[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

Sõnastikust • Sissejuhatus • dict.asl@eki.ee

?! Küsitud kujul või valitud artikli osast otsitut ei leitud, kasutan laiendatud otsingut.
Leitud 16 artiklit

kabel, kabla 'pael; nöör, köis' < kasks kabel 'köis; nöör'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 124 Sest kui ütz linnu kabbel sahb temma tullema ülle kihke; Gutslaff 1648-1656 ni paljo kui ütz langas echk ütz zuwwa kabbal wehrt om; Virginius 1687-1690 et sina ei lange mitte Kablase nende järrel minnes; Hupel 1780: 166 kabel, -bla d. 'ein Band'; Hupel 1818: 60 kabel, -bla d. 'Schnur, Strick, Band'; Lunin 1853: 41 kabel, -bla d. 'шнуръ, веревка, оковы'
Murded: kabel : kabla 'pael; nöör' Mar Tõs Saa Trm Kod M; kabõl, kabõl´ : kabla T V(kapl) EMS II: 438-439
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 193 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; Wiedemann 1893: 176 kabl : kabla (d) 'Schnur, Strick'; kabl : pl. kablid (D) 'zerzupftes Tauwerk (z. Kalfatern)'; ÕS 1980: 218 kabel 'murd nöör'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 kābel, kābele (cabelle) 'Seil, Tau, bes. Schiffstau, Ankertau'
Käsitlused: < kasks kabel 'nöör' Raun 1982: 25
Sugulaskeeled: sm kaapeli [1863] 'sähköjohto; touvi, köysi / Kabel' < vrts kabel 'touvi, köysi' [‹ kasks kabel, sks Kabel] SSA 1: 264
Vrd kaabel

kamm, kammi 'peasuga' < asks kam 'id.', sks Kamm 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 221 sugga / kamm 'Kamm'; Göseken 1660: 90 Kamm/ i 'Kam'; Göseken 1660: 460 Kamm 'weber Kam pecten'; Hornung 1693: 33 Kam : Kammi : Acc. pl. Kammisid 'ein Kamm'; Vestring 1720-1730: 64 Kam̃ 'Ein Kam'; Helle 1732: 106 kam 'der Kam'; Hupel 1780: 171 kam, mi r. d. 'der Kamm'; Lunin 1853: 47 kam, -mi r. d. 'гребень'
Murded: kamm : kammi 'kamm; kangasuga; linahari' eP eL; kamm : `kammi R EMS II: 619
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 216 kamm : kammi 'Kamm'; harw kamm 'grober, undichter Kamm'; tiht kamm 'feiner, dichter Kamm'; rēt´-kamm 'Weberkamm'; ÕS 1980: 230; Tuksam 1939: 542 kamm; (kanga)suga
Saksa leksikonid: Köbler 2014 kam, kamm 'Gerät zur Haarpflege'; EWD 2005: 612 Kamm 'Gerät zur Haarpflege'
Käsitlused: < sks Kamm EEW 1982: 681; SSA 1: 295; EES 2012: 125; < asks kamm 'kamm' EKS 2019
Muud keeled: rts kam [12,-13. saj] 'kamm; kraas, suga' RES 2004: 447; lt ķem̃me (1638 Kemmes) 'Kamm' < kasks kam, pl. kämm Sehwers 1918: 25, 89, 149; Sehwers 1953: 63; lt ķem̃me, ķembe 'der Kamm' ME: II: 363
Sugulaskeeled: sm kampa [1637] 'Kamm' < skand, vrd vurts kam 'kampa, (kukon, katon) harja' SSA 1: 295; lv kem < asks kamm Kettunen 1938: 114; lvS kämm < asks kämm SLW 2009: 97; is kamʙa 'kamm' Laanest 1997: 60

