[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
• Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
• Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
• Läti keel: lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376

tint, tindi 'kala (Osmerus Eperlanus L.)' < kasks stint 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 293 Tint, -i 'Stintz'; Vestring 1720-1730: 63 Tint, -di 'Eine Stinte'; Hupel 1780: 284 tint, -i r. d. 'die Stinte (Fisch)'; Lunin 1853: 194 tint, -i r. d. 'снятокъ'
• Murded: tint (-ń-) : tindi 'meritint' S L HMd; tint : `tinti R(`tinti Vai); tińt : tińdi (-n-) 'Peipsi tint' TaPõ sporeL EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1281, 210 tińt : tińdi 'Stint'; tińdi-kala, tińt-kala 'Tintenfisch' '(Sepia officinalis)'; ÕS 1980: 713 tint '(kala)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 stint 'Stint, gubius'; Schiller-Lübben stint 'Stint'; MND HW III stint 'Stint, Spierling, Gründel; beliebte Fastenspeise der ärmeren Bevölkerung'
• Käsitlused: < kasks stint 'Stint' Liin 1964: 64; Kendla 2014: 190; < kasks stint ~ sks Stint EEW 1982: 3180; < vrd kasks stint Raun 1982: 177; < asks stint 'tint; meritint' EES 2012: 531; EKS 2019
• Läti keel: lt † stiñte 'Stint' < kasks stint Sehwers 1918: 160; stinte 'Stint' < kasks stint 'Stint' Sehwers 1953: 123; Jordan 1995: 96
• Sugulaskeeled: sm tintti [1886] 'pieni kala, sintti / kleiner Fisch' < rts stint 'muikku; jk särjensukuinen kala; kiiski' SSA 3: 297; lv stin̄t̀ 'stint' (= salàk̆kə̑z) < kasks stint Kettunen 1938: 381; lv tīnta 'tint, norss / salaka' LELS 2012: 327