[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

aam, aami 'suur vaat; endisaegne vedelike mõõtühik' < kasks âm(e) 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 89 Haam, -i 'Hahm'; Hupel 1780: 529 aam, -i r. 'ein großes oder Stück-Faß'; Hupel 1818: 15 aam, -i r. d. 'Stueckfass, Ahme'
• Murded: aam 'suur vaat, tünn' eP(voa-, vua-); aaḿ Saa M San Krl; `aami R EMS I: 50
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 67 ām : āmi (hām) 'Ahm, Fass, Stückfass'; ÕS 1980: 21 aam 'suur vaat; endisaegne vedelikumõõt'; Tuksam 1939: 731 Ohm 'aam (mõõt)'; SES 2007: 876 Ohm 'aj aam (endisaegne mahumõõt)'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben ame, am 'Ahm, Ohm, Tonnenmaß für Wein, seltener für Bier'; MND HW I âme, âm 'Ohm; ein Hohlmaß'
• Käsitlused: < kasks ame Viires 1960: 102; Hinderling 1981: 181; SSA 1: 46; < kasks ame, am Liin 1964: 53; Raun 1982: 1; < kasks âm(e) 'Ohm, Fass' EEW 1982: 3; < asks am(e) 'veini, harvem õlle mõõt' EES 2012: 41; EKS 2019
• Muud keeled: rts åm [1474] 'suur vaat; aam' RES 2004: 1295; lt † ãms, ãma 'Ohm' < kasks āme, ām Sehwers 1918: 141; lt ãms, ãma 'Ohm (Flüssigkeitsmaß)' < asks āme, ām 'Ohm' Sehwers 1953: 6; lt āma, āms 'ein Ohm, ein Flüssigkeitsmaß' < kasks âm(e) ME: I: 238
• Sugulaskeeled: sm aami [Agr] 'vanha neste- (155 l.) ja heinämitta (60 leiviskää); suuri astia / Ohm; altes Maß; großes Gefäß' < vrts aam 'vanha vetomitta' [‹ kasks ame] SKES: 1; SSA 1: 46; Häkkinen 2004: 20

kink, kingi 'suur lihatükk, loomakints' < kasks schink(e), schenke 'sink'

• Esmamaining: Gutslaff 1648-1656
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648-1656 Sihs peab se Papp sedda keetut kincki sest öjnast wötma; Göseken 1660: 94, 357 Kinck, -i 'Schinke'; Vestring 1720-1730: 79 Kink 'd. Schinken'; Hupel 1780: 181 kink, -i r. d. 'der Schinken'; Lithander 1781: 539-540 Wotta ükspäinis sedda lahja lihha ühhest suitsetud ehk solasest kinkist; Hupel 1818: 84 kink, -i r. d. 'Schinken; ein Viertel von geschlachteten Thieren'; Henning 1824: 157 panne .. riwitud maereikast pohja .. ja panne kinki selle peäle; Lunin 1853: 59 kink, -i r. d. 'ветчина, окорокъ; четвертая часть убитой скотиной'
• Murded: kink : kingi 'sink; kints' Ris Krl Lut; kińk : kingi Trv Võn V(kińgi) EMS III: 165
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 318 kiṅk : kiṅgi 'Schinken, Viertel eines Thieres'; Tuksam 1939: 847 Schinken 'sink; kints'
• Saksa leksikonid: MND HW III schink(e), schenke 'Bein, Schenkel; Hinterkeule vom Schwein, Schinken'
• Käsitlused: < kasks schink(e) Liin 1964: 55; Haak 1976: 83; < sm ~ asks SSA 1: 366
• Muud keeled: rts skinka [16. saj] 'sink (seakints); seapraad' RES 2004: 928; lt šķiņķis [1638 Schkingkis] 'Schinken' < kasks schink(e) Sehwers 1918: 56, 98, 162; Jordan 1995: 101
• Sugulaskeeled: sm kinkku, sinkku [1637 kinku] 'liikkiö / Schinken' < vrts skinka [‹ kasks schinke]; is kinkku < sm SSA 1: 366
• Vrd sink