kraap, kraabi 'kraapimisvahend' < vrd asks schrāpe 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 402 krahpi / Sugga 'Striegel'; Hupel 1780: 190 kraap, -i d. 'Pferdestriegel'; Hupel 1818: 100 kraap, -i r. d. 'Kratze; Pferdegestriegel'; Lunin 1853: 72 kraap, -i d. 'скребница'
Murded: kraap : kraabi 'k(r)aabits' Hi L Juu Kad VJg Plt T V; raap Sa Muh L; raaṕ M EMS III: 784
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 424 krāp : krābi 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; Wiedemann 1893: 385 krāp : krābi (krāps; rāp : rābi) 'Kratze, Striegel, Flachstriegel'; ÕS 1980: 306 kraap 'kraapimisvahend'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 schrape 'Werkzeug zum Kratzen; Rosskamm' < kasks schrapen; MND HW III schrāpe 'Instrument zum Kratzen, Schaben; Roßkamm, Striegel'
Käsitlused: < kasks schrape Liin 1964: 54
Muud keeled: rts skrapa [1516] '(hobuse)suga; kaabits' RES 2004: 935; lt skrãpe, skrãpis < kasks schrāpe 'Werkzeug zum Kratzen und Schaben; Roßkamm' Sehwers 1953: 106; skrāpis, skrāpa 'Striegel, Schrape' < kasks schrāpe Jordan 1995: 87
Sugulaskeeled: sm krapa, rapa, krava, (k)raappa [1699 crapat] 'kaavin, parkinkuorimisveitsi; suka, pesutukko / Schaber, Messer zum Abrinden; Striegel, Scheuerbündel' < nrts skrapa 'kaavin; suka'; krj krapa 'hevossuka' < sm SSA 1: 417; lv krǭpš 'kaabits, kraap / skrāpis' LELS 2012: 141
Vt kraapima

liik, liigi 'sort' < vrd asks lîk(e) 'ühetaolisus; võrdsus'

Esmamaining: Hupel 1818
Vana kirjakeel: Hupel 1818: 122 liig : liga r. 'eine zusammengehörende Partie; Gruppe'
Murded: liik : liigi 'sort; tõug' S L Ha Jä I VlPõ Trv Ran Har; liik : `liigi R; liik : liigu Hää M EMS V: 186
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 563 līk : līgi, līga 'Genossenschaft, Abtheilung, Classe, Kategorie, Generation, Trupp'; ÕS 1980: 369 liik 'ka biol (species)'; Tuksam 1939: 416 Gleichheit 'võrdsus, ühetaolisus, sarnasus'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 lîk, like 'Gleichheit, Gleichnis'; like(n) 'auf gleiche Weise, eben so; gleichmässig'; aller lîk 'jeder einzeln'; Schiller-Lübben lîk, like (lîch) 'gleich, gerade; ähnlich'; MND HW II: 1 lîk, like 'gleich, gleichgesinnt; vergleichbar, von gleicher Art'
Käsitlused: < kasks lîk, like Liin 1964: 65; < vrd kasks lîk(e) 'võrdne, võrdsus' Raun 1982: 75; < asks līk, like 'sama, sarnane, ühtlane; samasus, võrdsus' EES 2012: 239; EKS 2019

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
Muud keeled: rts mantel [13. saj] 'keep, mantel' RES 2004: 595; lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < vrts mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

mold, molli '(lühike) küna' < kasks molde, molle 'id.'

Esmamaining: Gutslaff 1648
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'; Tuksam 1939: 691 Mulde 'mold; leivaküna; tõrs, toober'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
Muud keeled: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

narrima, narrin 'pilkama, tögama, narritama; ära rikkuma, solkima' < kasks narren 'id.'

Esmamaining: Stahl LS I 1641
Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 263 Ninda on Jummala Sanna .. neile pagkanalle üx narrimine 'Also ist auch das Wort GOttes .. den Griechen eine Thorheit'; Virginius 1687-1690 Seperrast, et sina mind ollet narrinut; Helle 1732: 144 narrima 'zerren, vexiren'; Helle 1732: 348 Narri oma naest, prugi omma prudi, öppeta omma lapsed süssi söma 'vexire mit deinen und laß mich mit Frieden'; Hupel 1780: 222 narrima r. d. 'Possen treiben, vexiren'; Lunin 1853: 114 narrima r. d. 'забавлять, шутить; тормощить, дѣлать дурачества'
Murded: `narrima 'narritama; petma, õrritama; tüdrukut häbistama' R S; `narrima (-ŕr-) L(`nardima Hää); `naŕrima (-rr-) KPõ Iis Trm Plt; `naŕma Vig Han Tõs Khn Kod M T VLä; narima Har VId EMS VI: 500
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 717 naŕŕima : naŕŕida : naŕŕin 'Possen treiben, necken, zum Besten haben, täuschen'; ÕS 1980: 450 narrima; Tuksam 1939: 709 narren 'narritama, narrima, pilama'
Saksa leksikonid: MND HW II: 1 narren, genarren 'sich närrisch benehmen, Narrerei treiben, den Schalksnarren spielen; trans. narren, zum besten haben'
Käsitlused: < sks narren 'narrima, narritama' EES 2012: 308
Muud keeled: rts narra [1613] 'narrima; petma, tüssama; ahvatlema, meelitama' RES 2004: 653; lt nar̃ruôt, ner̃ruǒt 'narren, necken, foppen' < asks narren, nerren 'einen zum Narren haben, foppen, necken' Sehwers 1953: 82; lt nerrot 'narrida / narrõ' LELS 2012: 204
Sugulaskeeled: sm narrata [1702] 'puhua perättömiä; pettää; viekoitella / flunkern; narren; locken' < vurts, nrts narra 'petkuttaa, pettää, narrata; viekoitella'; is narrata < sm SSA 2: 206; lvS narr 'narren' SLW 2009: 129; lv na`rrə̑ 'narren, necken' < sks; nō̬rastə̑ 'narren, possen treiben' < vrd lv nō̬ra Kettunen 1938: 242, 253; lv narrõ 'narrida / nerrot' LELS 2012: 204; vdj narria 'narrida, narritada, pilgata / дразнить, насмехаться' VKS: 797
Vt narr

