[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 6 artiklit

priske, priske 'täidlane, jõuline; terve' < kasks vrisk 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Hupel 1766: 30 Kui sa terwe olled siis sa sööd kül priskeste; Hupel 1780: 247, 317 prisk (lehhast) r. d. 'frisch'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Hupel 1818: 191, 293 prisk, -e od. -i r. d. 'frisch, lebhaft'; wrisk d. 'frisch, lebhaft'; Lunin 1853: 148, 235 prisk, -e od. -i r. d. 'живый, скорый, проворный'; wrisk d. 'свѣжiй, живый'
Murded: prisk : `priski R(`priski Vai); `priske (-ś-) VNg Jõh IisR sporeP Hls TLä San Krl; priśk : priśsi Har; `priśki Rõu Plv Vas; priśs : priśsi Krl Rõu; `priska Jõe; `riske Khk Vll Jaa Pöi Muh Mih PJg Tor KJn M EMS VII: 753
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 966, 970, 1058, 1557 priske : priske 'frisch, munter, kräftig'; prüske (O) (riske wriske) '= priske'; ÕS 1980: 535 priske
Saksa leksikonid: Lübben 1888 vrisch 'frisch, neu, jung'; vrisch-, vrislig 'frisch, jung, rüstig, gewandt'; Schiller-Lübben vrisch 'jung, frisch, wohlgemuth (wie hochd.)'; MND HW I vrisch, vris, vresch 'frisch, soeben hergestellt; neu, ungebraucht; gesund, kräftig'
Käsitlused: < kasks vrisch Raun 1982: 128; < asks vrisch 'noor, värske, rõõmus' EES 2012: 385; EKS 2019
Läti keel: lt prišs 'frisch' Sehwers 1953: 95; brišs, prišs [1761 frisch] < kasks vrisch Sehwers 1953: 17, 95; brišs 'frisch' < kasks vrisch Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm friski, priski, riski [1786] 'raikas, raitis; terve, reipas, vahva ja suuri / frisch, kalt; stark, groß' < rts frisk 'tuore, viileä, raikas; terve' [‹ kasks vrisch, sks frisch]; is riski 'voimakas'; krj riski, priski, priški 'rivakka, reipas, sukkela, terve, eloisa, vilkas, ahkera' < sm SSA 1: 118; lv priš̄, pris̄k 'frisch' Kettunen 1938: 312; lv priš 'värske / svaigs' LELS 2012: 254; vdj priski 'priske, tüse, rammus / полный, упитанный' VKS: 961

pruun, pruuni 'värvus' < asks brûn 'id.'

Esmamaining: Hupel 1766
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 209 kerp /e 'braun'; Helle 1732: 116 körb 'braun (Pferd)'; Helle 1732: 164 punnase-körb 'braun-roth (Pferd)'; Helle 1732: 171 ruged 'gelbe, braune (Haare)'; ruskiad 'Brand-gelb, braun-roth'; Hupel 1766: 72 Need prunid pornikad, mis leht ku sees öhto lendwad, korjatakse, ja panna mee sisse; Lithander 1781: 509 woetakse .. üht pol Pitsklasi täit pruun Sirupi; Hupel 1818: 192 pruun, -i r. d. 'braun'; Lunin 1853: 148 pruun, -i r. d. 'коричневый, смуглый, гнѣдой'
Murded: pruun : `pruuni 'pruuni värvi, pruun värvus' R(`pruuni Vai); pruun : pruuni Hi L K sporI Hel T sporV; ruun : ruuni Sa Muh Tor M; pruum : pruumi 'pruun' Trm Kod Äks Ksi V(-ḿ); ruuḿ : ruumi Trv EMS VII: 771
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 970 prūń : prūni 'braun'; ÕS 1980: 541 pruun
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben brûn 'glänzend, funkelnd; braun'; MND HW I brûn 'braun, glänzend (von Waffen)'
Käsitlused: < kasks brūn, vrd sks braun EEW 1982: 2186; < kasks brûn Raun 1982: 128; < asks brūn 'särav, läikiv; pruun' EES 2012: 387; EKS 2019
Läti keel: lt brũns 'braun' < kasks brūn Sehwers 1918: 71, 144; Sehwers 1953: 19; brũnis 'ein braunes Pferd' < asks brūne 'das kastanienbraune Pferd' Sehwers 1953: 19; brūns 'braun' < kasks brûn Jordan 1995: 57
Sugulaskeeled: sm ruuni (pruuni) [1826] '(tumman)ruskea / (dunkel)braun'; krj ruuni, pruuni; ee pruun < mr brun 'ruskea' SSA 3: 114; lvS brūn ~ brūni 'braun' SLW 2009: 52; lv brūni 'braun' < kasks brūn Kettunen 1938: 30; lv brūni 'pruun / brūns' LELS 2012: 49; vdj bruun 'pruun / коричневый' VKS: 172

