[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

kang, kangi '(kitsas) käik' < asks gank 'id.', sks Gang 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 200 kangi 'Gang (im Hause)'; Helle 1732: 103 käik 'der Gang'; Helle 1732: 308 sai kang 'der Gang bey der heil. Geist-Kirche'
• Murded: kang 'kangialune, võlvitud käik' R eP Krk EMS II: 656
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kaṅg : kaṅṅi 'Gang'; kaṅṅi-alune 'bedeckter Gang'; ÕS 1980: 232 kang 'võlvitud läbikäigukoht'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 ganc 'Gang als Weg; Durchgang, Gasse, schmaler Gang zwischen zwei Mauern'
• Käsitlused: < kasks gank Liin 1964: 52; Raun 1982: 30; < sks Gang EEW 1982: 689; < asks gank 'käimine; rongkäik; käik, tee' ~ sks Gang 'teekond; koridor, käik; kangialune; kulg' EES 2012: 127
• Läti keel: lt gaņģis [1782] 'Gang, Weg' Sehwers 1953: 35; gaņģis 'Gang, Weg; Mühlengang; Gang der Weber beim Aufscheren' < kasks ganc 'Gang, Weg; Mühlengang' Jordan 1995: 62
• Sugulaskeeled: sm konki, kongi [1786] 'käytävä, kulkutie, väylä; yhden hevosen kengittämiseen kuluvat tarpeet (mittayksikkönä) / Gang, Torweg; Material zum Hufbeschlag eines Pferdes' < rts gång 'käynti, käytävä; kerta' SSA 1: 396

kants, kantsi 'kindlustus, kaitsevall' < kasks schan(t)ze 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 105 Kantz : kantzist 'Schantz'; Gutslaff 1648: 234 Kantze 'Schanze'; Göseken 1660: 93, 145 Kantzi 'Schantz'; Kantzi 'Bolwerck (brustwehr)'; Piibel 1739 Tawet sai Sioni tuggewa kantsi kätte; Hupel 1818: 71 kants, -i bl. r. d. 'Burg, Schanze, Festung, Wormauer, befestigtes Lager'; Lunin 1853: 49 kants, -i r. d. 'замокъ, крепость, шанцы, укрѣпленный лагерь'
• Murded: kańts : kantsi (-ń-) eP M; kańts : kandsi M T; kands : kandsu V EMS II: 695
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 224 kańts : kańtsi; kants : kantsu 'Schanze, Burg, Festung, Vormauer, Bolwerk, Landungsbrücke'; ÕS 1980: 234 kants
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben kantz 'Schantz'; MND HW III schanse (schansche, schanze, schantze) 'Reisigbündel, Faschine; durch korbartiges Geflecht haltbar gemachte Befestigung aus aufgeworfener Erde, bes. als Geschützdeckung'
• Käsitlused: < asks schanze Ariste 1963: 91; Liin 1964: 46; < sks Schanze 'kindlus' SKES: 157; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 30; < kasks schantze EEW 1982: 695; SSA 1: 301-302; < kasks schan(t)ze 'Schanze' ~ rts skans, skants Raag 1987: 338; < asks schanze 'haokubu; kaitsevall, kindlustus' EES 2012: 128; EKS 2019
• Läti keel: lt † skañste [1638 Skantzis] 'Schanze' < kasks schantze Sehwers 1918: 94, 158; skancis, skance, skanstis, skanste 'Schanze' < asks skanz, skanst Sehwers 1953: 105; Jordan 1995: 87
• Sugulaskeeled: sm kanssi, skanssi, (s)kantsi [1863] 'vallitus, (kenttä)varustus, (sota)leiri / Schanze' < rts skans 'vallitus, varustus; laivan miehistösuoja' [‹ kasks schanze] SKES: 157; lv kańšt, škan´̄ts 'festung, schanze' < kasks schanze Kettunen 1938: 105, 395; lv kaņšt 'kants / cietoksnis; skansts' LELS 2012: 105