laabruk, laabruki 'suur avar (üle)rõivas' < asks slâp-rok 'öökuub'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 110 laabrok d. 'Schlafrock'; Lunin 1853: 80 laabrok d. 'халатъ'; Jannsen 1859: 267 peaks ommale ühhe ue kue ehk laaprokki ostma
• Murded: laabruk, -i 'avar (üle)rõivas' Hag Jür JMd Kad Krk; `laabruk, -i R; `laabrukas : `laabruka Jõh IisR; labruk, -a Saa Ris Ksi VlPõ; laabuk, -i Krk; laabrok, -i Khn Juu Amb Puh; laaprok, -i Hää Trv; `laabrak, -u 'lohmakas riietusese' Jõh IisR EMS IV: 752; `lahvrok, -i 'avar (üle)rõivas' Pst Hel Krl EMS IV: 849; labruk ~ laabruk 'öökuub' Saareste II: 161
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 520 *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; Wiedemann 1893: 470, 471, 472 *lāhwrok : lāhwroki (lālork) 'Schlafrock'; *lāp-rokk : -roki 'Schlafrock'; lāw-kūb : -kūe 'Schlafrock'; Salem 1890: 157 laap-rokk : -roki 'халатъ'; Tuksam 1939: 849 Schlafrock 'hommikukuub'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slâp 'Schlaf'; rok 'Oberkleid'; Schiller-Lübben slâpsack 'Schlafsack'; MND HW III slâppils 'gearbeiteter Schlafsack, Schlafpelz'
• Käsitlused: < sks Schlafrock EEW 1982: 1190

laat, laada 'perioodiliselt peetav suur turg' < kasks af-lât 'indulgents' [Kunagisest indulgentside müütamisest kirikute juures kujunes alamsaksa sõnast aflât 'indulgents' eesti sõna laat 'indulgentside müük kiriku juures kirikupühadel'. Hiljem on laat-sõna saanud avarama tähenduse: 'kaubitsemispäev kiriku juures' ja 'kaubitsemispäev kaubitsemiskohas'.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 34 Moñikat omat .. se Kurratÿ Afflate ninck Toiwotuße prast ioxnuth; Vestring 1720-1730: 103 Laat : ladad 'der Jahrmarkt'; ladale minnema 'zum Jahrmarkt gehen'; Hupel 1780: 197 lade r. d. 'Jahrmarkt'; Berg 1811: 92 Tartus on .. iggal aastal Neäri-ku sees üks suur lade; Hupel 1818: 110, 111 laad, -a d. 'Jahrmarkt'; lade 'Jahrmarkt'; ladele, ladale minema r. d. 'zum Jahrmarkt gehen'; Lunin 1853: 80 laad, -a d. 'ярмарка'; lade r. d. 'ярмарка'
• Murded: laat eP(loat Nis Juu Koe Trm, luat Khn JMd Kod) laat M V; `laata ~ `laada R; laat : laade TaPõ; laade T EMS IV: 773
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 521 lāt : lāda, lāde, lādo (d) 'Jahrmarkt, Viehmarkt'; ÕS 1980: 346 laat 'suur turg, rahvamass'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 af-lât 'Ablass'; MND HW I ablât(e) 'Ablassen'
• Käsitlused: < asks aflāt 'Ablaß' Hinderling 1981: 146; < kasks afflate 'Ablass (der Sünden), indulgentia' EEW 1982: 1195; Raag 1987: 324; < kasks af-lât 'indulgents', vrd lv lōt 'jumalateenistus' Raun 1982: 67; < asks afflate 'patukustutus, indulgents' EES 2012: 218-219; EKS 2019
• Muud keeled: lt aplāts 'Jahrmarkt, ein kleiner Saufmarkt, Budenzelt auf dem Markte' < kasks aflāt 'Ablaß' Sehwers 1918: 142; aplãgs; aplãts Abendmahl; Jahrmarkt < asks ablāte Sehwers 1953: 1, 3
• Sugulaskeeled: lv lō̬`t, lō̬t̆tə̑ 'gottesdienst' < ee laat [‹ kasks avlât 'das ablassen, loslassen = gottesdienst'] Kettunen 1938: 205; lv lǭt 'jumalateenistus / dievkalpojums' LELS 2012: 174; vdj laatta, laatto 'laat / ярмарка' VKS: 557, 558

luup, luubi 'suur paat; väike purjelaev' < asks Slupe, slup, slûp 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: luup : luubi 'aerupaat; väike purjelaev' S L Ris Kad; luup : `luubi R; `(s)lüüpi : `(s)lüübi Vai EMS V: 546
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 615 lūp : lūbi (slūp) 'Schalupe'; lūpima (O) '= lōvima'; Salem 1890: 190 luup 'лодка, шлюпка'; EÕS 1925: 428 luup 'ühemastiline ranna- ja kaluri-veesõiduk (Schlup)'; ÕS 1980: 385 luup 'suurem paat'; Tuksam 1939: 835 Schaluppe 'luup (suur paat)'
• Saksa leksikonid: Schleswig-Holstein Sluup [slūb] 'Schaluppe, großes Boot' '(zu kasks slupen 'gleiten')'
• Käsitlused: < asks slûp 'Schaluppe' [‹ hol sloep] GMust 1948: 15, 82; < asks slûp ~ rts slup EEW 1982: 1399; < asks Slupe Raun 1982: 82; < asks slūp, slūpe 'väikepaat' EKS 2019
• Muud keeled: rts slup [1534] 'mer luup, pargas; päästepaat' RES 2004: 959; lt šļupe 'kleines, schlechtes Boot' < sks Schluppe Sehwers 1953: 136
• Sugulaskeeled: sm luuppi, luupi [1863] 'tasaperäinen ja -pohjainen ruuhi / Schaluppe' < nrts slup [‹ asks slūp, slupe, hol sloep] SSA 2: 115; sm sluuppi 'kutteria muistuttava yksimastoinen purjealus(tyyppi)' NS V 1978: 235

