[ASL] Alamsaksa laensõnad eesti keeles

apostel, apostli 'Kristuse jünger; mingi õpetuse kuulutaja' < kasks apostel 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 44 Apostel : Apostlit : Apostelix : Apostlill : Postlilt; Müller 1600/2007: 102 sē Pöha Apostle Pauluße kaas (28.12.1600); Rossihnius 1632: 49 omma Apohstlide söamet lebbi om̃a pöha Waimo ollet leutnut; Stahl HHb II 1637: 87 Apo∫tlide auwus kogko 'die ehrliche ver∫amlung der Apo∫teln'; Gutslaff 1647-1657: 281 neihnde KatteToistKümmend (postlide) kahn; Göseken 1660: 87, 250 Postel/ i 'Apostel'; postel 'Junger Schüler'; Hupel 1780: 142 apost|el, -li r. d. 'der Apostel'; Lunin 1853: 14 apostel, -tli r. d. 'Апостоль'
• Murded: `aabostel R; `apo·stel ~ `abo·stel ~ aabostel eP; `apoo·stel ~ `apoo·stli eL EKI MK; `poostel : `poostle 'nõid; keelepeksja' Hää Saa M San VLä(`pu̬u̬śtli); `pu̬u̬stli (-ss-) 'pühakupilt' Se Lut EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 68 āpostel : āpostli, āpostle (d) 'Apostel'; Wiedemann 1893: 854 pōstel säh! (S) 'Ausdruck der Verwunderung' '= tohoh nurjatu!'; Saareste III: 693 apostel 'evangeeliumi kuulutav Kristuse saadik'; ÕS 1980: 50 apostel 'Kristuse jünger'; Tuksam 1939: 64 Apostel 'apostel'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 22; Schiller-Lübben apost 'Apostat'; MND HW I apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote'; EWD 2005 Apostel 'Sendbote, Verkünder einer Lehre'
• Käsitlused: < asks apostel, appostel(e) 'Apostel, Sendbote' Ariste 1940: 7; < kasks apostel 'Apostel, Sendbote' Ariste 1963: 88; Liin 1964: 40; Raun 1982: 5; < sks Apostel ~ kasks apostel EEW 1982: 84; < sks Apostel SSA 1: 79; EKS 2019
• Muud keeled: rts apostel [13. saj] 'relig apostel' RES 2004: 57; lt apustulis [1585 Apo∫telle] 'Apostel' < kasks apostel Sehwers 1953: 4; Jordan 1995: 54
• Sugulaskeeled: sm apostoli [Agr] 'Apostel' < vrts ap(p)ostol, apostel; is apostoli; vdj apostoli; krj apostola < vn апостол SSA 1: 79; lvS apustil, -d 'Apostel' SLW 2009: 47; lv ap̆pùstə̑ĺ, āp̆pustə̑ĺ 'apostel' Kettunen 1938: 12, 19; lv apostõl 'apostel / apustulis' LELS 2012: 32; vdj apostola, apostoli 'apostel / апостол' VKS: 136

apsat, apsati '(kinga)konts' < asks afsats 'id.', sks Absatz 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 15 absat, -i r. d. 'Schuh Absatz'; Lunin 1853: 5 absat, -i r. d. 'коблукъ (у сапога)'
• Murded: apsat L K Hls; `apsat(i) R; absat Hi L KPõ Iis Lai; aapsat Hi Lä Ris Kad; (a)apsak Khk Vig; apstükk Khk Rei EMS I: 387
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 3 absat, -i; absati : absatime (pt) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; Wiedemann 1893: 2 absat : absati; absati : absatime (pt); absel : absli (D) (apsat) 'Absatz (am Schuh od. Stiefel)'; SÕS 1948: 48 apsat '= jalatsi konts'; Saareste I: 710 apsat 'jalanõu konts'; ÕS 1980: 50 apsat 'van konts'; Tuksam 1939: 15 Absatz (am Schuh) 'konts, apsat'
• Saksa leksikonid: MND HW I afsetten, absetzen 'Schuhe mit Absätzen versehen'
• Käsitlused: < asks afsats EEW 1982: 85; < asks afsats ~ sks Absatz EES 2012: 52; < sks Absatz 'lõik, lõige; jalatsikonts' EKS 2019
• Muud keeled: rts afsätt [1686] 'klack på skodon' SAOB: sub afsätt; lt apzete Absatz (am Schuh) < asks afsett 'Stiefelabsatz' Sehwers 1953: 4
• Sugulaskeeled: sm apsatti [1786] 'kengän tai saappaan korko / Absatz' < nrts appsat [‹ kasks] SKES: 22; SSA 1: 80

hakkima, hakin 'tükkideks lõikama või raiuma' < asks hacken 'id.', sks hacken 'id.' [Laensõnale eelnes murdeline omasõna tsagama.]

• Esmamaining: Lithander 1781
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 217 zaggema 'hacken'; Hupel 1780: 390 hacken 'zaggama d.'; Lithander 1781: 497 Saab se taigen sedda wisi hakkitud, siis leika sedda kahheks ossaks katki
• Murded: akkima 'tükeldama' Lüg Vai eP; hakkima Kuu; `akma Kod; `ak´ma Puh Krl EMS I: 232
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 23 hakkima 'hacken'; ÕS 1980: 147 hakkima 'tükkideks raiuma või lõikama; tükeldama'; Tuksam 1939: 442 hacken 'hakkima, katki või tükkideks raiuma'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 hacken 'hacken, hauen, schlagen, mit Beil, Messer usw. zerkleinern'
• Käsitlused: < sks hacken 'raiuma, hakkima, toksima' EEW 1982: 262; EES 2012: 67; < kasks hacken Raun 1982: 9; < asks hakken, sks hacken 'lõikuma, tükeldama' EKS 2019
• Muud keeled: rts hacka [16. saj] 'hakkima, hekseldama' RES 2004: 356
• Sugulaskeeled: sm hakata 'katkaista, irrottaa tai poistaa jatkuvasti lyömällä; pirstoa, paloitella, pilkkoa, hienontaa' NS I 1978: 330

kelder, keldri 'maasse ehitatud säilitusruum' < kasks keller, kelder 'id.'

• Esmamaining: Kullamaa 1524
• Vana kirjakeel: Kullamaa 1524: 136 Kelry Naen; Müller 1600/2007: 612 Wina echk Ollo Kellere siße ioxma (20.09.1605); Stahl 1637: 77 Keller : kelrist 'Keller'; Gutslaff 1648: 221; 78 Keller 'Keller'; Kellri Poisz 'Cellarius'; Göseken 1660: 254 keller 'keller'; Helle 1732: 322 keller 'der Keller'; Piibel 1739 sa ollid ta keldri üllewataja; Hupel 1780: 177 kelder, -dri d.; keller, -tri r. 'der Keller'; Arvelius 1790: 15 aidad ja keldrid; Hupel 1818: 79 kelder, -dri r. d. 'der Keller'; keller : keltri r. d. 'Keller'; keltre d. 'der Keller'; Lunin 1853: 55 kelder, -dri r. d. 'погребъ'; keller : keltri r. d. 'погребъ'; keltre d. 'погребъ'
• Murded: `kelder : `keldri Kuu S Lä TaPõ; `kelder : `keldre KPõ Plt; `keller : `keldri RId; keller : `keldre L VlPõ M T VLä; `keldre V EMS II: 971
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 287, 289 kelder : kel´dri, keldre 'Keller'; keller : kel´dri, keldre '= kelder'; ÕS 1980: 254 kelder; Tuksam 1939: 555 Keller 'kelder'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben keller, kelder 'Keller, als Gefängnis'; MND HW II: 1 keller, kellere, kelner, kelder 'Keller, Balkenkeller oder Kellergewölbe, Vorratskeller; Bier-, Wein-, Trinkkeller; Kellergefängnis'
• Käsitlused: < kasks keller, kelder 'Keller, als Gefängnis' Ariste 1963: 92; < kasks keller Liin 1964: 52; SSA 1: 340; < kasks kelder ~ sks Keller EEW 1982: 766; < kasks kelder Raun 1982: 35; < asks keller 'kelder (vanglana)' EES 2012: 142; EKS 2019
• Muud keeled: rts källare [13. saj] 'kelder' RES 2004: 524; lt ķelderis 'Keller' < asks kelder 'Keller' Sehwers 1953: 63
• Sugulaskeeled: sm kellari [Agr] 'Keller' < vrts källare SSA 1: 340; lvS keldar (1846) 'Keller' SLW 2009: 81; lv kēldar 'keller' (nur in einem volkslied) Kettunen 1938: 117; lv kēldar 'kelder / pagrabs' LELS 2012: 112; vdj kellõri 'kelder, panipaik / погреб, кладовая' VKS: 423

kilter, kiltri 'mõisasundija' < asks schilter 'id.', bsks Schilter 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1766
• Vana kirjakeel: Hupel 1766: 101 ei te nemmad mitte heamelega sedda moisa tööd, waid kubja ning kiltri silma all; Hupel 1780: 181 kilter r. d. 'Schilter, Unteraufseher über die Hofsarbeiter'; Lunin 1853: 59 kilter, -tri r. d. 'ключникъ, смотритель за полевыми работами на мызахъ'
• Murded: `kilter : `kiltri 'töö ülevaataja mõisas' Jõh Vai eP Krk Hel; `kiltri Har EMS III: 140
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 282 kilter : kiltre (d), kiltre : kil´tri 'Schilter, Unterfrohnvogt, Aufseher bei den Fussarbeiten, Gerichtsdiener'; ÕS 1980: 265 kilter 'aj töö ülevaataja mõisas, kupja abiline'; Deutschbaltisch 2019 Schilter 'scultator, ist in Liefland sehr gebräuchlich. Es heißt ein Aufseher der Bauern (Frische 1766)'
• Saksa leksikonid: Hupel 1795: 205 Schilter '(aus dem Ehstn. und Lett.) der Aufseher über die Frohnarbeiter zu Fuß'
• Käsitlused: < bsks Schilter Raun 1982: 39; < kasks EEW 1982: 827; Raag 1987: 323; < asks schilter 'ratsakäskjalg' EES 2012: 156; < asks schilter 'kilter' EKS 2019
• Muud keeled: lt šķilteris 'einer, der die Aufsicht über die Feldarbeiter führt, Schilter' < asks schilter Sehwers 1953: 132
• Sugulaskeeled: lv kīltar 'kilter / šķilteris' LELS 2012: 121