kipp, kipi 'puunõu, kibu' < asks schip '(kande)korv; puunõu', sks Kiepe 'seljakorv'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Seh söih temma kickust, ninck jöih temma kippi sissest; Luce 1812: 79 se wessi, senniks kui kip sai winnatud, kippo sees näitis wagguse seiswad
• Murded: kipp : kipi 'puunõu' Pha Hää Hel T V; kipp : kipu Sa Muh Lä Juu Trv Nõo sporVId EMS III: 188
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 305, 319 kibu : kibu, keu; kibo : keo (d) 'kleines Schöpfgefäss, Schöpfgelte (mit senkrechtem Griff)'; kipp : kipi (SW, S) '= kibu'; EÕS 1925: 207 kibu : keo 'väike kapp'; ÕS 1980: 259 kibu 'kapp'; Tuksam 1939: 558 Kiepe 'seljakorv'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 kipe 'Kiepe, ein grosser, langer Korb'; schip '(kleiner) Scheffel, Mass für trockene Dinge'; MND HW II: 1 kip, kippe 'ein Maßeinheit, Mengeneinheit, Packen, Bund, für trockene getrocknete Waren (meist Fische, Felle, Leder, Flachs usw.)'; kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb, auch als Maßeinheit'; schip 'Hohlmaß, kleiner Scheffel'
• Käsitlused: < kasks schip Bentlin 2008: 67-68; < germ *skipa- ~ skand *skipa EES 2012: 148
• Läti keel: lt ķipis [1638 Kippis] 'Kippe, ein kleines Gefäß zum Schöpfen' < sks Sehwers 1918: 89, 150; lt ķīpa 'großes Faß; netsartiger Sack; Bund, Haufe; großer, korpulenter Mensch' < kasks kîpe 'Kiepe, Rückentragkorb' Jordan 1995: 73; lt ķipis, ķipa 'kippo, kauha' < ee kipp, kibu SSA 1: 368
• Sugulaskeeled: sm kippa, kippo, kippu [1786] 'pieni puinen juoma-astia, kuppi, tuoppi / kleines hölzernes Trinkgefäß, Becher, Krug' < skand, vrd mnor kippa 'kori', mt kippe 'värikattila'; krj kippa 'puinen kimpiastia'; vdj tšippa 'tuoppi' SSA 1: 368; sm kippa, kippo, kippu < kasks schip ~ germ Bentlin 2008: 67-68

korv, korvi 'punutud pealt lahtine nõu' < kasks korf 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1538
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1538 Korue, Mattis; Rossihnius 1632: 156 minna sai ütte korwi sissen sest acknast welja; Stahl 1637: 80 korw : korwi∫t 'Korb'; Gutslaff 1647-1657: 171 korwi sissen; Göseken 1660: 90, 263 Korw/ i 'Korb'; Göseken 1660: 148, 455, 129 Leiba korwi 'brodkorb'; Wanckri korw 'Wagen Korb'; suu korw 'Beiskorb / Maulkorb'; Vestring 1720-1730: 93 Korw 'der Korb'; Hupel 1780: 190 korw, -i r. d. 'der Korb'; Lithander 1781: 550 et se kui üks korw seäl ülle seisab; Hupel 1818: 99 korw, -i r. d. 'Korb'; Lunin 1853: 71 korw, -i r. d. 'корзина'
• Murded: koŕv : korvi (-ŕ-) 'punutud nõu; veoki osa' Sa L K I eL; korv : korvi Muh Hi Aud Saa; korv : `korvi R; koŕb : korbi (-ŕ-) L; kori : korvi Jäm Mus Hää Saa Hls EMS III: 727
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 385 koŕw : koŕwi (koru) 'Korb, Verdeck (von Wagen und Schlitten)'; ÕS 1980: 305 korv
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben korf '(geflochtenes) Korb'; MND HW II: 1 korf 'Korb, geflochtener Behälter, zur Verpackung von Gegenständen, Waren, Obst, Brot, kleinen Tieren, Glas, auch als Maß (Tragkorb, Wagenkorb, Mastkorb, Bienenkorb)'
• Käsitlused: < kasks korf 'korv' Ariste 1963: 93; Liin 1964: 54; Raun 1982: 49; SSA 1: 402; < kasks korb 'Korb' EEW 1982: 962; < asks korf 'korv' EES 2012: 179; EKS 2019
• Läti keel: lt kur̃vis [1587 kurwes] 'Korb' < kasks korf Sehwers 1918: 29, 80, 152; kur̃vis 'der Korb; der Korb auf dem Schlitten; ein Netz' < kasks korf ME: II: 326
• Sugulaskeeled: sm kori [Agr] 'koppa, vasu, vakka; korireki, korja / Korb; Schlittenkasten' < mr korgher 'kori, koppa, vasu'; is kori; krj kori; vdj kori < sm SSA 1: 402; lvS kurb 'Korb' SLW 2009: 91; lv kur̄v 'korb' < kasks korf Kettunen 1938: 168; lv kurv 'peenem korv / kurvis, grozs' LELS 2012: 154

maaker, maakri 'tegija, valmistaja; meister' < asks mâker 'id.'

