi [1583] 'loppusointu, loppusoinnullinen runo / Reim, Vers' < mr rim, riim 'säe, runo, riimi' [‹ kasks rīm] SSA 3: 73; SKES: 784; lv rīm 'reim' Kettunen 1938: 340

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
• Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
• Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
• Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
• Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
• Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
• Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
• Läti keel: lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < mr rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

rump, rumba 'väike paat' < asks rump 'piklik nõu; ümar (laeva)kere'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: rump : rumba 'väike lootsik' Mih Pär; rump : rumbi Ksi EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1090 rump : rumba (SW) 'kleines Boot, Trogboot'; EÕS 1937: 1170 rump 'puutüvest tehtud paat (Baumkahn, Kanu)'; ÕS 1980: 602 rump 'ruup, lameda põhjaga lootsik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rump 'Rumpf, Leib; längliches bauchiges Gefäß'; MND HW II: 2 rump, rümp, romp 'runder geflochtener Behälter'
• Käsitlused: < kasks rump 'längliches, bäuchiges Gefäss' GMust 1948: 91; Liin 1968: 54; < ? kasks EEW 1982: 2555: võimal. kontam. ruup 'paat' + rump 'puupakk'; < asks rump 'piklik nõu; laevakere (ilma masti, taglase ja tüürita)' EES 2012: 439; EKS 2019

ruum, ruumi 'hoone osa; vaba pind; piiritletud maa-ala' < kasks rûm 'Raum'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 303 et tæma meidt sen suhre ninck laÿa Taÿwase rhumi sisse tachtis wia; Gutslaff 1648: 231 Mah 'Raum'; Göseken 1660: 93 Ruum/ i 'Raum'; Vestring 1720-1730: 211 Ruum, -mi 'Der Raum'; Piibel 1739 Jona olli mahhaläinud laewa rumi sisse, ja mahhaheitnud; Hupel 1780: 261 ruum, -i r. d. 'der Raum'; Hupel 1818: 212 ruum, -i r. d. 'Raum'; Lunin 1853: 164 ruum, -i r. d. 'мѣсто, пространство'
• Murded: ruum : `ruumi 'asu; eluase' Kuu RId; ruum : ruumi S L Ha JMd Koe VJg I VlPõ eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1093 rūm : rūmi 'Raum, Platz'; ÕS 1980: 603 ruum
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld, freie See'; Schiller-Lübben rûm 'Raum, Platz, bes. freies Feld'; MND HW II: 2 rûm, rôm 'Ausdehnung; Zwischenraum, Abstand; verfügbarer Platz; Fläche, Gebiet; Ort, Stelle'
• Käsitlused: < kasks rūm 'Raum'; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 95; EEW 1982: 2564; Raun 1982: 146; Raag 1987: 324; < asks rūm 'ruum, koht; lage väli' EES 2012: 440; EKS 2019
• Läti keel: lt rũme 'Raum' < kasks rūm 'Raum' Sehwers 1918: 157; Sehwers 1953: 104; lt rūme 'Raum; Wohnraum' < kasks rûm 'Raum' Jordan 1995: 86
• Sugulaskeeled: sm ruuma [1752] 'tila; laivan lastitila; lantala / Raum, Platz; Frachtraum; Abtrittsgrube' < rts rum SSA 3: 114; SKES: 889; lv rūi̯m, rùim, rūm 'raum; miete' < kasks rûm Kettunen 1938: 346; lv rūim, rūm 'ruum / telpa, vieta, rūme' LELS 2012: 276; vdj ruumi, roomi 'koht; ruum / место, помещение' VKS: 1082