lõvi, lõvi 'lõukoer, suur Aafrikas elutsev kaslane (Panthera leo)' < kasks louwe, lowe 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 195 Se Kunningkz Dauid, ke Karrud ninck Louwit ülle|woitnut; Rossihnius 1632: 196 se kurrat keub ümber, kui ütz mürriseja löuw; Stahl HHb II 1637: 96 kus temma nende leuwide ke∫ckel olli 'da er vnter den Löwen ∫aß'; Stahl LS I 1641: 37 kudt üx nohr Lewkoier 'wie ein Junger Lew'; Gutslaff 1648: 225 Loeiwi Penni 'Loewe'; Gutslaff 1647-1657: 208 kui ütz weggew louw; Göseken 1660: 91, 283 Loiwkoijr 'Löw'; Helle 1732: 134 lou-koer 'der Löwe'; Hupel 1780: 208 löuw, -i d. 'der Löwe'; Arvelius 1787: 35 kui loukoer; Arvelius 1787: 52 woidles ta kui löwwi; Hupel 1818: 126, 128 löu penni d. 'Löwe'; löuw, -i d. 'Löwe'; lõukoer, -a r. 'Löwe'; Lunin 1853: 93, 95 löu penni ~ koer d. 'левъ'; löuw, -i d. 'левъ'; lõukoer, -a r. 'левъ'
• Murded: lõvi IisR Muh Pä K I eL; lõbi Lä; lovi R; lövi Sa Rei Ris EMS V: 646; lõukoer Lüg IisR Pöi Muh L K I M TLä; lou- Kuu VNg Vai Jäm Ans Rei; löu- Sa Ris EMS V: 637; lõupeni (lõo-) Krk Hel Har Lut EMS V: 643
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 602 lõuw : lõuwi (d) 'Löwe'; lõwi : lõwi, lõwe (S, SO) 'Löwe'; lõuwi-peni 'Löwe'; lõuwi-hatt 'Löwin'; ÕS 1980: 389 lõvi; † lõukoer 'lõvi'; Tuksam 1939: 646 Löwe 'lõvi'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben louwe (lauwe, lowe, lewe) 'Löwe'; MND HW II: 1 löuwe (lowe, lou), lewe (leve, leuwe), lauwe 'Löwe'
• Käsitlused: < kasks louwe, lauwe, lave, lewe 'Löwe' Ariste 1963: 96; < kasks louwe, lauwe, lowe, lewe Liin 1964: 63; < kasks louwe EEW 1982: 1426; < kasks lo(u)we 'Löwe' Raun 1982: 83; Raag 1987: 323, 325; < asks louwe, lauwe, lowe, lewe 'lõvi' EES 2012: 261; EKS 2019
• Muud keeled: rts lejon [14. saj] 'lõvi' RES 2004: 544; lt laũva [1638 Lawis] 'Löwe' < kasks louwe, lauwe 'Löwe' Sehwers 1918: 33, 90, 152; Sehwers 1953: 69; lauva 'der Löwe' < kasks louwe ME: II: 431
• Sugulaskeeled: sm leijona, leijoni [1642] 'Löwe' < vurts leijon SSA 2: 59; lv loù̯v̆və̑z 'löwe' < kasks louwe, lauwe Kettunen 1938: 203; lv louv 'lõvi / lauva' LELS 2012: 175; vdj leeva ~ leff; leijoni 'lõvi / лев' VKS: 594, 598