kliister, kliistri 'kleepaine' < asks klîster(e) 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Hupel 1818: 88 kliister, -tri r. d. 'Kleister'; Lunin 1853: 62 kliister, -tri r. d. 'клейстеръ'
• Murded: `kliister 'kleepaine' R Hi K I; `kliistre (`kliistri) T V; `liister Sa L M EMS III: 322
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 344 klīster : klīśtri, klīstre 'Kleister'; ÕS 1980: 274 kliister; Tuksam 1939: 566 Kleister 'kliister'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 *klîster 'gluten, colla lym, pappe'
• Käsitlused: < kasks klister EEW 1982: 866; < kasks klīster(e) Raun 1982: 43; < kasks klīster SSA 2: 75; < asks klīster 'kliister, kleepaine' EES 2012: 165; EKS 2019
• Muud keeled: rts klister [u 1520] 'kliister' RES 2004: 467; lt *klĩsteris 'Kleister' < kasks klīster Sehwers 1918: 150; klĩsteris 'Kleister' < asks klīster Sehwers 1953: 51; klīsteris 'Kleister' < kasks klîster Jordan 1995: 67
• Sugulaskeeled: sm liisteri, kliisteri [1670 klijsteri] 'kiinnitysaine / Kleister' < nrts klister [‹ kasks klīster] SSA 2: 75; lv klīstə̑r 'kleister' < kasks klīster Kettunen 1938: 140; lv klīstõr 'kliister / klīsteris' LELS 2012: 127; vdj kleisteri 'kliister / клейстер' VKS: 438
• Vt kliisterdama

klooster, kloostri 'munkade ja nunnade kinnine elupaik' < kasks klôster 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 90 looster/ i 'Kloster'; Helle 1732: 307 Kloostri kirrik 'die Kloster-Kirche'; kloostri kool 'das Gymnasium'; Hupel 1780: 183, 208 klooster, -tri r. 'das Kloster'; looster, -tri r. 'das Kloster'; Lunin 1853: 62, 94 klooster, -tri r. d. 'монастырь'; looster, -tri r. d. 'монастырь'
• Murded: `klooster Hi Mar Pä Ris VJg Kod Plt; `kloostri San Krl Har; `kluoster R Ris Juu Jä Iis Pal Lei; `kluuster Hää TLä; `looster Sa Muh sporL; `luuster Saa M EMS III: 333
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 345 klōster : klōśtri, klōstre 'Kloster'; Wiedemann 1869: 695 muṅga-maja 'Kloster'; ÕS 1980: 275 klooster; Tuksam 1939: 568 Kloster 'klooster'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 klôster, Pl. klö̂ster(e) 'Kloster, als Lebensgemeinschaft und Rechtsgemeinschaft'
• Käsitlused: < kasks closter, cloester Liin 1964: 43; < sks Kloster EEW 1982: 869; < kasks klôster Raun 1982: 43; < asks klōster 'klooster' EES 2012: 166; EKS 2019
• Muud keeled: rts kloster [13. saj] 'klooster' RES 2004: 468; lt kluõsteris [1638 Kloh∫ter] 'Kloster' < kasks klōster Sehwers 1918: 89, 150; Sehwers 1953: 53; kluosteris 'Kloster' < kasks klôster Jordan 1995: 67
• Sugulaskeeled: sm luostari [Agr clostarit] 'Kloster' < vrts kloster [‹ kasks klōster]; ee (k)looster; lv klūostǝr < kasks klōster SSA 2: 109; lv klùo̯stə̑r 'kloster' < kasks klōster Kettunen 1938: 141; lv klūostõr 'klooster / klosteris' LELS 2012: 128

klüüs, klüüsi 'ankruketi avaus vööris' < asks klüse 'id.', vrd rts klys 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Murded: klüüs 'ankruketi ava reelingus' Jõe Kuu VNg JõeK; klüis Mus Hi Ris; lüüs Hlj JõeK; (k)liis Hää EMS III: 351
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 346 klǖz : klǖzi (D) 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurch geht'; SÕS 1951: 288 klüüs 'mer ahelaauk (laeval)'; ÕS 1980: 276 'auk laeva ninas või tekis ankruketi jaoks'; Tuksam 1939: 568 Klüse 'klüüs'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 178 kluse 'Klause; Engpass'; MND HW II: 1 klûse 'Klaue, Einsiedlerhaus; kleines Haus, bildl.: Behälter; enger Durchgang, Engpaß'; Plattdeutsch: 115 Klüs(en), Klüüs (meist pl.) 'Löcher in der Schiffswand zum Durchlaufen der Ankerkette (Seemannspr.)'
• Käsitlused: < asks klüse 'Loch im Vordersteven, wo das Ankertau hindurchgeht' GMust 1948: 32, 79; < sks Klüse EEW 1982: 875; < asks klüse 'klüüs' EKS 2019
• Muud keeled: rts klys [1691] 'mer klüüs (ava ankruketi jaoks)' RES 2004: 469; lt klĩze 'im oberen Teile des Schiffes eine mit Gußeisen verkleidete Öffnung, durch welche die Ankerkette geht' < asks klǖse 'in einem Schiffe die zylindrischen mit Gußeisen verkleideten Öffnungen in der Schiffswand, durch welche die Ankerketten und Belegtaue hinausgehen' Sehwers 1953: 52
• Sugulaskeeled: sm klyysi 'aluksen parrasrakenteen lävistävä ja siihen kiinnitetty rengas tai putki, jonka lävitse kiinnitysköydet tai -kettingit kulkevat' NS II 1978: 426; lv klīz 'klüse' Kettunen 1938: 140; vdj hljuusti, hl´juusti 'klüüs / клюз' VKS: 258

kool|meister, -meistri 'kooliõpetaja' < asks scholemêster, -mêⁱster 'id.' [Laenatud liitsõnana. Kumbki sõnaosis on laenatud ka eraldi.]

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600/2007: 372 ned nohret ScholÿPoisit oma Arma Schoelmeistri wasta Scholi siddes v̈tlewat (11.11.1603); Gutslaff 1648-1656 tullewat sest suhre Kohlmeistri Koddust; Göseken 1660: 369, 152, 446 Koolmester 'schulmeister præceptor'; Koolmester 'Caplan'; Vestring 1720-1730: 91 Koolmeister 'Ein Schulmeister'; Hupel 1766: 117 koolmeistril on kül teggemist; Hupel 1780: 189 koolmeester (koolmeister) r. 'Schulmeister'; Arvelius 1790: 45 Kirriku öppetaja kitis koolmeistrit; Hupel 1818: 97 koolmeester od. koolmeister, -tri r. d. 'Schulmeister'; Lunin 1853: 69 koolmeester ~ koolmeister, -tri r. d. 'школьный учитель'
• Murded: kool`meister (kuol-, kuul-, koul-) 'õpetaja' R eP eL EMS III: 603, 775
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 393 kōl´-meistre-kōl´ 'Lehrerseminar'; Wiedemann 1893: 593 kōl´-meister 'Schulmeister'; ÕS 1980: 298 † koolmeister; Tuksam 1939: 872 Schulmeister 'koolmeister'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 331 schol(e)-mêster 'Schulmeister'; MND HW III schôl(e)mêⁱster 'Titel eines Stifts- oder Domherrn, scolasticus; Rektor der städtischen Schule; Schulmeister, Lehrer; Dorfschulmeister, Dorflehrer'
• Käsitlused: < kasks schole-mester Ariste 1940; Liin 1964: 61; < sks Schulmeister EEW 1982: 940; < sks Schulmeister EKS 2019
• Muud keeled: rts skolmästare [1402] 'van kooliõpetaja' RES 2004: 933; lt † skuõlmeĩsteris [1638 Skohl-mei∫ters] 'Schulmeister' Sehwers 1918: 55, 95, 158; skuõlmeisteris 'Schulmeister' < asks schōlmeister Sehwers 1953: 108
• Sugulaskeeled: sm koulumestari 'entisten alkeisopetusta antavien koulujen opettajista' NS II 1978: 521; lvS skuolmeister 'Schulmeister' SLW 2009: 176; lv skùo̯lmeì̯stə̑r 'schulmeister' Kettunen 1938: 373; lv skūolmēstar 'koolmeister / skolmeistars' LELS 2012: 296

koot, koodi 'fig jalg' < asks kote 'kabi; kederluu, pahkluu'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Das unterste Gelenke am Pferde-Fuß'
• Murded: koot : koodi 'jala osa' Hi L K(-uo-, -ua-); kuut´ Hää Saa Hls; koet Sa Muh Mar Tõs(-ue-); kuot : `kuodi R EMS III: 636
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Köthe, Gelenk über der Fessel'; ÕS 1980: 300 koot 'koib, sääreluu (loomal)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'; MND HW II: 1 kö̂te, kuͤte 'Gelenkknöchel, Fuß- oder Fingerknöchel'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel' Liin 1964: 64; EEW 1982: 946; < ? kasks kote 'kabi, pahkluu' Raun 1982: 48; < asks kote 'pahkluu, kederluu; kabi; täring' EES 2012: 177; EKS 2019

koot, koodi 'vart (ka tähekogus)' < asks kote 'kabi, kederluu'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 91 Kood, -di 'Ein krümmer Dresch Flegel'; Hupel 1780: 189 koot, -i r. d. 'Dreschflegel'; Lunin 1853: 69, 70 kood, -i r.; -e d. 'молотило; цѣпь; валекъ'; koot '= kood'
• Murded: koot : koodi 'rehepeksuriist' Pä K I(-uo-, -ua-); ku̬u̬t´ : koodi Hää Sa TaPõ eL; kuot : `kuodi IisR EMS III: 635-636
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 398 kōt´ : kōdi 'Dreschflegel, der Klöppel; das Sternbild d. Orion'; ÕS 1980: 300 koot 'endisaegne rehepeksuriist, pint'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 kote, kute 'Huf, Klaue; bei Pferden: Fessel; Knöchel des Fusses'
• Käsitlused: < kasks kote, kute 'Huf, Klaue, Knöchel; Würfel' EEW 1982: 946; < asks kote 'pahkluu, kederluu, kabi; täring' EKS 2019