pihtima, pihin 'pattu tunnistama ja kahetsema' < kasks bichten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: 49 MInckperrast tahat sinna Pattulle keima? 'WArumb wiltu zur Beich gehen'; Göseken 1660: 129 bichtima 'beichten'; Hupel 1780: 340 zur Beichte gehen 'pattale käümä d.'
Murded: `pihtima VNg Vai Sa Kse Tor Ris Juu JMd Koe VJg I Plt KJn Trv; `pih´tmä (-me) Krk Puh San EMS VII: 413
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 897 pihtima : pihin (S) 'beichten'; ÕS 1980: 509 pihtima; Tuksam 1939: 125 beichten 'pihtima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben bichten 'beichten, bekennen'; MND HW I bichten 'beichten, bekennen'
Käsitlused: < kasks bichten Ariste 1940: 19, 40; Ariste 1963: 100; Liin 1964: 42; EEW 1982: 2017; Raag 1987: 323; < asks bichten 'pihtima, üles tunnistama' EES 2012: 365
Muud keeled: rts bikta sig [1815] 'pihtima, (pattu) üles tunnistama' RES 2004: 117; lt biktêt [1782] 'beichten' < kasks bichten Sehwers 1953: 11
Sugulaskeeled: lv bik̄tə̑ 'beichten' < vrd lv bik̄t Kettunen 1938: 23; lv biktõ 'pihtida / pieņemt grēksūdzi, biktēt' LELS 2012: 44
Vt piht

pitsitama, pitsitab 'pressima, pigistama' < asks pizigen 'näppima, näpistama'

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Minna olle ka sedda pitzitamist nennut; Virginius 1687-1690 mitte oma Süddand kowaks panema, eiga oma Kätt kinni pitsitama,; Hupel 1780: 243 pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen'; Hupel 1818: 184 pitsitama r. d.; pitsitäma, pitsima d. 'klemmen, pressen, drücken'; Lunin 1853: 142 pitsitama r. d., pitsima d. 'щемить, жать, давить'
Murded: pitsitama (-t´s-) 'pigistama, suruma, muljuma' sporSa Emm sporLä Pä JMd Tür Koe VJg sporI Ksi SJn Kõp Vil Trv; pit´sitämä (-ts-) KJn T V(-ämmä); pitsiteme M San Krl(-emme); `pitsitama (-ämä) sporR EMS VII: 544
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 914 pit´sitama, pit´sitelema 'drücken, drängen, pressen, zwicken'; ÕS 1980: 518 pitsitama 'pigistama, ahistama'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 pi(t)zigen 'zupfen, kneifen'
Käsitlused: < sks spitzen, splitzen EEW 1982: 2085; < ee [deskr] EES 2012: 374; < asks pizigen, pitzigen 'näppima, näpistama; soonima, pigistama' EKS 2019

pärl, pärli 'lihvitud kalliskivi' < kasks perle 'id.'