salv, salvi 'võie' < kasks salve 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 322 tey temma ütte klasi Salwi kahn; Stahl HHb III 1638: 246 ninck ∫alwit 'vnd Salben'; Gutslaff 1648: 233 Salw/e 'Salbe'; Göseken 1660: 93 Salwi 'Salbe'; Göseken 1660: 345 Salw/ i 'Salbe ungentum'; VT 1686: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Hornung 1693: 24 Salw 'die Salbe'; Vestring 1720-1730: 215 Salw, -wi 'Eine Salbe'; Helle 1732: 173 salw 'die Salbe'; Piibel 1739 ei salwi egga wiroki, ei wina egga ölli; Hupel 1780: 263 salw, -i r. d. 'Salbe'; Lunin 1853: 167 salw, -i r. d. 'мазь; шалфей'
• Murded: salv : `salvi R(`salvi); sal´v : sal´vi (-l-) Sa Muh Hi L Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn M TLä Rõn San sporV; sal´b : salbi Mar; sal´m : salmi Juu Hls EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1106 sal´w : sal´wi 'Salbe'; ÕS 1980: 615 salv
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 salve 'Salbe'; Schiller-Lübben salve 'Salbe'; MND HW III salve 'Salbe, Mittel zur Pflege der Haut'
• Käsitlused: < kasks salve 'Salbe' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 58; EEW 1982: 2688; Raun 1982: 152; Raag 1987: 325; < asks salve 'salv' EES 2012: 458; EKS 2019
• Läti keel: lt † zal̃ves [1638 Sallwes] 'Salbe' < kasks salve Sehwers 1918: 82, 100, 165; pl. zalves 'Salbe' < kasks salve 'Salbe' Sehwers 1953: 161
• Sugulaskeeled: sm salva [1622] '(lääke)voide / Salbe' < mr salva [‹ kasks salve] SSA 3: 150; SKES: 957; lv zal̄´, zal̄v 'salbe' Kettunen 1938: 398; lv zalb 'salv / ziede' LELS 2012: 376
• Vt salvima

tropp, tropi 'ravim(iannus), tilgad; naps' < asks drope 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 46 sinna [pead] sedda juurt ennesele walmistama pulwriks ja troppiks; Lunin 1853: 199 trop, -i r. d. 'капля'
• Murded: tropp : trobi Kuu; tropp : troppi VNg IisR; tropp (-ṕp) : tropi Jäm Emm Rei Lä JMd VJg I Plt TLä San V; ropp : ropi Khk Kse Han Tor KJn Hls Krk EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : pl. tropid 'Tropfen (als Medicin)'; EÕS 1937: 1571 tropp 'tilk'; tropid 'tilgad; napsid, tipsud'; ÕS 1980: 728 tropp 'naps viina'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben drope, drape 'Tropfe'; MND HW I drōpe (drape) 'Tropfen; Bezeichnung für eine Krankheit, die man einem bösen Tropfen zuschreibt'
• Käsitlused: < kasks drōpe (drape) Liin 1964: 58; < kasks drope, vrd sks Tropfen EEW 1982: 3277; < kasks drope Raun 1982: 181; < asks drope, drape 'tilk, piisk' EES 2012: 546
• Läti keel: lt pl. drapes 'Tropfen (in der Medizin)' < kasks drape 'Tropfen' Sehwers 1918: 38, 146; Sehwers 1953: 27; drapes 'Tropfen (Medizin)' < kasks drape (neben drōpe) Jordan 1995: 60
• Sugulaskeeled: sm roppi [1787 troppi] 'lääke, rohto; ryyppy, viina / Medizin, „Tropfen“, Schnaps' < rts droppe, droppa 'pisara, tilkka; tippa' SSA 3: 92; lvS tropp 'Tropfen' SLW 2009: 199; lv trop̄, drop̄ 'arznei, tropfen' < kasks drope Kettunen 1938: 40, 432