kopp, kopa 'suurem varrega anum' < asks koppe 'id.', vrd sm koppa 'id.'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: VT 1686 Nink töine Engel kallas omma Koppa Merre; Hupel 1780: 189 kop, -pa d. 'eine Schale, Kippe zum Schöpfen'; Hupel 1818: 98 kop, -pa d. 'Schale; Schöpfgefäß; grosse Bauerlöffel'; tee kop 'Theetasse'; Lunin 1853: 70 kop, -pa d. 'чашка, ковшъ'; tee kop 'чайная чашка'
• Murded: kopp : kopa 'puukauss' Saa KJn M San; kopp : kopa 'vahend vedeliku tõstmiseks' Pä VJg Iis TaPõ VlPõ eL EMS III: 650
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 377 kopp : kopa (SW, S, SO) 'Schale, kleines Gefäss, (d) grosser Holzlöffel'; ÕS 1980: 301 kopp
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 183 kop, koppe 'Becher'; kope, kupe, kove 'grosses Fass, Kufe'; MND HW II: 1 kop, koppe (Pl. köppe) 'rundes Gefäß, Trinkgefäß; Maßgefäß für Butter und trockene Ware'; Köbler 2014 kop, koppe 'rundes Gefäß, Trinkgefäß, Trinkschale, Pokal'
• Käsitlused: < kasks koppe Viires 1960: 86; < kasks kop, koppe Liin 1964: 53; < lms, vrd sm koppa EEW 1982: 948; < ? kasks koppe, vrd sm koppa Raun 1982: 48; < lms, vrd sm koppa ~ asks kop 'karikas' EES 2012; < asks schope 'kopp, kapp' EKS 2019
• Muud keeled: rts kopp [1465] 'tass' RES 2004: 494; lt kapa 'ein kleines Maß' < asks kopp, koppe 'ein Hohlmaß' Sehwers 1953: 47
• Sugulaskeeled: sm koppa [1786] 'kanto- tai säilytyskori, vasu; ontto tai kupera esine; kupu, suojus, kotelo / Korb; Hohlkörper; Haube, Gehäuse' < lms [deskr] SSA 1: 400; sm kuppi [1637] 'Tasse, Napf'; is kuppi; krj kuppi; vdj kuppi < nrts kopp 'kuppi' [todennäk. samalta taholta erikseen myös ee kopp: kopa 'kauha, kippo; kuppi'] SSA 1: 446; vdj kuppi 'tass, kruus; tops; kopsik, kopp / чашка, кружка; кубышка; ковш' VKS: 513

kramp, krambi 'riiv; sulgemisvahend' < asks krampe 'id.', bsks Krampe 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 265 Raud Rampi 'Eiserne krampffe'; Helle 1732: 148 obbadus 'die Krampe'; Hupel 1780: 190, 254 kramp, -i r. d. 'die Krampe'; ramp : rambi d. 'die Krampe'; Hupel 1818: 100 kramp, -i r. d. 'Krampe, Kettel; Klamber'; Lunin 1853: 72 kramp, -i r. d. 'пробой, скоба, щеколда'
• Murded: kramp : krambi 'riiv' Lä Ha Pee Sim I Plt San Har; kramp : `krambi R; kraḿp : kraḿbi T V; ramp (raḿp) : rambi Sa Muh L M; raḿp : raḿbi Rõn San V EMS III: 804
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 422, 1021 kramp : krambi 'Krampe'; ramp : rambi '= kramp'; EÕS 1925: 275 kramp 'tehn (Krampe, Kettel)'; ÕS 1980: 307 kramp 'sulgemisvahend'; Tuksam 1939: 590 Krampe 'kramp (uksel jne)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 187 krampe 'Krampe, Haken'; MND HW II: 1 krampe, kramme 'zweiseitiger Haken, Krampe, Klammer in die der Türriegel oder Fensterriegel faßt'; Hupel 1795: 125 Krampe 'das längliche Eisen mit einem runden und einem länglichen Loche, vermittelst dessen man die Thür mit einem Vorhängeschloß verwahren kan.'
• Käsitlused: < kasks krampe Liin 1964: 52; SSA 1: 416; < kasks krampe ~ sks Krampe EEW 1982: 978; < kasks krampe ~ bsks Krampe Raun 1982: 50; < asks krampe 'kramp, konks' EKS 2019
• Muud keeled: rts krampa [1502] '(metallist) klamber, obadus, aas' RES 2004: 502; lt *kram̃pis [1638 Krampis] 'Krampe' < kasks krampe Sehwers 1918: 90, 151; lt kram̃pis 'Krampe' < asks krampe Sehwers 1953: 57; krampis 'Schließhaken; haken- resp. krampenartig gekrümmerter Finger' < kasks krampe 'zweiseitiger Krampe, Haken' Jordan 1995: 68
• Sugulaskeeled: sm kramppi, ramppi [1860] 'oven säppi, haka, oven tai sirpin kädensija / Türangel, Krampe, Tür- oder Sichelgriff' < vurts krampa, krampe, kramp 'sinkilä, aspi, eräänl. puuluistin'; vdj kramppi 'säppi' < ee; lv krämp 'haka' < kasks SSA 1: 416; lv kräm̄`p 'schliesshaken, krampe' < kasks krampe; kräm̄ptə̑ 'haken' Kettunen 1938: 158; lv krämp 'haak, kramp / krampis, āķis'; krämptõ 'krampida, haaki panna / aizkrampēt' LELS 2012: 139; vdj kramppi 'kramp, link, käepide / (дверная) скоба, ручка' VKS: 483; is ramppi 'kramp' Laanest 1997: 164

kuut, kuudi 'paat, veesõiduk' < asks schûte 'id.'

• Esmamaining: Vestring 1720-1730
• Vana kirjakeel: Vestring 1720-1730: 103 Kuut, -di 'Eine Schute'; Temma käib Kudi pääl 'Er arbeitet auff der Schute'; Jannsen 1858: 212 kokko 100 laewa ja 42 Kuti
• Murded: kuut : kuudi 'purjelaev' Hi Khn Hää(-t´) EMS IV: 179
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 468 kūt´ : kūdi 'Schute, Holzboot'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben schute, schutte 'Boot, kleines Schiff'; MND HW III schûte 'Name verschiedener kleinerer Schiffstypen mit spitzem Steven für Küsten- und Binnenfahrt, doch auch für den Verkehr zwischen Skandinavien und den Osteseehäfen'
• Käsitlused: < kasks schūte 'Schute, Holzboot', hol scūte 'Schute, Holzboot' GMust 1948: 13; < kasks schûte 'Schute' EEW 1982: 1978
• Muud keeled: rts skuta [1275] 'mer kutter, väike (rannasõidu)laev' RES 2004: 942; lt skutka 'Barke auf der Düna, Struse' < kasks schutte 'Schiffe verschiedener Größe, Bauart, Bestimmung' Sehwers 1953: 109
• Sugulaskeeled: sm kuutti (kuutta, kuutto) [1659 skuto] 'ruuhi / Kahn'; krj kuutti, kuitti 'yhdestä puusta koverrettu ruuhi'; krjA kut´t´i, kuit´ < vrts skuta 'pienehkö alus' SSA 1: 460; sm kuutta, kuutto < vrts skuta SKES: 253
• Vrd suut

kört, kördi 'põll; (alus)seelik' < kasks schorte 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 171 tegkisit heñesalle Schörti; Virginius 1687-1690 sesuggusi Körti kandsid Kuninga Tüttred; Hupel 1780: 185 kört, -i d. 'die Falte im Kleid'; Hupel 1818: 92 kört, -i P. 'Weiber-Unterrock'
• Murded: kört (-ŕ-) : kördi 'seelik' Sa Muh L VlPõ M EMS IV: 618
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 400 köŕt : köŕdi 'um den Leib geschlungenes Tuch; farbiger Unterrock'; ÕS 1980: 339 † kört 'seelik'; Tuksam 1939: 872 Schürze 'põll'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 333 schorte 'Schurz, Schürze; als Teil der Rüstung; Panzerschurz'; MND HW III schörte 'Schurz, Schürze zum Schutze der Kleidung (auch zur männl. Berufskleidung gehörig)'
• Käsitlused: < kasks schorte 'põll' Liin 1964: 57; Ariste 1972: 92; Raun 1982: 64; < rts skört, vrd küsks schurz EEW 1982: 1160; < asks schorte 'põll; alusseelik' EES 2012: 211; EKS 2019
• Muud keeled: rts skört [1438] 'hõlm; kuuesaba' RES 2004: 951; lt skuõtele, skuõrtele 'Schurzfell, Schurz für die Männer' < vrd kasks schorteldōk Sehwers 1918: 44, 158; lt šķuotele 'Schürze; lange Tasche im Weiberrock' < kasks schörteldôk 'Schürze als Teil der Frauentracht' Sehwers 1953: 134; Jordan 1995: 102
• Sugulaskeeled: sm körtti [1637] 'lyhyen jakun halkio tai laskos; heränneiden jakku / Schlitz oder Falte an der Jackentaille; Jacke der Pietisten' < nrts skört 'nutun, takin takaosa, lieve, hännys' [‹ kasks schorte 'esiliina, -vaate’] SKES: 266; SSA 1: 485; sm körtti 'Rock; Unterrock; Kleid; enge Frauenjacke; Schürze' < asks schörte ~ rts skört Bentlin 2008: 129; lvS k´ört ~ k´ürt 'Weiberrock' SLW 2009: 103; lvS k´ört 'hame' < ee SSA 1: 485; lv kē̮rt̆tan, kīrt̆tan, kǖrt̆tan 'Umwurf der Frauen' < ? germ *skorta, vrd kasks schorte 'Schurz, Schürze', rts skjorta; lvS k´ört 'weiberrock' < kasks schorte Kettunen 1938: 122, 179

köster, köstri 'kirikuteener, pastori abi' < kasks köster 'id.'

• Esmamaining: Liivimaa 1638
• Vana kirjakeel: Liivimaa 1638 Köster Peter; Göseken 1660: 91, 270 Köster 'Küster'; Helle 1732: 322 köster 'der Küster'; Hupel 1780: 186 köster, -tri r. d. 'der Küster'; Arvelius 1787: 146 Se Köster; Hupel 1818: 93 köster, -tri r. d. köstre, köstri d. 'Küster'; Lunin 1853: 66 köster, -tri r. d. 'кистеръ, дьячекъ'
• Murded: `köster : `köstri 'kirikuõpetaja abi' R sporS L ViK I; `köster : `köstre L Ris Jä KLõ M; `köstre T V EMS IV: 624
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 401 köster : köśtri, köstre; köstre : köstre (d) 'Küster'; ÕS 1980: 339 köster 'kirikuõpetaja abi'; Tuksam 1939: 607 Küster 'köster; kirikuteener'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 186 koster, kuster 'Küster'; MND HW II: 1 köster(e), küster (ostfäl.) 'Küster, Verwalter des Kirchengebäudes und des kirchlichen Gerätes, Gehilfe des Pfarrers'
• Käsitlused: < kasks koster Liin 1964: 42; EEW 1982: 1161; Raun 1982: 64; Raag 1987: 323; < asks koster 'köster' EES 2012: 212; EKS 2019
• Muud keeled: lt ķesteris, šķesteris [1638 Ke∫teris] 'Küster' < kasks köster Sehwers 1918: 97, 149, 162; ķesteris, šķesteris 'Küster' < asks köster 'Küster' Sehwers 1953: 64, 131
• Sugulaskeeled: lv kes̆tàr, kes̆tàŕ 'küster' Kettunen 1938: 116; lv kestar 'köster / ķesteris' LELS 2012: 114

kütt, küti 'jahimees' < asks schütte 'id.' [Laensõnale eelnes omakeelne väljend.]