Esmamaining: Stahl HHb II 1637
Vana kirjakeel: Stahl HHb II 1637: 107 Eij münno Perle 'Ey mein Perle'; Göseken 1660: 320, 316 perle 'Perle'; körwa Perl 'Ohren Perl stalagmium'; Virginius 1687-1690 ei woi Kulda eiga kallid Perli arwata; Hupel 1780: 233, 239 pärli d. 'Perl'; perli; perli kiwwi d. 'die Perle'; Lunin 1853: 137 perl, -i; perli kiwwi r. d. 'перлъ, жемчужина'
Murded: pärl : `pärli sporR sporSa Emm sporJä VJg Iis; pärl : `pärdli Pöi Vig; pärles : `pärli (-le) Khk sporL Ha Pee Koe; pärrel : `pärli Khk Trm; pärrel : `pärdle Mih; `pärgel : `pärgli (-le) Muh L Kod Krk; `pärli (pärli) Lai Plt KJn Trv Hls T Har Plv; `pärli : `pärdli San EMS VIII: 42
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 868, 883 päŕli : päŕli (d, bl) '= perles'; peŕli : peŕli '= perles'; perle : perle; perles : perle 'Perle'; ÕS 1980: 560 pärl; Tuksam 1939: 748 Perle 'pärl, (vääris)helmes'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben parle, perle 'Perle'; MND HW II: 2 parle, perle, pērle 'Perle (als Schmuck oder Bestandteil von Schmuckstücken)'
Käsitlused: < asks perle, parle 'Perle' Ariste 1963: 102; < asks Parl, Parle, paerle, pêrle, vrd sks Perle Liin 1964: 57; < kasks perle Ariste 1972: 97; EEW 1982: 2320-2321; Raun 1982: 135; < asks perle 'pärl' EES 2012: 404; EKS 2019
Muud keeled: rts pärla [1346] 'pärl; helmes' RES 2004: 811; lt pẽrle [1638 Pehrle] 'Perle' < kasks perle Sehwers 1918: 34, 92, 155; pērle 'Perle' < kasks perle (neben parle) Jordan 1995: 81
Sugulaskeeled: sm päärly [Agr perly] 'helmi / Perle' < vurts pärla 'helmi' [‹ kasks perle] SSA 2: 463; lv pǟrlə̑z 'perle' < sks Kettunen 1938: 326; lv pǟrla, pǟrlõz 'pärl / pērle' LELS 2012: 232

röstima, röstin '(tulel) praadima, küpsetama' < kasks rösten 'id.'

Esmamaining: Göseken 1660
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 340 rostida 'rosten terrere'; Virginius 1687-1690 Panni sees öliga peat sina sedda teggema, nink Rosti pääl Rostima; Hupel 1780: 258 röstima; röstitama d. 'rösten'; Lithander 1781: 23 Nüüd peab sull röstitud saija wilud walmis ollema; Hupel 1818: 208 röstima; röstitama r. d. 'rösten'; Lunin 1853: 161 röstima, röstitama r. d. 'жариться, жарить'
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1081 röśtima : röśtin; röstma : röstan 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; Wiedemann 1893: 979 röśtima : röśtin; röśtitama (röstma, rȫśtima) 'rösten, vom eingeweichten Lindenbast die äussere, harte Schicht abstreifen'; EÕS 1937: 1206 röstima 'kok liha, kala või puuvilja laustulel kiiresti praadima (rösten, grillieren)'; ÕS 1980: 607 röstima 'kok toiduainet rasvata pruunistama või kergelt küpsetama'; Tuksam 1939: 815 rösten 'röstima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 rôsten, rôsteren 'rösten'; Schiller-Lübben rosten, rosteren 'rösten'; MND HW II: 2 rôsten, rosten, rö̂sten, rösten 'durch Hitzeinwirkung garen und knusprig werden lassen'
Käsitlused: < kasks rosten Liin 1964: 56; Ariste 1972: 97; EES 2012: 448; < kasks ~ sks rösten '(auf dem Bratrost)' EEW 1982: 2618; < kasks rôsten Raun 1982: 148
Muud keeled: rts rosta [1668] 'kok röstima' RES 2004: 854; lt restêt 'rösten' Sehwers 1953: 99
Vt röst