• Esmamaining: Jannsen 1858
• Vana kirjakeel: Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
• Murded: `maaker : `maakri (-re) 'tegija; valmistaja' Kuu Jäm Krj Mar Ris Koe KJn Rõu; `muaker, -i VJg; `maakar, -i VNg; maager : maagri Rei EKI MK; rei`maaker 'treial, puusepp (linnas)' Vll EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māker : mākri '(Macher)'; z.B. koŕw-māker 'Korbmacher'; EÕS 1925: 455 tegija, tegijameister, sepp; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kellassepp'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben maker 'Macher, Verfertinger'; meker 'Macher, Verfertiger, Stifter'; MND HW II: 1 māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher'; mēker 'Hersteller, Stifter'
• Käsitlused: < kasks mâker EEW 1982: 1469; SSA 2: 134; < asks maker 'tegija, valmistaja' EES 2012: 268
• Läti keel: lt † mãķeris 'Betrüger, Händelmacher' < kasks maker Sehwers 1918: 153; lt makars 'der Macher, ein Betrüger, einer, der im Trüben fischt' < kasks māker 'Schöpfer, Hersteller; Veranlasser, Verursacher' ME: II: 554; Sehwers 1953: 76
• Sugulaskeeled: sm maakari [1678 sämiskmacari] 'valmistaja, mestari / Hersteller, Meister' < rts makare [‹ kasks maker] SSA 2: 134
• Vrd lont|maaker, piste|maaker, uur|maaker

paradiis, paradiisi 'õndsate asupaik taevas' < kasks paradîs 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 252 Mea Iumall Issa iße se Paradise sid: on toÿwutanuth; Rossihnius 1632: 268 Temma sai tombatut se Paradysi sisse; Stahl HHb II 1637: 18 ∫e∫t illu∫a∫t Paradi∫i∫t 'zu schönen Paradeiß'; Göseken 1660: 319 paradijs 'Paradis'; paradijs lind 'Paradis Vogel'; VT 1686 tähmbä saht sinna minnoga Paradisin ollema; Piibel 1739 tänna pead sa minnoga Paradisis ollema; Lunin 1853: 134 paradis r. d. 'рай, царство небесное'
• Murded: paradiis : `paradiisi Kuu VNg Lüg Vai; paradiis : paradiisi Jäm Khk Muh Mar Tõs Tor Ris JMd Kod KJn Trv Krk Nõo VId(paradiids, -i Plv); paradis, -i Juu Trm Hls Krl; parades, -i Khn; paradeis, -i Plt EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 857 pāradīz : pāradīzi 'Paradies'; ÕS 1980: 492: paradiis
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 paradîs 'Paradies; Vorhof, Vorbau einer Kirche'; MND HW II: 2 paradîs 'Garten Eden, Paradies; himmliches Paradies, Himmel; Vorhof, Vorraum einer Kirche'
• Käsitlused: < kasks paradîs Ariste 1963: 99; Liin 1964: 39; Raun 1982: 116; < sks Paradies 'paradiis' EEW 1982: 1932; EKS 2019
• Läti keel: lt paradĩze [1585 tho paradi∫e] 'Paradies' < kasks paradīs Sehwers 1918: 80, 155; Sehwers 1953: 86
• Sugulaskeeled: sm paratiisi [Agr] 'Paradies' < mr paradis 'paratiisi' SSA 2: 314; lv paràdīz 'paradies' Kettunen 1938: 275; lv paradīz 'paradiis / paradīze' LELS 2012: 228