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Stahl LS I 1641: 105 Ninda kudt needt pü∫∫i meehet öhe tehhe pehle la∫ckwat 'Wie die Schützen nach eienm Zeichen schießen'; Göseken 1660: 370 Kütti kuub 'schützen-Rock'; kütti 'schütze'; Hornung 1693: 33 Püssi-Mees 'ein Schütze'; Virginius 1687-1690 Nink need Küttid lasksid Müüri pääld sino Sullaste päle; Vestring 1720-1730: 98, 192 Küt, -ti 'Der Schütze'; Püssi mees 'Ein Schütze'; Helle 1732: 123 küt 'der Schütz'; Helle 1732: 163 püssi-mees 'der Schütze'; Hupel 1780: 183, 193 kit r. d. 'Schütze, Jäger'; küt : kütti r. d. 'Jäger, Schütz'; Lunin 1853: 61, 75 kit, -ti r. d. 'стрѣлокъ, егерь'; küt : kütti r. d. 'стрѣлокъ, охотникъ'
• Murded: küt´t : küti (-t´-) 'jahimees' Sa Muh L KPõ Plt I eL; kütt : küti Hi; kütt : kütti VNg Lüg; küttä Vai EMS IV: 721
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 478 küt´t´ : küti 'Schütze; Jagd'; ÕS 1980: 344 kütt 'jahimees'; Tuksam 1939: 874 Schütze 'laskur; kütt, jahimees; ambur'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888: 339 schutte 'Schütze; Geschütz, Schiessgewehr jeder Art; Schutz, Verteidigung'; Schiller-Lübben schutte 'Schütze'; MND HW III schütte 'der Pfeil und Bogen, eine Schußwaffe handhabt, Schießender; mit Schußwaffe ausgerüsteter Wachmann in städtischem Dienst'
• Käsitlused: < kasks schutte Ariste 1933a: 11; Liin 1964: 46; Ariste 1972: 96; EEW 1982: 1181; Raun 1982: 66; < kasks schutte 'Schütze', vrd rts skytt, vrts skytte Raag 1987: 338, 341; < rts skytta, skytte SSA 1: 466; < asks schutte 'kütt' EES 2012: 215; EKS 2019
• Muud keeled: rts skytt [1484] 'laskja; kütt' RES 2004: 945; lt šķutas 'Schutzbrett' < asks schutte 'Schütze an Mühlenschleusen' ME: III: 907; Sehwers 1953: 134
• Sugulaskeeled: sm kyttä [1637; 1593 skyttäri 'ampuma-ase'] 'metsämies, (sala)metsästäjä, ampuja; vaanija / Jäger, Wilddieb, Schütze; Lauerer, Spitzel'; is küttä 'metsästäjä'; krj küttäkoira 'ajokoira'; vdj šküttä 'metsämies'; ee kütt 'metsämies'; lv küt mīez 'metsämies' < vrts skytta, skytte 'ampuja, jousimies' [‹ kasks schutte] SSA 1: 466; SKES: 257; lv küt̄ mìe̯z 'jäger, schütze' < vrd kasks schutte, vrts skytte Kettunen 1938: 175; lv kitmīez 'kütt / mednieks' LELS 2012: 125; is küttämês [Porkka 1885] 'kütt' Laanest 1997: 92

lahter, lahtri 'lihunik' < kasks slachter 'id.'

• Esmamaining: Tallinna Linnaarhiiv 1553
• Vana kirjakeel: Tallinna Linnaarhiiv 1553 Tonnis Slachter; Gutslaff 1648: 235 Lehaneck 'Schlächter'; Göseken 1660: 94, 294 Lachter/ i 'Schlachter'; lachter 'metzger (Fleischer)'; Hupel 1780: 531 lahter : lahtri 'Schlachter, Fleischer'; Hupel 1818: 114 lahter, -tri r. d. 'Schlachter, Fleischer'; Lunin 1853: 82 lahter, -tri r. d. 'мясникъ'
• Murded: `lahter : `lahtri 'lihunik' Sa Rei JMd; `lahter, `lahtar, `lahtur, -i R EMS IV: 838
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 492 *lahter : lahtri 'Schlachter, Metzger'; Tuksam 1939: 848 Schlachter 'lihunik'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 slachter 'Schlachter'; Schiller-Lübben slachter 'Schlachter' <  [Diese jetzt [1878] allein übliche Form begegnet im Mnd. gar nicht oder höchst selten. Es wird dafür knokenhouwer, vleshouwer, küter gebraucht.]; MND HW III slachter 'Schlachter, Fleischer'
• Käsitlused: < kasks slachter Liin 1964: 50; Raag 1987: 324; < kasks slachter ~ sks Schlachter EEW 1982: 1210
• Muud keeled: rts slaktare [1446] 'lihunik' RES 2004: 953; lt slakteris [1638] 'Schlachter' < kasks slachter 'Schlachter' Sehwers 1918: 95, 158; Sehwers 1953: 109; slakteris 'Schlächter, Knochenhauer' < kasks slachter 'Schlachter, Fleischer' Jordan 1995: 89
• Sugulaskeeled: sm lahtari, laahtari [1609 slachtari] 'teurastaja / Schlachter' < vrts slachtare [‹ kasks slachter] SSA 2: 35; krj lahtaŕi < sm lahtari SKES: 269; lvS slakter 'Schlachter; Metzger' SLW 2009: 176; lv slak̆tàr, slak̄tə̑r 'schlächter' < kasks slachter Kettunen 1938: 374; lv slaktār 'lihunik / miesnieks'; šlaktā[r] 'lihunik / miesnieks, slakteris' LELS 2012: 296, 313
• Vt lahtima

last, lasti 'kaaluühik, säilitis' < asks last 'id.', sks Last 'id.'

• Esmamaining: Wiedemann 1869
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 509 laśt : laśti 'Last, Ladung'; EÕS 1925: 362 last 'säilitis: 20 kuli (kaeru), 16 setverti (muud vilja) (Last)'; Tuksam 1939: 617 Last '(Maß) sälitis'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 last 'Last, ein bestimtes Quantum von Waren, nach der Gattung derselben verschieden'; Schiller-Lübben last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren, oft nach der Gattung derselben verschieden'; MND HW II: 1 last 'große Gewichtseinheit, insbes. im Schiffsverkehr, nach Ware und Landschaft von sehr unterschiedlichem Wert, im hansischen Handel normalerweise = 12 schippunt = 240 lîspunt, oder 12 tunnen oder 32 Zentner'
• Käsitlused: < kasks last 'Last, ein bestimmtes Gewicht der Waren' GMust 1948: 67
• Muud keeled: rts läst [14. saj] 'aj last (mahu- ja massiühik Rootsis)' RES 2004: 582
• Sugulaskeeled: sm lästi, lesti, lesta [1643] 'vanha viljan, hiilen, tervan yms. tilavuuden tai painon mitta: 12 tynnyriä / Gewichtseinheit' < nrts läst 'tilavuusmitta' [‹ kasks last, pl. leste] SSA 2: 128

latt, lati '(jäme) ritv' < kasks latte 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 84 Lat : lattist 'Latte'; Gutslaff 1648: 224 Rôde / Latte 'Latte'; Göseken 1660: 91 latti 'Latte'; Vestring 1720-1730: 110 Lat, -ti 'Eine Latte'; Piibel 1739 Ja wiis latti selle maia teise külje laudadele; Hupel 1780: 201 lat : latti r. 'die Latte'; Lunin 1853: 85 lat, -ti r. d. 'лата, частоколь'
• Murded: lat´t : lat´i 'peenike puu' L K I eL; lat´t : lati Sa Hi; latt : latti R EMS IV: 1000
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 510 lat´t´ : lat´i 'Latte, Stange'; ÕS 1980: 357 latt 'ritv'; Tuksam 1939: 618 Latte 'latt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben latte 'Latte, tegula'; MND HW II: 1 latte 'Latte, Leiste, zugeschnittenes langes schmales Holzstück für verschiedene Bauzwecke'; Hupel 1795: 140 Latte 'heißt jede Stange, sie sey kurz oder lang, rund oder behauen oder gesäget'
• Käsitlused: < kasks latte 'latt' Ariste 1963: 95; Liin 1964: 52; Raun 1982: 71; < sks Latte, vrd kasks latte EEW 1982: 1244; < asks latte 'latt, jäme ritv' EES 2012: 229; EKS 2019
• Muud keeled: lt † lata [1638 Latte] 'Latte' < kasks latte Sehwers 1918: 90, 152; lt lakta 'die Latte' ME: II: 417; lt lakta, lata, late 'Latte' Sehwers 1953: 68; lata 'Latte, Dachlatte' < kasks latte Jordan 1995: 74
• Sugulaskeeled: sm latta 'lista, kapea laatta; litteä vaaitustanko' NS III 1978: 73; lv lat̄´ 'latte' < sks Kettunen 1938: 185; lv laţ 'latt, roovlatt / lata, latiņa' LELS 2012: 160; vdj latti 'laudi (ritvadest või lattidest lagi) / жердный настил' VKS: 584

lehter, lehtri 'koonusekujuline vahend (vedeliku) valamiseks' < kasks trechter 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 242 Trechter; Wallim/i 'Trechter'; Göseken 1660: 95 trichtel 'Trechter'; Göseken 1660: 418 wallim 'trichter infundibulum'; Vestring 1720-1730: 255 Trehter, -tri 'Der Trichter'; Helle 1732: 191 tröhter 'der Trichter'; Hupel 1780: 288 tröhter (oder trehter) r.; tröhtli (oder trehtli) d. 'der Drichter'; Lithander 1781: 552 panne se taigen trehtri sisse, et se pibo läbbi woi sisse joseb; Hupel 1818: 252 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d.; trehtli ~ trehtri d. 'Trichter'; Lunin 1853: 199 trehtel, -tli; trehter, -tri r. d. 'воронка'
• Murded: `lehter : `lehtri (-e) Jõh Sa Muh L VlPõ M TLä; `lehtre T Urv; `lehtri Nõo Krl Rõu Plv EMS V: 57; `löhtre (-i) 'lehter' Rõn San Kan VId(-h´-) EMS V: 735; treht (trest) 'lehter' R; `trehtel : `trehtli (-le) R Hi L K I EKI MK; `trehter : `trehtri (-e) Jõh LNg Vig Hää Juu Sim Ksi Plt; `trestel : `tres(t)li VNg KuuK VMr Kad Kod EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 531, 1321 lehtre : lehtre (d) '= trehter'; trehtel : trehtli; trehter : trehtri 'Trichter'; ÕS 1980: 361 lehter; ÕS 1980: 725 {trehter} vt lehter; Tuksam 1939: 974 Trichter 'lehter ehk trehter; kraater'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 trechter 'Trichter'; Schiller-Lübben trechter 'Trichter'; Schleswig-Holstein Trechter [texda] 'Trichter'
• Käsitlused: < kasks trechter Liin 1964: 56; EEW 1982: 1270; Raun 1982: 73; Raag 1987: 324; < asks trechter 'lehter; ruupor' EES 2012: 234; EKS 2019
• Muud keeled: lt trekteris [1638 Treckters] 'Trichter' < kasks trechter 'Trichter' Sehwers 1918: 35, 98, 163; Jordan 1995: 104; lt tekteris, trekteris 'der Trichter' ME: IV: 159, 230
• Sugulaskeeled: lvS lekter 'Trichter' SLW 2009: 107; lv lek̆tàr 'trichter' < kasks trechter Kettunen 1938: 187; tek̆tàr, tek̆t́àr, tek̄tə̑r, tet̆tàr 'trichter' (= pit̄-va’lt̆tə̑ʙ) < sks Kettunen 1938: 412; lv lektār 'lehter / piltuve' LELS 2012: 165; lv tektār 'trehter / piltuve, trekteris' LELS 2012: 321

leivang, leivangi 'puitpruss või tross põiki laevatekki' < ? asks leiwagen 'id.', vrd rts levang 'id.'