saagima, saen 'saega lõikama või tükeldama' < asks sagen 'id.', ee saag

Esmamaining: Hupel 1780
Vana kirjakeel: Göseken 1660: 345 Saijema 'Sagen'; Vestring 1720-1730: 213, 214 Saema oder Sagima 'Sägen'; sagima 'sägen'; Piibel 1739 saega saetud seest- ja wäljaspiddi,; Hupel 1780: 262 saema r. 'sägen'; sagima r. 'sägen'; Hupel 1818: 212, 213 saagma d. 'sägen'; sagega leikama r. d. 'sägen'; saema r. 'sägen'; Lunin 1853: 164, 165 saagma, sagima d. 'пилить'; saema r. 'пилить'
Murded: `saagima (-oa-, -ua-) R Sa Muh L K I; `saema Jaa Pöi Hi; `saegma Mar Tõs; `saagma (-ua-) Var Khn Saa KJn Vil; saaǵma (-me) M TLä San Urv Krl Lei EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāema : sāeda (D) '= sāgima'; sāgima : sāen; sāgma (d) 'sägen'; ÕS 1980: 610 saagima; Tuksam 1939: 825 sägen 'saagima'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben sagen 'sägen'; MND HW III sāgen 'sägen, absägen'
Käsitlused: < kasks sagen Liin 1964: 51; < ee saag ~ kasks sagen 'sägen' EEW 1982: 2644; < asks sagen 'saagima' EES 2012
Muud keeled: rts såga [1400-1425] 'saagima' RES 2004: 1072; lt zãģêt [1638 ∫aghet] 'sägen' < kasks sagen 'sägen' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162
Sugulaskeeled: sm sahata '(katki) saagida' Mägiste 1931: 482; lvS sād´, -ub 'sägen' SLW 2009: 170; lv zò̬i̯gə̑, zō̬igə̑ 'sägen' < kasks sagen Kettunen 1938: 401; lv zǭigõ 'saagida / zāģēt' LELS 2012: 377; vdj sahata 'saagida / пилить' VKS: 1104
Vt saag

seep, seebi 'pesuvahend' < kasks sêpe 'id.'

Esmamaining: Rossihnius 1632
Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 333 ninck kui se sehp sest mösckjast, temma sahb istma ninck sullatama; Stahl 1637: 113 Seep : seepi∫t '∫eiffe'; Stahl HHb III 1638: 170 ninck kudt ∫e ∫eep ∫e∫t pe∫∫eja∫t 'vnd wie die Seiffe der wäscher'; Gutslaff 1648: 238 Sêpi 'Seiffe'; Göseken 1660: 94, 378 Seep 'Seiffe'; Hornung 1693: 28 Seep : Sebi / Acc.pl. Sepisid 'Seiffe'; Vestring 1720-1730: 218 Seep, -pi 'Seiffe'; Helle 1732: 174 seep 'die Seife'; Helle 1732: 352 Sata sigga saksa male, pesse sigga sebiga, sigga tulleb koio, sigga jääb sigga 'und flög eine Gans gleich übers Meer, so käm ein Gickgack wieder her'; Piibel 1739 pesseksid, ja wottaksid ennesele paljo sepi; Hupel 1766: 85 ehk sa woid [paistetusele] ka wina ja seepi peälepanna; Hupel 1780: 265 seep, -i r. 'Seife'; Schmidt 1816: 54 Pead sepiga pesta, on mitto innimestele tarwis.; Hupel 1818: 218 seep, -i r. d. 'Seife'; Lunin 1853: 169 seep, -i r. d. 'мыло'
Murded: seep : seebi (-ie-) S L KPõ I Plt; siep : `siebi R(`siepi Vai); si̬i̬ṕ : seebi Hää Kod KJn Vil eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1144 sēp : sēbi 'Seife'; ÕS 1980: 624 seep; Tuksam 1939: 887 Seife 'seep'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sêpe 'Seife'; Schiller-Lübben sepe 'Seife'; MND HW III sêͥpe (seepe, cepe) 'Seife'
Käsitlused: < kasks sepe Ariste 1963: 103; Liin 1964: 54; Ariste 1972: 95; < kasks sēpe EEW 1982: 2735; < kasks sêpe Raun 1982: 154; Raag 1987: 325; < asks sepe 'seep' EES 2012: 464; < asks sēpe 'seep' EKS 2019
Muud keeled: rts såpa [15. saj] 'vedelseep' RES 2004: 1073; lt pl. ziẽpes [1587 ta Sepe] 'Seife' < kasks sēpe 'Seife' Sehwers 1918: 54, 82, 165; Sehwers 1953: 164; ziepes, ziepe 'Seife' < kasks sêpe Jordan 1995: 111
Sugulaskeeled: lv zēp̀ 'seife' < kasks sepe Kettunen 1938: 399; Raag 1987: 328; lv zēp 'seep / ziepes' LELS 2012: 376