röövel, röövli 'võõra vara vägivaldne omastaja' < kasks rö̂ver 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 306 Se toine kurrÿ tegkia ninck Röwer; Rossihnius 1632: 314 neine röwlide sean; se olli ütz kurja|teggia n. röwel, se sai Barrabas nimmetut; Stahl 1637: 91 röhwel : röhwli∫t 'mörder'; Gutslaff 1648: 227 Roewel 'Moerder'; Gutslaff 1647-1657: 269 huckas neiht röhvlit erra; Göseken 1660: 93 Röewel 'Räuber'; Göseken 1660: 299, 331 röhwel 'mörder sicarius'; röhwel 'Räuber / Strassen-Räuber prædo'; Vestring 1720-1730: 206 Röwel : rööwli 'Der Räuber'; Helle 1732: 169 röwel : rööwli : rööwlit 'der Räuber'; Hupel 1780: 258 röwel : rööwli r. d. 'Räuber; Mörder'; rööwli d. 'Räuber'; Lunin 1853: 161 rööwli d. 'разбойникъ'; rööwel, -wli r. d. 'разбойникъ, убiица'
• Murded: `rüövel : `rüövli R(`rüövär, -i Kuu); `röövel : `röövli (-e) Sa Muh Rei L(`rööbel); `röövel : `röövli (-üö-, üe-) Ris Juu JMd Koe VJg Iis Trm Plt; `rü̬ü̬vel : `rü̬ü̬vli Kod KJn M TLä San Har; `rü̬ü̬vli : `rü̬ü̬vli Nõo Kam V; `rü̬ü̬li VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1082 rȫwel : rȫwli; rȫwli : rȫwli (d) 'Räuber'; ÕS 1980: 608 röövel
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rover 'Räuber'; MND HW II: 2 rôver, rö̂ver, rôvere, rö̂vere 'Person, die einen Raub begeht, Räuber; Plünderer'
• Käsitlused: < kasks rover Ariste 1933a: 11; Ariste 1963: 103; Liin 1964: 45; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 148; < kasks röver 'Räuber' EEW 1982: 2622; < kasks rōver, röver SSA 3: 122; < kasks rover, rts rövare Raag 1987: 336; < asks rover 'röövel' EES 2012: 449; EKS 2019
• Läti keel: lt ruõvelis 'ein ungezogener Knabe' < asks rōver Sehwers 1953: 103; lt rieveris, rievelis 'ein unartiges, mutwilliges Kind, ein Wildfang' < asks rȫver Sehwers 1953: 101
• Sugulaskeeled: sm ryöväri [Agr röweri] 'rosvo, ryöstäjä / Räuber' < rts, vrd mr rövari [‹ kasks rōver, röver]; is rȫväri 'ryöväri' < sm; vdj rȫväli < sm ~ ee SSA 3: 122; sm ryöväri Räuber < kasks rôver(e), rö̂ver(e), roufere 'Räuber, Plünderer' ~ rts rövare Bentlin 2008: 91-92; lv rēvil´, rȫvil´, rìe̯vil´; re̮ö̯vili, re̮ö̯və̑l 'wild, roh, habgierig, räuberisch; räuber' < germ Kettunen 1938: 334, 335; lv rēvil´, rȫvil´ 'Plünderer, Räuber'; lv rēviļ 'röövel / laupītājs' LELS 2012: 266; vdj rööveli 'röövel, varas / грабитель, похититель, вор' VKS: 1093
• Vt rööv

sark, sarga 'kirst, puusärk' < asks sark 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 233 Kôlje Kirst /o 'Sarck'; Göseken 1660: 346 Surnukirst 'Sarch sandapila'; Piibel 1739 Ja kui ta liggi sai, hakkas temma pusarkist kinni
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1112 saŕk : saŕgi 'Sarg'; pū-saŕk (pū-säŕk) 'Sarg'; ÕS 1980: 619 sark 'puusärk'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sark, sarik, sarek, sarke 'Sarg'; Schiller-Lübben sark (sarich), serk 'Sarg'; MND HW III sark (sarek, sarik), serk, sark(e) 'Totensarg, Sarkophag'
• Käsitlused: < sks Sarg EEW 1982: 2707: nach dem Vorbilde von dt. Sarg gebildet; < kasks sark 'puusärk' Raun 1982: 153; < asks sark, serk 'puusärk' EES 2012: 461; EKS 2019
• Läti keel: lt zãrks 'Sarg' < kasks sark 'Sarg' Sehwers 1918: 21, 165; Sehwers 1953: 162; lt zārks, zārgs 'Sarg' < kasks sark Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: lv zārk̆ka 'sarg' < kasks sark Kettunen 1938: 399; lv zārka 'kirst, puusärk, sark / zārks' LELS 2012: 376

tuht- 'karistus-' < vrd asks tucht(hûs) 'id.', sks Zucht- 'id.'