• Murded: `leivang, -i 'raud purjepaadi päras, mille külge kinnitub soodiots' Kuu; `leivant, -ndi (-nti) VNg Phl; `leivaak, -gi 'raudklamber laevapäras, millel liigub alumine soodiplokk'; leivak, -i 'leivaak' Pöi Hää EMS V: 78, 79, 84
• Eesti leksikonid: Deutschbaltisch 2019 Leihwagen 'auf Schiffen (Gutzeit 1874)'
• Saksa leksikonid: Seemannsprache 1911: 537 Leuwagen 'eine gebogene, runde Stange, die von einem Bord des Schiffs zum andern geht'
• Käsitlused: < rts levang [‹ asks leiwagen] GMust 1948: 81; < sks Leitwagen Mereleksikon 1996: 214
• Muud keeled: rts levang [1837] 'mer pikavarreline tekihari; teki käsipuu' RES 2004: 546
• Sugulaskeeled: sm levanki 'aluksen kannen poikki kulkeva rautatanko tai -ketju' NS SS 1980: 240

lint, lindi '(ilu)pael; riideriba' < asks lint 'id.'

• Esmamaining: Hornung 1693
• Vana kirjakeel: Hornung 1693: 29 Lint : Lindi / Acc. Pl. Linta & Lintisid 'Band, so aus Buden gekaufft wird'; Vestring 1720-1730: 117 Lint, -di 'Eine Linte oder band'; Helle 1732: 131 lint 'das Band'; Hupel 1780: 206 lint : lindi r. d. 'Band, Stirnband'; Lunin 1853: 90 lint : lindi r. d. 'лента, повязка'
• Murded: lint (-ń-), lindi (-ń-) 'riideriba' eP eL; lint, `linti RId EMS V: 253
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 556 lińt : lińdi 'Band (zum Schmuck, vgl. pael)'; EÕS 1925: 400 lint; ÕS 1980: 375 lint
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lint 'plattes Band des Frauenzimmers, es sei schmal oder breit'; MND HW II: 1 lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung'
• Käsitlused: < russ. лента Ariste 1958: 28; EEW 1982: 1322; < kasks lint SKES: 296; Raun 1982: 76; < asks lint 'naiste lame pael' ~ vn линта 'pael, lint, riba' EES 2012: 242; < asks lint 'lint, side' EKS 2019
• Muud keeled: lt linte 'ein Band (zum Schmuck)' < kasks lint 'Band, Stoffstreifen als Einfassung für die Kleidung' Sehwers 1953: 72; Jordan 1995: 75
• Sugulaskeeled: sm lintti [1879] 'silkkinauha / Seidenband'; is lintti; vdj lintti < ee lint [‹ kasks lint]; lv līnta < lt linta [‹ kasks lint] SSA 2: 79; lv līnt̆ta 'band' < kasks lint Kettunen 1938: 198; lv līnta 'pael, lint / lenta' LELS 2012: 170; vdj lintti 'lint, pael / лента' VKS: 620; is lintti 'lint' Laanest 1997: 102

lood, loodi 'loodimisvahend; raskusmõõt' < kasks lode, lôt 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 81, 88 löhd : löhdi∫t 'Kugel'; Gutslaff 1648: 225 Lôti 'Kugel'; Göseken 1660: 91 löhd/ i 'Kugel'; löhdi 'Lodt (Kugel)'; Göseken 1660: 379, 177 Lott 'Senckebley / Bleywurff'; lotti kaas se Merri Süwwadusse tagga otzima 'ergründen (die Tieffe des Meers)'; VT 1686 sis lassiwa nemmä jälle Löhdi Wette; Vestring 1720-1730: 120, 122, 123 Lööd, -di 'der Kugel; Lauf an der Flinte'; Lood, -di 'Die Bleyschnur so die Mäurer gebrauchen'; Loot, -ti 'Das Senck Bley der Schiffer'; Helle 1732: 133 lööd : löe : löde 'die Kugel, das Gewicht'; loot 'das Senkbley der Schiffer'; Piibel 1739 Öiged waekausid, öiged lööd, öige wak ja öige kan peab teil ollema; Hupel 1780: 208, 207 loot (lood), -i r. d. 'Senkbley der Schiffer, Bleyschnur der Maurer'; lööd : lödi ~ löe r. 'die Kugel, das Gewicht'; Hupel 1818: 126, 128 lööd od. lööt : lödi, selt. löe r. d. 'Kugel, Gewicht, Bleyschnur, Bleywürf'; loot, -i r. d. 'Senkbley; Bleyschnur; Gewicht; Flintenkugel; ein Loth'; Lunin 1853: 92, 94 lööd ~ lööt : lödi r. d. 'ядро, пуля, вѣсъ; лотъ, грузило'; loot, -i r. d. 'глубомеръ; грузило, лотъ; ядро, пуля, вѣсъ'
• Murded: lood (-d´) 'raskusmõõt; loodimisvahend' Jäm Hi L Ha Trm Plt; luod R; l̬u̬ut´ : loodi eL EMS V: 393
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 586, 587 lōt´ : lōdi (lōd´) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; lȫd : lȫe '= lōt´'; Wiedemann 1893: 530 lōt´ : lōdi (lōd´, lȫd´, lȫt) 'Kugel, Bleikugel, Loth (auch als bestimmtes Gewicht), Senkblei, Uhrgewicht'; ÕS 1980: 379 lood '(loodimisvahend)'; Tuksam 1939: 646 Lot 'lood'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben lode (= lôt) '(Blei)kugel; Senkblei, Gewichtsstück, Bleiklotz'; lôt, lode 'Blei; alles aus Blei gemachte, Bleimarke; Kugel; Senkblei, um die Tiefe des Meeres oder die senkrechte Linie zu meßen; als bestimmtes Gewicht: halbe Unze; als Münze der sechszehnte Theil einer Mark'; MND HW II: 1 lôt (loet), lö̂de (loide) 'Blei als Metall; Senkblei (zum Ausloten der Wassertiefe), Richtblei (zur Feststellung der Senkrechten); Gewichtsstück (urspr. aus Blei)'
• Käsitlused: < kasks lôd ~ lôt 'Loth, Senkblei, Bleikugel' GMust 1948: 65, 82; < kasks lôt, lode Liin 1964: 48; < kasks lode Ariste 1963: 96; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 78; < kasks lot 'Blei, Kugel, Gewichtseinheit' EEW 1982: 1355-1356; < asks lōt, lode 'plii, pliikuul; lood meresügavuse mõõtmiseks; münt' EES 2012: 248; EKS 2019
• Muud keeled: rts lod [1400-1425] 'mer, tehn lood' RES 2004: 560; lt luõde [1638 Lohda] 'Kugel, Flintenkugel' < kasks lōde 'Bleikugel, ein gewisses Gewicht' Sehwers 1918: 31, 91, 153; luode, luoda 'Kugel; Lot, Bleilot' < kasks lode Jordan 1995: 76
• Sugulaskeeled: sm luoti, luodi [Agr] 'ammus, kuula; luotilaudan paino; vanha painomitta Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot (Senkblei, Gewicht)' < vrts lodh 'kuula, painoyksikkö' [‹ kasks lōt]; is lōti; krj luoti < sm luoti SSA 2: 110; sm luoti 'Geschoßkugel; Uhrgewicht, Lot' < asks lôt ~ nrts lod Bentlin 2008: 138; lvS luod 'Bleilot'; lvS lüöd, luod 'Bleilot' SLW 2009: 116; lv lēᴅ´, lȫᴅ´ 'kugel, lot, bleilot' < kasks lôt Kettunen 1938: 189; lv lēḑ, lēţ 'kuul, lood / lode, svērtenis' LELS 2012: 164, 166; lv luot 'lood / lote' LELS 2012: 178
• Vt loodima

loodima, loodin 'rõhtsihti määrama; meresügavust mõõtma' < asks loden 'id.', ee lood

• Esmamaining: Marahwa Kalender 1824
• Murded: `loodima 'loodivihiga kaaluma' Vll Hää Plt; `lu̬u̬tma Nõo; `loodima 'rõhtsihti määrama; veesügavust määrama' S L Juu Plt; `luodima R KPõ Iis; `lu̬u̬t´ma Trv T V(-mõ Krl); `lu̬u̬t´me M EMS V: 396
• Eesti leksikonid: Marahwa Kalender 1824: 23 seäl lotis (nivellirte) issi kõhhe maad ärra; Wiedemann 1869: 586 lōtima, -din 'sondiren, lothen, nivelliren'; ÕS 1980: 379 loodima 'kontrollima, kas on loodis; maapinna punktide kõrgust kindlaks määrama; mere sügavust mõõtma'; Tuksam 1939: 646 loten 'arh loodima; mer sügavust mõõtma'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben loden 'löthen; mit dem Senkblei, dem Lothe, untersuchen (ob es lothrecht ist)'; MND HW II: 1 lö̂den (loeden, loiden) '(urspr. mit Blei) löten, Metallteile durch flüssiges Metall verbinden; mit dem Lotblei nachmessen'
• Käsitlused: < kasks loden 'sondieren, lothen, nivellieren' GMust 1948: 65, 82; < ee lood EEW 1982: 1356; < asks loden 'loodima' EES 2012: 248
• Muud keeled: rts loda [1728] 'mer loodima, piltl sondeerima' RES 2004: 560; lt luõdêt 'löten' < kasks lōden 'löten' Sehwers 1953: 74
• Sugulaskeeled: sm luodata 'mitata veden syvyys (käsiluodilla, kone- tai kaikuluotaimella)' NS III 1978: 247; lv lùo̯də̑ 'löten' < kasks loden Kettunen 1938: 207; lv lēḑtõ 'loodida / līmeņot' LELS 2012: 164
• Vt lood

lühter, lühtri 'küünlajalg, -hoidja' < kasks lüchter(e) 'id.'