sikk, siku 'sikk, isane kits' < kasks sicke(n) 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1550
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1550 Hans Syck; Tallinna Linnaarhiiv 1570 Syck, Hans; Tartumaa 1582 Hans Szyk; Müller 1600-1606: 322 eb kz mitte Sicko sinu Lautast; Stahl 1637: 44 sick : sickast 'bock'; Stahl HHb III 1638: 56 Ep kahs mitte lebbi ne sickade echk wassickade werre 'Auch nicht durch der Böcke oder Kälber Blut'; Gutslaff 1648: 208 sick/a 'Bock'; Gutslaff 1647-1657: 131 Sihs wöttis temma tohl päiwal neiht paicklickut ninck kirjowat sickat errale, ninck keick paicklickut kitzat; Göseken 1660: 144 Sick 'bock / Ziegen bock hircus'; Sickaken 'böcklein'; Hornung 1693: 34 Sik : Sikko : Sikka / Acc. pl. Sikka 'ein Ziegen-Bock'; Vestring 1720-1730: 222 Sik, -ko 'Ein Bock'; Helle 1732: 176 sik 'der Bock'; Hupel 1766: 89 Wötta wahha, sikko raswa, hanni ehk sea raswa .. sullata sedda kokko; Hupel 1780: 267 sik, -ko od. -ka d. 'der Bock'; Hupel 1818: 221 sik, -ko r. d. od. -ka d. 'Ziegenbock; bl. Bock'; Lunin 1853: 172 sik, -ko r. d. 'козелъ'
Murded: sikk : sigu '(emane) kits' Kuu; sikk, -u Lüg; sikk : siku Sa Emm sporL Ris Juu JMd Koe VMr VJg I Plt KJn; sikk : sika eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1148 sikk : siku, sika 'Bock, Ziegenbock'; ÕS 1980: 636 sikk; Tuksam 1939: 1148 Ziegenbock 'sikk, sokk, pukk'
Saksa leksikonid: Lübben 1888 sickel, tzicken, tzicke-lîn, -len, -ken 'Zicklein'; Schiller-Lübben sicke (tzicke) 'Ziege'; sickel 'Zicklein'; MND HW III sicke(n) (tzicken) 'Ziege'
Käsitlused: < kasks sicke, tzicke 'Zicke' Liin 1964: 63; < lms EEW 1982: 2789; < lms, vrd asks Sick, sks Zicke Raun 1982: 156; < asks sicke, tzicke 'kits' EES 2012: 472

tekk, teki 'vaip, kate; eesriie' < kasks decke 'id.'

Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1604
Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1604 Jurgen Teck; Stahl 1637: 47 teck : tecki∫t 'Deck'; Stahl HHb III 1638: 240 ∫e ettepanneminne / ninck teck .. löchki∫ kahex katki 'der Vorhang im Tempel zerreiß in zwey stücke'; Gutslaff 1648: 210 Tecki 'Decke'; Gutslaff 1648-1656 peat wihskümment sölmokeist teggema, egga tecki perrametze wehre pähle; Göseken 1660: 88, 389, 157 Tecki 'Decke'; Tecki on paicklick 'die Decke ist fleckig'; Göseken 1660: 408 Tecki 'Tapezerey tapetis'; Hornung 1693: 33 Tek : Tekki / Acc. pl. Tekkisid 'eine Dekke'; Vestring 1720-1730: 246 Tek, -ki 'Die Decke'; Helle 1732: 178 söbba 'eine Decke'; Helle 1732: 187, 322 tek 'die Decke'; Hupel 1780: 282 tek, -ki r. d. 'die Decke'; Schmidt 1816: 44 Kas se hea olleks, kui tek ehk söbba ka ülle pea kattetakse; Hupel 1818: 244 tek, -ki r. d. 'Decke, Teppich'; Lunin 1853: 192 tek, -ki r. d. 'покрывало, коверъ'
Murded: tekk : tekki R(tekk : tegi Kuu); tekk (-k´k) : teki eP; tek´k (-kk) : teki eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1263 tekk : teki 'Decke, Teppich'; ÕS 1980: 702 tekk '(voodi)vaip'; Tuksam 1939: 188 Decke 'kate; vaip, tekk'
Saksa leksikonid: MND HW I decke, dēke(ne) 'Decke, Hülle, Deckel, Bedeckung, auch Betthimmel, Dach'
Käsitlused: < asks deck Ariste 1963: 105; < kasks decke Liin 1964: 53; Raun 1982: 174; < asks Deck ~ sks Decke EEW 1982: 3120; < asks decke, dēke(ne) 'kate; katus' EES 2012: 522; EKS 2019
Muud keeled: rts täcke [1470-1480] 'kate; tekk, vaip' RES 2004: 1168; lt *deķis [1638 Degkis] 'Decke' < sks Sehwers 1918: 86, 146; deķis 'Decke' < kasks decke Sehwers 1953: 26; Jordan 1995: 59
Sugulaskeeled: sm täkki [1729] 'peite, peitto / (Bett)decke' < rts täcke 'peite, (vuode)peitto'; krj täkki < sm SSA 3: 353; lvS dekk, dekid 'Bettdecke' SLW 2009: 53; lv dek̄ 'decke, verdeck' < kasks deck(el) Kettunen 1938: 36; lv dek 'kate, tekk / sega' LELS 2012: 52