roos, roosi 'lill; nahahaigus' < kasks rose 'id.', sks Rose 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301 Roside pæl piddame keuwma; Stahl HHb II 1637: 107 taiwane rohs 'cœli Ro∫a'; Stahl 1637: 101 Rohse : rohsi∫t 'Rose'; Gutslaff 1648: 232 Roseninni 'Rose'; Göseken 1660: 93 Roese 'Rose'; Göseken 1660: 340 Rohse 'rose (flos)'; Rosanini 'rose flos'; Virginius 1687-1690 ke teid kattis, Rosi karwaliste Reiwastega illusaste; Vestring 1720-1730: 209 Roos, -si 'Eine Rose'; Hupel 1780: 259, 260 roos, -i r. d. 'Rose (Blume)'; rosi pu r. d. 'der Rosenstock'; Lenz 1796: 21 Ke jurte läbbi ommad Rosid tahhap ennämbas tetta; Schmidt 1816: 99 Mis siis rosist saab, kui sedda ei arstitakse; Hupel 1818: 209 roos, -i r. d. 'Rose (jede Blume); Rose (Krankheit)'; Lunin 1853: 162 roos, -i r. d. 'роза (цвѣтокъ); рожа (болѣзнь)'
Murded: ruos : `ruosi 'aia- või toalill; nahahaigus' R(`ruosi); roes : roosi Sa Muh Lä; roos : roosi (-uo-, -ua-) Hi L K I; ru̬u̬ś : roosi Hää Kod KJn eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 rōz´ : rōzi 'Rose, auch andere bes. Gartenblumen; Rose (die Krankheit)'; ÕS 1980: 599 roos 'ka med'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rose (ruse) 'Rose'; Schiller-Lübben rose 'Rose'; MND HW II: 2 rôse (royse), rûse 'Rose, einzelne Rosenblüte; Rose als Symbol; rundes Zierstück, Rosette; Name anderer Blütenpflanzen; mit Rötung, Schwellung und Fieber verbundene Hautentzündung'
Käsitlused: < sks Rose SKES: 891; EEW 1982: 2537; < kasks rose Ariste 1963: 102; Liin 1964: 62; Raun 1982: 145; Raag 1987: 325; < asks rose 'roos', sks Rose 'erüsiipel' EES 2012: 436; < asks rose 'roos' EKS 2019
Läti keel: lt ruõze [1585] 'Rose' < kasks rōse Sehwers 1918: 81, 157; † ruõdze 'Rose (Krankheit)' Sehwers 1918: 54, 157; lt ruõdze 'Rose; Rotlauf' Sehwers 1953: 103; ruoze 'Rose, Maßliebchen, Marienblümchen; Rose, Rotlauf' < kasks rose 'Rose' Jordan 1995: 86
Sugulaskeeled: sm ruusu [Agr rosi] 'ruusukukka; ruusutauti / Rose' < mr rōs, rōsa 'ruusu' [‹ kasks rose, ruse]; is rūsu; krj ruusu < rts ros 'erysipelas' [‹ sks rose] SSA 3: 115; lvS ruoš, ruož 'Rose (auch die Krankheit)' SLW 2009: 167; lv rùo̯ž 'rose; krankheit' < sks Kettunen 1938: 348; lv rūož 'roos / roze (Rosa)'; lv rūož 'roospõletik, roos, erüsiipel / roze' LELS 2012: 278; vdj rooza 'roos / роза' VKS: 1074; vdj ruuso 'roos (sügav nahapõletik) / рожа' VKS: 1083

röst, rösti '(prae)rest; raudvarbadest võre' < kasks roste 'id.' [Rööpvariandid röst ja rest kajastavad baltisaksa vahelduvat hääldust.]