• Esmamaining: Stahl 1637
• Vana kirjakeel: Stahl 1637: 86 lüchter : lüchtri∫t 'leuchter'; Gutslaff 1647-1657: 225 ütte lüchterj pähle; Göseken 1660: 91 Lüchter/ i 'Leuchter'; Göseken 1660: 279 lüchter 'leuchter'; Hornung 1693: 59 Lühter : Lühtri : Lühtrid / Acc. pl. Lühtriid 'ein Leuchter'; Vestring 1720-1730: 125 Lühter, -tri 'Der Leuchter'; Helle 1732: 134 lühter 'der Leuchter'; Hupel 1780: 210 lühter, -tri od. -tre r., d. 'der Leuchter'; Hupel 1818: 125, 130 löhter, -tri d. 'Leuchter'; lühter, -tri od. -tre r. d. 'Leuchter'; Lunin 1853: 92, 96 löhter, -tri d. 'подсвѣчникъ'; lühter, -tri r. d. 'подсвѣчникъ'
• Murded: `lühter : `lühtri (-e) 'küünlajalg' R eP M TLä; `lühtri (`lühtre) San V(`luhtõr Lei) EMS V: 797
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 617 lühter : lühtri, lühtre 'Leuchter'; ÕS 1980: 393 lühter; Tuksam 1939: 633 Leuchter 'valgusti, valgusallikas'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben luchter 'Leuchter'; MND HW II: 1 lüchter(e) (lochter), lichter 'Leuchter, Lichthalter, Gestell für Lichtkörper, aus Holz oder Metall'
• Käsitlused: < kasks luchter 'Leuchter' Ariste 1963: 96; Liin 1964: 53; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 85; Raag 1987: 324; < kasks lûchter, luchter 'Leuchter' EEW 1982: 1460; < asks luchter 'küünlajalg, lühter' EES 2012: 266; EKS 2019
• Muud keeled: lt lukturis [1638 Luckters] 'Leuchter' < kasks luchter Sehwers 1918: 33, 91, 153; lukturis, likteris 'Leuchter' < asks lüchter 'Leuchter' ~ kasks luchter 'Leuchter' Sehwers 1953: 72, 73; lukturis, lukteris 'Leuchter' < kasks lüchter(e) Jordan 1995: 76
• Sugulaskeeled: lvS lückter [1769] 'Leuchter' SLW 2009: 116; lv luk̆tàr, luk̄tə̑r 'laterne, leuchter' < kasks luchter Kettunen 1938: 206; luktār 'latern, lühter / laterna, lukturis' LELS 2012: 177; vdj l´ustra, l´ustõri, kl´ustõri 'kroonlühter / люстра' VKS: 647

maaler, maalri 'maalikunstnik; värvija' < kasks maler 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 199 nedt Malerit; Stahl 1637: 88 Mahler 'Maler'; Helle 1732: 322 maalmeistar 'der Mahler'; Hupel 1780: 211 maalmeister, -tri r. d.; maalmeistri d. 'der Mahler'; Lunin 1853: 98 maalmeister, -tri r. d. 'живописецъ'
• Murded: `maalder : `maaldri R(`maander Vai); `maaler : `maalri (-oa-) Jäm Khk Vll Pä Trm Kod Lai VlPõ M Puh San V(`maalõr Har Plv Vas); `maalder : `maaldri (-oa-, -ua-) Pöi Lä KPõ Iis EMS V: 834
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 642 māler : māl´ri, māl´dri 'Maler'; mālder : māl´dri '= māler'; ÕS 1980: 396 maaler; Tuksam 1939: 655 Maler 'maalija, maalikunstnik; maaler (Stubenmaler)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 maler, mêler 'Maler'; Schiller-Lübben maler, meler 'Maler, pictor'; MND HW II: 1 mâler(e), mâlre, mêler(e) 'Maler, Bildmaler, bildender Künstler, Zeichner, zugleich handwerklicher Maler, Anstreicher'
• Käsitlused: < kasks maler 'Maler, pictor' Ariste 1963: 96; < kasks maler, meler Liin 1964: 60; < sks Maler ~ kasks maler EEW 1982: 1470; < kasks malen Raun 1982: 86; < asks maler 'maalija, maalikunstnik; maaler' EES 2012: 268
• Muud keeled: rts målare [u 1420; 1536] 'maaler; maalija, maalikunstnik' RES 2004: 640; lt mãlderis 'Maler' < kasks māler Sehwers 1918: 53, 153; ME: II: 581; Sehwers 1953: 77
• Sugulaskeeled: sm maalari [1642] 'Maler' < vrts malare 'maalari, maalaaja' [‹ kasks maler] SSA 2: 134; lv mō̬ldə̑r 'anstreicher, maler' < kasks maler Kettunen 1938: 229; lv kuņštmǭļṭiji 'maalija / gleznotājs' LELS 2012: 146; lv mǭldõr, mǭļţiji 'maaler / krāsotājs'; mǭļkuņštnikā, mǭļţiji 'maalikunstnik / gleznotājs' LELS 2012: 192; vdj mal´ari 'maaler / маляр' VKS: 698
• Vt maalima

mantel, mantli 'ülekuub, palitu' < kasks mantel 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 205 Kuÿ meÿe hend .. tæma Armuliko Mantele alla petame; Müller 1600/2007: 618 kuÿ sina nüith se Ristikuwe, echk se Ristimantle kañat (20.09.1605); Rossihnius 1632: 207 Heita omma Mantli hennesse pähle; Stahl HHb III 1638: 635 needt Mantlit 'die Mäntel'; Gutslaff 1648: 226 Kûb; Mantel 'Mantel'; Göseken 1660: 91 mantli 'Mantel'; Göseken 1660: 334, 288 weema kuub 'Regen-Mantel'; weema mantel 'Regen Mantel'; VT 1686 sis tömbsiwa nemmä sedda Mantlit telt erra; Piibel 1739 wotsid nemmad se mantli temma seljast ärra; Hupel 1818: 133, 137 mäntel, -tli d. 'der Mantel'; mantel, -tli r. d.; mantli d. 'der Mantel'; Lunin 1853: 99, 102 mäntel, -tli d. 'шинель, плащь'; mantel, -tli r. d. 'шинель, плащь'
• Murded: `mantel : `mantli (-le) 'lai üleriie' R S sporL Ha Koe ViK I VlPõ Puh; `mantelkuub Vll Phl EMS V: 946; `mäntel : `mäntli (-le) 'mantel' Saa Hls TLä Kam San V EMS VI: 337
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 631 mantel : mańtli 'Mantel'; ÕS 1980: 406 mantel; Tuksam 1939: 658 Mantel 'mantel; (von Soldaten) sinel'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mantel 'Mantel; die äussere Bekleidung eines Gebäudes; Verkleidung eines Gebäudes'; MND HW II: 1 mantel (mandel), Pl. mantel(e), mentele 'Mantel, weites Bekleidungsstück zum Überhängen'
• Käsitlused: < kasks mantel 'Mantel' Ariste 1963: 96-97; Liin 1964: 57; Raun 1982: 87; Raag 1987: 324; < sks Mantel EEW 1982: 1501; SSA 2: 148; < asks mantel 'mantel' EES 2012: 276; EKS 2019
• Muud keeled: rts mantel [13. saj] 'keep, mantel' RES 2004: 595; lt meñtelis 'Mantel' < asks mentel Sehwers 1918: 153; Sehwers 1953: 79; mantels 'Mantel' < kasks mantel Sehwers 1953: 76; Jordan 1995: 77
• Sugulaskeeled: sm mantteli [1690] 'päälystakki; leveähihainen röijy; vaippa; patja; rekipeite / Umhang, Mantel (der Männer); Frauenjacke; Polster; Schlittendecke' < vrts mantel, mantol SSA 2: 148; lv man̄t̆tə̑l 'mantel' Kettunen 1938: 216; lv mantõl 'palitu, mantel / mētelis' LELS 2012: 183

matt, mati 'õõnesmõõt (pool külimittu)' < kasks mat, matte 'id.'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 294 matte hühd 'metzen Korn'; Hornung 1693: 33 Mat : Matti / Acc. pl. Matta 'eine kleine Kornmaass: eine Matte'; Virginius 1687-1690 Se Jahho ei pea mitte Matti seest ärrasöödama; Vestring 1720-1730: 134 Mat 'Die Metze (Reval)'; Helle 1732: 138 mat 'die Metze, Matte'; Hupel 1780: 215 mat, -ti r. 'die Metze, Matte'; Hupel 1818: 138 mat, -ti r. d. 'Metze; lf. Matte'; Lunin 1853: 103 mat, -ti r. d. 'циновка, рогожа'
• Murded: matt : matti 'puunõu; mahumõõt' RId; matt : madi Kuu; mat´t : mati (-t´-) Sa Muh L KPõ Trm Kod Äks VlPõ eL EMS V: 992
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 637 mat´t´ : mati 'Metze, halbes Külmit'; EÕS 1925: 481 matt 'õõnesmõõt (Metze)'; ÕS 1980: 411 matt 'endisaegne õõnesmõõt; mativili'; Tuksam 1939: 673 Metze '(Maß) matt'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben matte, mette, mat 'Metze, das Maß Getreide, welches der Müller für das Mahlen erhält (auch auf andere Abgaben übertragen)'; MND HW II: 1 matte, mette, ○mat 'Metze, Trockenmaß bes. für Getreide, normalerweise 1/16 schēpel; Maßgefäß zum Abmessen; vorgeschriebenes Hohlmaß für Abgaben, insbes. das Maß für die Mahlabgabe'
• Käsitlused: < kasks mat(te) Ariste 1937: 135; Liin 1964: 48; Raun 1982: 90; < kasks matte Viires 1960: 128; EEW 1982: 1517; < asks mat(te) 'viljamõõt (jahvatamise tasuks)' EES 2012: 278; < asks matte, mette 'matt' EKS 2019
• Muud keeled: lt mats 'Metze' < kasks mat, matte Sehwers 1918: 40, 153; mats 'Metze' < asks matte 'die Mahlmetze, welche der Müller für das Mahlen des Kornes nimmt' Sehwers 1953: 77; mats 'Metze in der Mühle' < kasks matte Jordan 1995: 77
• Sugulaskeeled: sm matto, mattu [1874] 'niinisäkki (jauhomatto) / bastener Mehlsack'; krj matto 'viljan mitta, n. 9 puutaa' < nrts matta 'matto' [‹ kasks matte] SSA 2: 155; lv mat̄, maš̄ 'mahlkorn, metze' < kasks matte Kettunen 1938: 217

meister, meistri 'kõrgeima kvalifikatsiooniga käsitööline; asjatundja, oskaja' < kasks mêster, meister 'id.'