rott, roti 'näriline (Rattus)' < kasks rotte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 98 Rot : Rotti∫t 'Ratz'; Göseken 1660: 93, 331 Rott/ i 'Ratze'; Rott 'Ratze glis'; Hornung 1693: 34 Rot : Rotti / Acc. pl. Rotta 'eine Ratte'; Vestring 1720-1730: 209 Rot, -ti 'Die Ratze'; Helle 1732: 170 rot 'die Ratze, Rotte'; Hupel 1780: 260 rot, -ti r. d. 'Ratte, Ratze; Maulwurf'; Lunin 1853: 163 rot, -ti r. d. 'крыса'
• Murded: rott : rodi 'suur näriline' Kuu; rotta : roda VNg Vai; rott : rotti Hlj Lüg IisR; rot´t : roti Sa Muh Hi L KPõ Iis Trm MMg Äks VlPõ eL; rot´t : roti 'hiir' S Lä Khn Hää Ha SJn Hel T VId EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1076 rot´t´ : rot´i 'Ratte, Ratze'; ÕS 1980: 601 rott; Tuksam 1939: 789 Ratte 'rott'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben rotte 'Ratte'; MND HW II: 2 rotte, ratte 'Ratte, Hausratte'
• Käsitlused: < kasks rotte 'Ratte' Ariste 1963: 103; Liin 1964: 63; Ariste 1972: 94; EEW 1982: 2545-2546; Raag 1987: 325; < kasks rotte 'rott', erts rott 'hiir' Raun 1982: 145; < asks rotte 'rott' EES 2012: 437; EKS 2019
• Muud keeled: rts råtta [u 1430] 'rott; kõnek hiir' RES 2004: 868; lt rate 'Ratte' Sehwers 1953: 98; lt rate < kasks ratte Jordan 1995: 84
• Sugulaskeeled: sm rotta [Agr] 'Ratte' < vrts rotta 'Ratte' [‹ kasks rotte] SSA 3: 96; lv rot̄ < kasks rotte 'Ratte' SKES: 846; lvS rot´t´~ rot´, rotid 'Ratze, Ratte' SLW 2009: 166; lv rot´ 'ratte' < kasks rotte Kettunen 1938: 343; vdj rotta 'rott / крыса' VKS: 1076

saal, saali 'suur avar ruum' < kasks sâl 'id.', sks Saal 'id.' [Laensõna tuli omakeelsete väljendite kõrvale.]

• Esmamaining: Rossihnius 1632
• Vana kirjakeel: Rossihnius 1632: 316 Ninck temma sahb teile ütte suhre plastritut Sahli näitma; Stahl 1637: 103 tubba 'Saal'; Gutslaff 1648: 233 Tuba / Tarre 'Saal'; Göseken 1660: 344 Suhr tubba 'Saal'; Virginius 1687-1690 sis läks täma Kuninga Koa Saali sisse; Helle 1732: 172 saal 'der Saal'; Hupel 1780: 261 saal, -i r. 'der Saal'; Hupel 1818: 212 saal, -i r. d. 'der Saal'; Lunin 1853: 164 saal, -i r. d. 'залъ'
• Murded: saal : `saali 'avar ruum' R; sael : saali Sa; saal : saali Muh Hi L; saal : saali (-oa-, -ua-) sporKPõ sporI Plt Pil KJn; saal´ : saali M Puh V EKI MK; saal : `saali 'kiriku kooripealne' Hlj VNg Lüg; saal´ (soal´, sual´) VMr VJg Sim I Äks T V EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 1118 sāl´ : sāli 'Saal'; ÕS 1980: 610 saal; Tuksam 1939: 822 Saal 'saal; salong'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 sal, sāl 'Niederlassung, Wohnsitz; Wohnung, bes. v. Fürsten u. herren, Palast; Saal, Halle'; Schiller-Lübben sâl 'Niederlaßung. Sitz, Wohnsitz der Fürsten und Herren; Palast, sael, pallacium, aula.'; MND HW III sāl (sael, saal, sahl) 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten; königliche Burg; Kapitelsaal; bürgerlicher Versammlungsraum; Festraum bes. für Gildefestlichkeiten; hochgelegener Raum zu Wohnzwecken etc.'
• Käsitlused: < asks Saal Liin 1964: 52; < sks Saal ~ kasks sâl EEW 1982: 2645; < sks Saal Raun 1982: 150; EKS 2019; < asks sāl 'vürstide ja valitsejate elukoht' ~ sks Saal 'saal' EES 2012: 453
• Muud keeled: rts sal [1320-1350] 'saal; söögituba; palat (haiglas)' RES 2004: 882; lt zãle [1638 Saal] 'Saal' < kasks sāl 'Saal' Sehwers 1918: 100, 165; Sehwers 1953: 162; zāle 'Saal; Herrenhaus, Wohnhaus des Gutsherrs' < kasks sāl 'Wohnsitz eines weltlichen oder geistlichen Fürsten, königliche Burg; Saal' Jordan 1995: 111
• Sugulaskeeled: sm sali [Agr] 'Saal; größeres Wohnzimmer' < vrts sal 'sali' SSA 3: 147; lv zō̬l 'saal' < sks Kettunen 1938: 402; Raag 1987: 328; lv zǭl 'saal / zāle (telpa)' LELS 2012: 377; vdj sali, zaala 'saal / зал' VKS: 1108, 1243