• Esmamaining: Holtz 1817
• Vana kirjakeel: Holtz 1817: 29 Plikka üksi wandus sedda hea-teggijat rikast Meest ja Kohhut ennast nenda, et tedda tuhthone widi; Schüdlöffel 1843: 109 Kadri kehrab tuhthones, kuhho tedda pandud kümne aasta aiaks
• Murded: tuht : tuhi '(peksasaamisest)' Ris EKI MK; tuht|oone 'vangla' Rei Juu JMd; `tuhtu`uone Hlj; tuhk`uone Lüg; `tuhti panema 'kinni panema' Kuu Hlj EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1841 *tuht : tuhi; tuht-hōne 'Zuchthaus'; tema sai tuhti 'er kam in’s Zuchthaus'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben tucht 'Zucht, Erziehung; Bildung, Anständigkeit'
• Käsitlused: < asks tuchthūs 'Zuchthaus' EEW 1982: 3328
• Läti keel: lt tuktũzis, -ũze 'Zuchthaus, Gefängnis' < asks tuchthūs Sehwers 1953: 146

uur|maaker, -maakri 'kellassepp' < asks ûr-maker 'id.'

• Esmamaining: Kreutzwald 1849
• Vana kirjakeel: Kreutzwald 1849: 52 Amerikas olli .. üks tark urmaker 1788 auro-laewa ehhitanud; Jannsen 1858 05. XI: temmast sai uurmaker
• Murded: uur`maaker : -`maakri 'kellassepp' R(-`maakar VNg); uur`maaker : -`maakri (-re) Sa Käi L KPõ I VlPõ M; uur`maager Rei Phl Nõo San; uuŕ`maagri V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 ūŕ-māker 'Uhrmacher'; EÕS 1937: 1624 uurmaaker 'kellassepp'; ÕS 1980: 761 † uurmaaker 'kõnek kellassepp'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 ûr(e) 'Uhr (1531)'; + maker 'Macher'
• Käsitlused: < asks Uhrmaker EKS 2019
• Läti keel: lt ũrmãķeris 'Uhrmacher' Sehwers 1953: 150
• Sugulaskeeled: lv urmǭk̆kə̑r 'uhrmacher' (= kìe̯lat-sͥep̆pà) Kettunen 1938: 458
• Vt uur

vill, villi 'rakk, vesivill' < kasks swil 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 ütz walcke willi, kumb nackas werrewes heitta; Göseken 1660: 141, 239 willi 'blatter pusula'; willi 'hitzblätter papula'; Hornung 1693: 33 Wil : Willi / Acc. pl. Willisid 'eine Blatter'; Vestring 1720-1730: 290 Wil, -li 'Die Blatter, blase'; Helle 1732: 208 wil 'die Blatter, Blase'; Helle 1732: 351 Parrem woib will warba peal olla kui korts kingas 'will man hoffärtig gehen, so kann man seine Commodite nicht haben'; Piibel 1739 se sai paiseks, williks, mis ülles aias innimeste ja lojuste külge; Hupel 1780: 312 wil, -li r. d. 'Finne, Blatter, Blase'; Schmidt 1816: 114 Senniks peab ühhe küpsetud sibbola sinnise willi peäle pantud sama; Lunin 1853: 229 wil, -li r. d. 'угорь, прыщь; свирель'
• Murded: vill : `villi '(hõõrde)rakk' R; vill : villi (-l´l-) eP eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1507 wil´l´ : wil´l´i 'Blatter, Blase, Pustel, Finne'; ÕS 1980: 793 vill
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 swel, swil 'Geschwulst, Geschwür, Schwiele'; swellen, swillen 'schwellen, an-, aufschwellen'
• Käsitlused: < kasks swel 'Geschwulst', vrd kasks swellen, swillen 'schwillen' Liin 1964: 58; < ? kasks EEW 1982: 3848; < vrd asks swillen 'paistetama' Raun 1982: 205; < asks swel 'paise' EES 2012: 606; < asks swel, swil 'rakk, mõhn, vill' EKS 2019
• Sugulaskeeled: lv vìe̯la 'blase' Kettunen 1938: 485; lv vīela 'vill, rakk / tulzna' LELS 2012: 363; vdj villi 'vill, rakk, vistrik / волдырь, пузырь, мозоль' VKS: 1531