• Esmamaining: Ametivanne 1535
• Vana kirjakeel: Ametivanne 1535; EKVTS 1997: 61, 125 Mester Saxa ordenß lifflandi maell; Müller 1600-1606: 209-210 oma Arma Issanda ninck Meistre kz; Rossihnius 1632: 213 wihket se ruwa|meistri kette; Stahl HHb II 1637: 48 eth ep meije muidt mei∫trit otzime 'das wir nicht Mei∫ter ∫uchen mehr'; Gutslaff 1647-1657: 270 Ei peate teye hendast Meistris laskma Kutzma; Göseken 1660: 91, 292 meister/ i 'Meister'; Göseken 1660: 125, 391 Puuseppa Meister 'Bawmeister'; Tallmester 'stallmeister'; Hupel 1766: 118 siis piddi temma kül omma tööd .. weel parreminne moistma, kui üks saksa meister; Hupel 1780: 215 meister, -tri r. d. 'der Meister'; Hupel 1818: 139 meister, -tri, -tre r. d. 'der Meister'; Lunin 1853: 104 meister, -tri r. d. 'мастеръ, хозяйнъ'
• Murded: `meister : `meistri (-re) R sporeP M T; `meistri (-re) V EMS VI: 10; `möister : `möistri Jäm Khk Mus Kaa Pha EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 656 meister : meiśtri (meistre) 'Meister'; ÕS 1980: 414 meister; Tuksam 1939: 668 Meister 'meister'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 mêster, meister 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher (erst später jeder Handwerksmeister)'; Schiller-Lübben mester, meister ''Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher; ehrenvoller Titel für Gelehrte, besonders Ärzte'; MND HW II: 1 meyster (maister), mê(i)ster, mester 'Magister als akademischer Grad; Gelehrter, Weisheitslehrer, Philosoph; hochgestellte Persönlichkeit, Herr, Oberster, Befehlshaber; Herr, Eigentümer, spez. eines Schiffes; Vorsteher einer Vereinigung, insbes. einer Gilde oder Zunft, überh. Handwerksmeister'
• Käsitlused: < kasks mester, meister Ariste 1963: 97; Liin 1964: 50; < kasks meister Raun 1982: 91; < asks meister, mester 'meister; isand; õpetatud inimene' EES 2012: 280; EKS 2019
• Muud keeled: rts mästare [13. saj] 'aj meister (omaaegses tsunftisüsteemis); meister, asjatundja, maestro' RES 2004: 645; lt meĩsteris 'Meister' Sehwers 1918: 92; Sehwers 1953: 78; † mestri 'Ordensmeister in Livland' < kasks mester 'Meister, jeder Vorsteher, Herr, Aufseher' Sehwers 1918: 154; meisteris 'Meister, Handwerksmeister' < kasks meyster Jordan 1995: 78
• Sugulaskeeled: sm mestari [Agr] 'mestari, opettaja / Meister, Lehrer' < rts mästare [‹ kasks meister, mēster]; krj mestari 'etevä; mestari, taituri' < sm SSA 2: 162; lvS meister 'Meister' [lat´tmeister ’Hutmacher’] SLW 2009: 120; lv mēstar, mēstaŕ 'meister' < sks Kettunen 1938: 220; lv mēstar 'meister / meistars' LELS 2012: 187; vdj maasteri, meisteri 'meister / мастер' VKS: 687, 716; is maasteri 'meister' Laanest 1997: 112

mold, molli '(lühike) küna' < kasks molde, molle 'id.'

• Esmamaining: Gutslaff 1648
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Moldi 'Molde'; Göseken 1660: 92, 299 molli 'Mulde'; üx moll 'molde'; Hornung 1693: 39 Mold : Molli : Moldi / Acc. pl. Moldisid 'ein kleiner Kübel'; Vestring 1720-1730: 140 Mold, -di 'Die Molde'; Helle 1732: 140, 322 mold 'die Molle'; Helle 1732: 353 Sigga lähhäb, mold (künna) jääb ikka 'geh du nur hin, ich will doch wol wieder Volck kriegen'; Hupel 1780: 218 mold : molli r. d. 'Molle, Mulde'; Lunin 1853: 107 mold, -i od. molli r. d. 'корыто, лотокъ'
• Murded: mold : `molli '(lühike) küna' R; mold (moll) : molli Hi; mol´d (mol´l) : molli Sa Muh; mol´d (mol´l) : mol´li L K I Trv T V EMS VI: 111
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 675 mol´d : mol´l´i 'Mulde'; Wiedemann 1893: 610 mol´d : mol´l´i (moll) 'Mulde'; moll : molli (D) '= mol´d'; EÕS 1925: 516 mold 'lühem, vähem küna, haril sigade söötmiseks (Mulde)'; moll '= mold'; ÕS 1980: 427 mold 'küna'; Tuksam 1939: 691 Mulde 'mold; leivaküna; tõrs, toober'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben molde, molle 'Mulde, länglich ausgehöhltes, hölzernes Gefäss'; MND HW II: 1 molde, mōlde (moulde), molle 'Mulde, größeres längliches flaches Holzgefäß, meist ausgehauen, auch gebunden (vorzüglich für Fisch, auch andere Lebensmittel oder Baumaterial)'
• Käsitlused: < kasks molde, molle Viires 1960: 87; Liin 1964: 54; < kasks molde EEW 1982: 1547; Raun 1982: 92; SSA 2: 171; < asks molde, molle 'küna, mold, pikergune puunõu' EES 2012: 283; EKS 2019
• Muud keeled: lt mul̃da [1638 Mullda] 'Mulde' Sehwers 1918: 92, 154; mul̃da 'Brottrog, Mulde' Sehwers 1953: 80
• Sugulaskeeled: sm molti (murt.) 'suolan hienonnusastia, kalanperkausastia, sian kaukalo / Holzgefäß zum Zerstoßen von Salz, Gefäß zum Ausnehmen von Fischen, Futtertrog' < ee mold SSA 2: 171; lvS moll (1828) 'Trog' SLW 2009: 123; lv moĺ̄ᴅ 'mulde, trog' < kasks molde Kettunen 1938: 232; lv mȯļd 'mold / sile, mulda' LELS 2012: 194; vdj molti, moldi 'pohemold / ночовка' VKS: 739

munster, munstri 'muster' < kasks munster 'muster; tegumood'

• Esmamaining: Göseken 1660
• Vana kirjakeel: Göseken 1660: 326 Munster 'Probe / Muster Kunst'; Piibel 1739 selle altari kuio ja temma munstri; Lithander 1781: 504 Leika siis sest wäljarullitud taignast keiksuggusi lillikessi ehk muud Munstrid wälja; Hupel 1818: 145 munster, -tri r. d. 'Muster, Ritz, Beschreibung, Abzeichnung'; Lunin 1853: 109, 111 munster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ; смотръ'; muuster, -tri r. d. 'примѣръ; образецъ'
• Murded: `muntser : `muntsri 'lõige, šabloon' Lüg Muh Vig Han; `muntser : `muntsre Tor K; `munster : `munstri (`mü-) Kuu Jõh Vai; `munstri Krl; `munsser Hää; `müntser Krk EMS VI: 187
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 695 munster : munstri, munstre 'Muster, Schablone, Riss, Kleiderschnitt, Vorbild'; Salem 1890: 212 munster : munstri 'образецъ, модель'; Tuksam 1939: 695 Muster 'muster; näidis, eeskuju; fassong, mood'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munster 'Muster; Schnitt und Farbe der Kleidung; Zierrat (z.B. am Geschirr der Frachtpferde)'; Schiller-Lübben munster 'Muster (so noch jetzt üblich); Muster, Zierrath, wie es noch jetzt die Frachtpferde am Geschirr haben'; MND HW II: 1 munster, muster 'Probestück, Muster, Vorlage; Metallplättchen als Schmuck am Pferdegeschirr'
• Käsitlused: < kasks munster Liin 1964: 65; Haak 1976: 85; EEW 1982: 1572
• Muud keeled: rts mönster [1550] 'muster; eeskuju, mudel' RES 2004: 647; lt mul̃sturs, muñsturs 'Muster' < kasks mulster, munster Sehwers 1918: 154; lt munsturis, muñsturs 'das Muster' ME: II: 667; munsturis, muñsturs 'Munsterung, Muster, Modell' < asks munster 'Modell, Muster' Sehwers 1953: 81
• Sugulaskeeled: sm mynsteri, mynstäri [1637] 'suutarin, räätälin ja ompelijan leikkuukaava / Schnittmuster, Schuhmuster' < nrts mönster 'kaava, malli, esikuva' [‹ kasks munster] SSA 2: 188; lv mun̄stie̯r 'militärische übung' Kettunen 1938: 234
• Vrd muster

märter, märtri 'usukannataja' < kasks merteler 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 222 sæl omat olnuth ned Mertlerit; Stahl HHb II 1637: 88 Sünd kihtap nende Martereride auwus hulck 'Dich Lobet die ehrliche schar der Martyrer'; Göseken 1660: 91, 289 martler 'Martyrer'; Marterer 'Martyrer'; Hupel 1818: 137 märter, -tri r. selt. 'Märtyrer'; Lunin 1853: 102 märter, -tri r. d. 'мученикъ'
• Murded: `marter : `martri VNg; matter : `matre Plt; `matri Har; `märter : `märtri Han; `märtri (-re) Rõu Plv EKI MK
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1893: 590 märtir, -i 'Märtyrer'; ÕS 1980: 442 märter 'usukannataja; oma veendumuste pärast kannataja'; Tuksam 1939: 660 Martyrer 'märter, veretunnistaja'
• Saksa leksikonid: MND HW II: 1 marteler, -êr(e), mertel-, *martirer 'christlicher Martyrer, die Passion Christi'
• Käsitlused: < kasks martelere, marterer 'Märtyrer' Ariste 1963; < sks Märtyrer EEW 1982: 1622; < asks martelere, mertelere 'märter' EES 2012: 296
• Muud keeled: rts martyr [14. saj] 'märter' RES 2004: 598
• Sugulaskeeled: sm marttyyri [Agr martyr] 'Märtyrer' < vurts martyr SSA 2: 152

münt, mündi 'rohttaim (Mentha)' < kasks minte 'id.'