tropp, tropi 'kokkupleissitud köis' < asks strop 'id.', sks Stropp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: tropp : trobi 'köis; köiest aas' Kuu; tropp : troppi Jõe VNg; tropp : tropi Jäm Hi Rid Mar Khn Hää Ris; ropp : ropi Khk Mus Pöi EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1324 tropp : tropi (D) 'Stropp (ringförmig zusammengepleisstes Tau)'; Salem 1890: 410 tropp : tropi 'кольцеобразно завязанная верёвка'; EÕS 1937: 1571 tropp 'laev (Stropp)'; ÕS 1980: 728 tropp 'aastross'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben strop 'gedrehter Strick'
• Käsitlused: < kasks strop 'gedrehter Strick' GMust 1948: 48, 94; < sks Stropp EEW 1982: 3277
• Läti keel: lt štrapa 'die Schlinge am Schiffstau, die am Mast gebracht ist' < sks Stropp 'Tauschlinge am Mast zur Befestigung des Segels' Sehwers 1953: 140
• Sugulaskeeled: sm roppi (ropi, troppu) [1863 roppu] 'raksi, (nahka- t. köysi)lenkki, silmukka / Stropp' < rts stropp 'raksi, lenkki' [‹ hol strop, t. kasks strop] SSA 3: 92-93; krj rohvi 'määrly, sinkilä' < sm rohvi 'mäystin, sinkilä' SSA 3: 92; vdj štroppi 'tropp, (aas)tross / строп' VKS: 1239

viiruk, viiruki 'lõhnaaine (Gummi olibandum)' < kasks wî-rôk 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 423 Nemmat sahwat kihk sabast tullema, kulda ninck wyroki tohma; Stahl HHb II 1637: 14 wirock 'Weihrauch'; Stahl LS I 1641: 81 kudt wihrock 'wie Weihrauch'; Gutslaff 1648: 246 Sauwrocht /u 'Weyrauch'; Gutslaff 1647-1657: 221 weihit temmalle Kostit: Kulda, wihrokit n. mÿrrhe; Göseken 1660: 95 wijrohk 'Weyruch'; VT kk 1690: 476 Nink Kaneeli nink Suitzutava Rohi nink Salwi nink Wirokit nink Wihna; Vestring 1720-1730: 292 Wirook, -ki | Wiruk, -ki 'Weyrauch'; Helle 1732: 209 wirook 'der Weyrauch'; Piibel 1739 need maggusa haisoga rohhud, ja head selged wirukid; Hupel 1780: 314 wirok, wirook, wiruk, -i r. d. 'Weyrauch'; Lunin 1853: 231, 235 wirok, -i r. d. 'ладанъ, ѳимианъ'; würok, -i d. 'ладанъ; морщина'
• Murded: viiruk (viirok), -i S Mar Kse Pä Ris Juu Koe VJg Kod Pal Plt KJn Krk Puh San Plv; `viiruk : `viirugi Kuu Lüg; viirup, -i Kse Nõo
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1529, 1560 wīruk : wīruki 'Weihrauch'; wīrok : wīroki (d) '= wīruk'; wǖruk : wǖruki '= wīruk'; ÕS 1980: 790 viiruk 'suitsutamisel kasutatav lõhnaaine'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 wî-rôk, -rik, -rek, wîrk 'Weihrauch'; Schiller-Lübben wîrôk 'Weihrauch'
• Käsitlused: < kasks wirôk Liin 1964: 40; < kasks wirōk EEW 1982: 3830; < kasks wî-rôk Ariste 1963: 109; Raun 1982: 203; Raag 1987: 323; < asks wirōk 'vaik lõhnaainena' EES 2012: 604; EKS 2019
• Läti keel: lt vĩrãks [1587 Wyrock] 'Weihrauch' < kasks wīrok, wīrak Sehwers 1918: 31, 82, 165; lt vĩrãks, vĩraks, vĩruoks 'Weihrauch' < kasks wīrōk 'Weihrauch' Sehwers 1953: 159; vīraks 'Weihrauch' < kasks wîrôk, -rik, -rek Jordan 1995: 110
• Sugulaskeeled: lv vi’r, vīràk̀, vi’rrə̑z 'weihrauch' < kasks wīrōk Kettunen 1938: 489, 494; lv vīrak 'viiruk / vīraks' LELS 2012: 366