viin, viina 'vein; viin' < kasks wîn 'id.', vrd rts vin 'id.'

Esmamaining: Müller 1600-1606
Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 408 ninck wægkewa Wina siña siße wallanuth; Müller 1600/2007: 496 Inimene hoischkab, ke tews Wina on (03.05.1605); Rossihnius 1632: 422 Se om meije Issanda IEsusse Christusse töisine Ihu ninck werri, all se Leiba ninck Wina, meile Risti|rahwalle Süwa ninck Iuwa; Stahl 1637: 128 Wihn : wihnast 'Wein'; Gutslaff 1648: 246 Wina 'Wein'; Marja Wina 'Wein'; pallatut Wina 'Brantwein'; Gutslaff 1647-1657: 76 Sihs andsit nemmat ommale Issale wihna juhwa; Göseken 1660: 95, 300, 112 wijhn/ a 'Wein'; nohr wijhn 'most mustum'; Hornung 1693: 20 Wiin 'Wein'; Vestring 1720-1730: 289 Wiin, -na 'Der Wein, Branntwein'; Helle 1732: 208, 323 wiin 'der Wein'; Piibel 1739 iggaühhele, leiwa-kakko ja kauni tükki lihha, ja plasko wina; Hupel 1766: 5 sa jood wina ja piprad seggaminne; Hupel 1780: 312 wiin : wina r. 'Wein, Brantewein'; jodaw wiin r. d. 'Wein'; Lithander 1781: 531-532 Jodawa wina Munkid 'Weinmunken'; Te siis wet ja jodawat wina .. walla sedda Munkide peäle; Lunin 1853: 229 wiin r. d. 'вино, горѣлка'; saksa wiin 'водка'
Murded: viin : `viina 'vodka; vein' R; viin : viina eP eL EKI MK
Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1526 wīn : wīna 'Branntwein, Wein'; ÕS 1980: 789 viin; Tuksam 1939: 1111 Wein 'vein; piibl van viin'
Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben wîn 'Wein'
Käsitlused: < germ, vn Liin 1964: 55; < germ EEW 1982: 3823; < ? vvn vino ~ kasks wîn Raun 1982: 203; < germ, vrd rts vin 'vein', sks Wein 'vein' EES 2012: 603
Muud keeled: rts brännvin; vin [16. saj] 'viin; vein' RES 2004: 153; 1253; lt vĩns [1587 to Wyne] 'Wein' < kasks wīn 'Wein' Sehwers 1918: 82, 165; Sehwers 1953: 159; vīns 'Wein' < kasks wîn Jordan 1995: 110
Sugulaskeeled: sm viina [Agr wina] 'Branntwein, Schnaps'; is viina; krj viina; vps vīn : pl. vīnad; vdj vīna < germ, vrd vrts vin, küsks wīn, sks Wein 'viini' SSA 3: 442; sm viini [1830-luv.] 'rypäleistä valmistettu alkoholijuoma / Wein' < nrts vin 'viini' [vrd kasks wīn, sks Wein] SSA 3: 443; lvS vīn 'Wein' SLW 2009: 223; lv vīn 'wein' < kasks wîn Kettunen 1938: 493; lv vinõ 'vein / vīns' LELS 2012: 366; vdj viina 'viin; vein / водка; вино' VKS: 1524; is viina 'viin' Laanest 1997: 223

veebiliides @ veebihaldur