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 301-302 monikat Risti Inimeßet üche Palawa Roste pæle panni; Stahl 1637: 101 Ro∫t : ro∫ti∫t 'Rö∫t'; Gutslaff 1648: 233 Rösti 'Röste'; Göseken 1660: 93 Rosti 'Roste'; Virginius 1687-1690 sino Rog-Ohwer on Rosti pääl küpsetut; Pannide ja Röstide, nink keige Kaalo, ja Mööto ülle; Hupel 1780: 258 röst, -i d. 'der Röst, Rost'; Lithander 1781: 542 panne need wilud rösti peäle, ja lasse neid ühhest küljest prunida; Hupel 1818: 205, 208 rest, -i r. 'Rost, Bratrost'; röst, -i r. d. 'Rost, Bratrost'; Lunin 1853: 158, 161 rest, -i r. d. 'рѣшетка для кузни; сковорода'; röst, -i r. d. 'рѣшотка для кухни'
Murded: rest : `resti 'varbadest võre' Kuu VNg Lüg; reśt : resti (-ś-) Jäm Khk Mär Han Khn Juu JMd Kad Iis Kod SJn Ran sporV; reśs : reśsi Kod; preśt : presti Krk EMS VIII: 308
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1049, 1081 reśt : reśti; reste : pl. rested '= röśt'; röśt : röśti 'Rost, Bratrost'; Wiedemann 1893: 979 röśt : röśti (reht, reśt) 'Rost, Bratrost'; EÕS 1930: 1087 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; EÕS 1937: 1087, 1206 rest 'nt malm- või raudvarbadest alus põletusmaterjali tarvis'; röst 'praadimisraud (Bratrost)'; ÕS 1980: 587, 607 rest 'varbadest võre, aukudega plekk'; röst 'kok rest toitude röstimiseks'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôste 'Rost; eisernes Gitterwerk (zur Abhandlung des Viehes)'; rôst 'Braten'; Schiller-Lübben roste, ruste 'Rost; ein eisern Gitterwerk über einer Grube (wo man den Einlauf der Schweine abhalten will)'; MND HW II: 2 roste (roeste), roste, rö̂ste, röste, ruste 'eisernes Gitter über einer Feuerstelle, Bratrost; Platz an dem geröstet wird; Gitterwerk das einen Durchlaß versperrt'
Käsitlused: < kasks roste 'Rost' Ariste 1963: 102-103; Liin 1964: 56; < kasks rôste 'Bratrost' EEW 1982: 2618; < asks Röst Raun 1982: 141; < asks roste 'rest' EES 2012: 448; EKS 2019
Läti keel: lt reste [1638 Rustes] 'Rost (auf dem Herde)' < kasks roste, asks röst Sehwers 1918: 29, 93, 156; reste 'Rost, Bratrost; Rost, der dem Häuserbau zu Grunde gelegt wird; Gitter' < kasks rôste, roste 'Rost, eisernes Gitterwerk' Jordan 1995: 85
Sugulaskeeled: sm rosti [1734] 'tulisijan rautainen arina, rakoarina / Ofenrost' < rts rost 'arina, polttouuni, halstari, paahdin' [‹ sks rost] SSA 3: 94; lv res̄t 'gitter' < sks röste Kettunen 1938: 333; lv rest, riestā, pl. restūd 'raudvarb, trell / dzelzs stienis, reste'; lv rest 'rest, varbvõre / restes, režģis' LELS 2012: 266
Vt röstima

trööstima, trööstin 'lohutama' < kasks trö̂sten 'id.', sks trösten 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 362 ninda tahan mina teidt kaas tröstida Israel; Rossihnius 1632: 381 Hendas temmast ützines tröstime ninck römustame, ninck nünda lebbi se|samma ussu Önsas sahme; Stahl 1637: 122 tröh∫tima 'Trö∫ten'; Göseken 1660: 419 tröhstima 'trösten consolari'; Virginius 1687-1690 ja täma weljad tullid tädda Tröstima; Vestring 1720-1730: 256 trööstima; Helle 1732: 323 trööstima 'trösten'; Piibel 1739 Usklikkud trööstitakse raske kiusatusse aial; Hupel 1780: 288 trööstima r.; trööstma d. 'trösten; vermahnen'; Hupel 1818: 252 trööstima r. d.; trööstma d. 'trösten, ermahnen'; Lunin 1853: 161, 199 rööstima d. 'утѣшать'; trööstima r. d.; trööstma d. 'утѣшать; увѣщевать'
Murded: `trööstima (-üö-, -üe-) Kuu Hlj VNg Vai Hi Mar Mär Kse Han Aud Juu JMd Koe VJg Iis Pal Lai Plt; `troostima Kuu Lüg LNg Trm; `rööstima sporSa Muh Tor; `trü̬ü̬śtmä (-ma) Hää Kod TLä San Krl Rõu; `rü̬ü̬śtmä (-me) KJn M; `trööstmä (-ma) Vig Khn; `trõõśtma (-me) Urv Krl Har Rõu Plv Räp EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1325 trȫśtima, -in (rȫśtima) 'trösten'; EÕS 1937: 1572 trööstima '= lohutama'; ÕS 1980: 729 trööstima
Saksa leksikonid: Lübben 1888 trosten 'trösten, Zuversicht geben, ermutigen; mit der That helfen; beruhigen'; Schiller-Lübben trôsten 'trösten, Zuversicht geben, beruhingen'; Schleswig-Holstein trösten [trø̄sn] 'trösten'
Käsitlused: < kasks trôsten Ariste 1963: 106; Liin 1964: 59; < kasks (vt troost) Raun 1982: 182; < kasks trôsten ~ sks trösten EEW 1982: 3288; < asks trōsten, sks trösten 'lohutama, trööstima' EES 2012: 546
Sugulaskeeled: lv dru’oštə̑ 'trösten' < kasks trôsten Kettunen 1938: 41; Raag 1987: 328
Vt troost

tüür, tüüri 'ihnus, kitsi' < asks stûr 'id.'

Esmamaining: Wiedemann 1869
Murded: tüür : `tüüri Jõe Kuu Hlj VNg; tüür : `tüürä Lüg; tüir : tüiri (-üü-) Pöi Hi Lä Mih Tõs sporKPõ I Plt KJn EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1372 tǖŕ : tǖri 'geizig, harthertzig, eigensinnig (beim Handel)'; ÕS 1980: 753 tüür 'ihne, kalgi südamega, omakasupüüdlik, kade'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 stûr 'steif, strenge, ernst; zornig, unfreundlich'; Schiller-Lübben stûr 'groß, schwer; störrig, widerspenstig, lästig'; MND HW III stûr, stur 'hart, streng; abweisend, unzugäglich, eigensinnig, störrisch'
Käsitlused: < kasks stur Ariste 1972: 96; < germ, vrd rts dyr, sks teuer EEW 1982: 3510-3511; < kasks stûr Raun 1982: 190; < asks stūr 'suur, raske; kangekaelne' EES 2012: 573
Läti keel: lt stūrs 'hartnäckig; unbegabt, schwer von Begriff; widerspenstig' < kasks stûr(e) 'streng; abweisend; eigensinnig, störrisch; unwirsch, grämlich; aufsässig, widerspenstig' Sehwers 1918: 72, 161; Jordan 1995: 99

veebiliides @ veebihaldur