• Esmamaining: VT 1686
• Vana kirjakeel: VT 1686 münt; Vestring 1720-1730: 141, 207 Münt, -di 'Die Krause Müntze'; Helle 1732: 141, 295 münt 'die Krausemünze'; müntid 'Krausemünze'; Piibel 1739 teie kümnest maksate müntist ja tillist ja köömnist; Hupel 1766: 135 Ehk keeta müntid ma-winaga; Hupel 1780: 219 münt, -i r.; münti d. 'Krausemünze'; Lithander 1781: 677 Münti wiin 'Krausemünz-Brandwein'; Lenz 1796: 19 Sell ajal woip ka Buksboomi, Lawendli, Isoppi, Melissi, Münti, Salwei, nink töisi hä haiswa rohto .. istutada; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Krausemünze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'мята'
• Murded: mińt (mint, ment) 'münt (taim)' S; münt : `mündi RId(`münti Vai); müńt : müńdi (-n-) sporL sporKPõ I VlPõ M EMS VI: 83, 404
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : pl. müńdid 'Minze'; Wiedemann 1893: 638 müńt : pl. müńdid (meńt) 'Minze'; ÕS 1980: 444 münt 'rohttaim (Mentha)'; Tuksam 1939: 677 Minze 'münt (taim)'
• Saksa leksikonid: Schiller-Lübben minte 'die Pflanze Münze, kruse mynte, menta'; MND HW II: 1 minte 'gemeinsamer Name verschiedener Minzenarten, meist Mentha arvensis (Ackerminze, als Arznei- und Gewürzpflanze)'
• Käsitlused: < kasks minte 'Minze' Liin 1964: 62; EEW 1982: 1638; Raag 1987: 325; < kasks mynte Raun 1982: 99; < asks minte 'münt' EES 2012: 300; EKS 2019
• Muud keeled: rts mynta [15. saj] 'bot münt' RES 2004: 638
• Sugulaskeeled: sm minttu, myntti [Agr] 'Mentha (kasvi) / Minze' < vrts mynta [‹ asks münte, minte] SSA 2: 167
• Vt kruuse|mint, pipar|münt

münt, mündi 'metallraha' < asks münte 'id.'

• Esmamaining: Hupel 1818
• Vana kirjakeel: Gutslaff 1648: 227 Rahha johataja 'Münzmeister'; Hupel 1818: 144 münt, -i od. -di r. d. 'Münze'; Lunin 1853: 109 münt, -i r. d. 'монета'
• Murded: münt : `mündi 'metallraha' Jõe; müńt : mündi Khk Kad Ksi EMS VI: 404; rahamünt 'raha, rahakopikas' Jõe Kad Saareste III: 485
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 705 müńt : müńdi 'Müntze, Geld, Gepräge'; ÕS 1980: 444 münt 'metallraha'; Tuksam 1939: 693 Münze 'münt, (metall)raha(tükk)'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 munte, monte 'Münze; gemünztes Geld; Kleingeld; das einzelne Münzstück'; Schiller-Lübben munte, monte 'Münze; das einzelne Münzstück'; MND HW II: 1 münte, seltener mönte 'Münze, Geldstück; Geld, Währung; Münzrecht'
• Käsitlused: < asks Ariste 1933a: 11; < kasks munte 'Münze' EEW 1982: 1638; Raun 1982: 99; < asks munte, monte 'rahapaja; metallraha' EES 2012: 300; EKS 2019
• Muud keeled: rts mynt [13. saj] 'münt, metallraha' RES 2004: 638
• Sugulaskeeled: sm myntti [Agr] 'raha, kolikko; lyönnistä tullut merkki, jälki, naarmu; rahapaja / Münze; Hiebwunde, Delle, Kratzer; Münzsrätte'; krj myntti 'raha' < vrts mynt 'kolikko' SSA 2: 188; lv min̄`t 'Münzerei' < vrd kasks munte, rts mynt 'Münze'; lv min̄t̆tə̑ 'münzen' Kettunen 1938: 224; vdj müntti 'münt / монета' VKS: 781

müür, müüri '(kivi)sein' < kasks mü̂r(e) 'id.'

• Esmamaining: Müller 1600-1606
• Vana kirjakeel: Müller 1600-1606: 224 kuÿ üx kindel Mühr; Rossihnius 1632: 229 lebbi se mühri; Stahl 1637: 90 mühr : mühri∫t 'Maur'; Stahl HHb II 1637: 69 Jerus∫alem̃i mührit / ∫ahwat jelle∫ ülle∫ehhitut 'Jerusalem die Mawren werden wider erbawen'; Gutslaff 1648: 226 Müri 'Mawr'; Göseken 1660: 91, 391 mühr/ i 'Maur'; Lihna Mühr 'stadtmaur'; Hornung 1693: 24 Müür 'eine Maur'; Vestring 1720-1730: 142 Müür, -ri 'Die Mauer'; Helle 1732: 141 müür 'die Mauer'; Helle 1732: 308 kloostri müri tagga 'hinter der Kloster-Mauer'; Hupel 1780: 219 müür, -i r. d. 'die Mauer'; Lunin 1853: 109 müür, -i r. d. 'стѣна, очагъ'
• Murded: müür : `müüri R(`müüri Vai); müür : müüri Rei Iis Trm SJn M(-ŕ); müür : müürü Khn San V(-ŕ); müir : müiri Sa Muh L TLä; müir : müüri (müiri) K Kod EMS VI: 426
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 709 mǖŕ : mǖri 'Mauer'; ÕS 1980: 445 müür; Tuksam 1939: 664 Mauer 'müür, kivisein'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888; Schiller-Lübben mure 'Mauer'; MND HW II: 1 mûre, mü̂re (muere, muyre), mûr, mü̂r (muer) 'Mauer, steinerne Abgrenzung; Hausmauer, Außenwand des Hauses'
• Käsitlused: < kasks mure Ariste 1963: 97; Liin 1964: 52; Ariste 1972: 96; Raun 1982: 99; < kasks mûre, mûr EEW 1982: 1645; < asks mure 'müür' EES 2012: 302; EKS 2019
• Muud keeled: rts mur [1320-1350] 'müür' RES 2004: 635; lt mũris [1587 to Mure] 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1918: 76, 80, 154; mũris, mũrs 'Mauer' < kasks mūre Sehwers 1953: 82
• Sugulaskeeled: sm muuri [Agr] 'tiili-, tai kivirakennelma; tulisija; (navetan) muuripata / Mauer; Feuerstätte; (im Stall) eingemauerter großer Kessel' < vrts mur 'muuri, muurikivi' SSA 2: 186; lvS mǖrnika 'Maurer'; lv mīrnik̆kà [lt mūrnieks] SLW 2009: 127; lv mīr (mǖr) 'mauer' < kasks mure Kettunen 1938: 226; Raag 1987: 328; lv mīr 'müür / mūris' LELS 2012: 190; vdj müüri, müürü 'müür / каменная стена' VKS: 782
• Vt müürima

niimeister, niimeistri 'liimeister' < asks snīdemest 'lõikeriist' [Murdeis esineva liimeister laenuallikaks on läti slĩmests (‹ asks snīdemest).]

• Esmamaining: Hupel 1780
• Vana kirjakeel: Hupel 1780: 205 limeister, -tri d. 'das Schneidemesser'; Hupel 1818: 122 limeister, -tri d. 'Schnitz- od. Schneidemesser'; Lunin 1853: 90 limeister, -tri d. 'рѣзецъ'
• Murded: `niimeister : `niimeistri 'liimeister' Jõh Vai Sa Mär Kse Ha JJn Koe; `niinmeister : `niinmeistri (niim-) Kuu Lüg Jõh Khk Vll Muh Hi Mar Ris ViK Iis Sim Trm Plt; `niilmeister (`niir-) Trm; `niimest, -i Kuu EMS VI: 552
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 742, 564 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; Wiedemann 1893: 673 nīmeister, -tri; nīnmeister, -tri '= līmeister'; līmeister, -tri (lībmeister, līmis-raud, nīmeister, wōl´meister, wīl´meister, nīnmeister) 'Schneidemesser (mit zwei Handgriffen und der Schneide in der Mitte)'; ÕS 1980: 370 [niimeister vt] liimeister 'kahe pidemega lõikeriist'; Tuksam 1939: 862 Schneidemesser 'lõikenuga'
• Saksa leksikonid: MND HW III snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät spez. des Schusters und des Stellmachers; Messer zum Häckselschneiden'
• Käsitlused: < kasks snīd(e)mest 'Schneidemesser' Viires 1960: 47; < kasks snidemesser 'Schneidemesser' EEW 1982: 1693; < asks snīdemest 'lõikeriist' EES 2012: 240; EKS 2019
• Muud keeled: lt slĩmests, slĩmeste 'das Schneidemesser des Böttchers' < kasks snīdemest 'Schneidemesser' Sehwers 1953: 111; lt slīmests, slīmeists, slīmēsts 'Schneidemesser des Böttchers' < kasks snîdemest 'Messer als Arbeitsgerät, speziell des Schusters und des Stellmachers' Jordan 1995: 90
• Sugulaskeeled: sm niimestin '(kaksivartinen) leikkuuveitsi / Messer (mit zwei Griffen und der Schneide in der Mitte)' < ee nii(n)meister [‹ kasks snidemesser 'leikkuuveitsi'] SSA 2: 218; lv nīn-meì̯st (slīmə̑st, slī-mēstêz, slī-meì̯stə̑r) 'schnitzmesser, schneidzeug des böttchers' < kasks snīd(e)mest Kettunen 1938: 249, 374

pant, pandi 'tagatis(vara)' < kasks pant 'id.'

• Esmamaining: Stahl HHb I 1632
• Vana kirjakeel: Stahl HHb I 1632: Fij kumb temma ∫e Sacramenti ∫ees münnul pantix andnut on 'im Sacrament mir zum pfande gegeben'; Stahl 1637: 96 Pant : [pant]i∫t 'Pfand'; Gutslaff 1648: 230 kichlas 'Pfand (pignus)'; Göseken 1660: 92, 320 pant, -i 'Pfandt'; Hornung 1693: 28 Pant : Pandi : Acc. pl. Panta 'ein Pfand'; Vestring 1720-1730: 172 Pant, -di 'Das Pfant'; Helle 1732: 154 pant 'das Pfand'; Piibel 1739 ta piddi se panti selle naese käest wötma; Hupel 1780: 236 pant, -ndi r. d. 'Pfand'; Hupel 1818: 173 pant, -i od. pandi r. d. 'Pfand'; Lunin 1853: 134 pant, -i ~ pandi r. d. 'закладъ, залогъ'
• Murded: pant : `pandi Kuu Lüg; `panti : `pandi VNg Vai; pańt (-n-) : pandi (-ń-) S L Ris JMd Koe VJg I Plt KJn M Puh San V EMS VII: 187
• Eesti leksikonid: Wiedemann 1869: 844 pańt : pańdi 'Pfand, Hypothek; Geisel'; ÕS 1980: 491 pant; Tuksam 1939: 750 Pfand 'pant'
• Saksa leksikonid: Lübben 1888 pant 'Pfand'; pant-brêf 'Verpfändungsurkunde'; Schiller-Lübben pant 'Pfand'; MND HW II: 2 pant 'Pfand (als Sicherheit für Darlehen)'
• Käsitlused: < kasks pant 'Pfand' Ariste 1963: 99; Liin 1964: 48; EEW 1982: 1929; Raun 1982: 116; Raag 1987: 324; < asks pant 'pant' EES 2012: 352; EKS 2019
• Muud keeled: rts pant [14. saj] 'pant; käsipant; taara' RES 2004: 749
• Sugulaskeeled: sm pantti [Agr] 'vakuus / Pfand' < vurts pant 'pantti' [‹ kasks pant]; is pantti; krj pantti; vdj pantti < sm pantti SSA 2: 310; SKES: 487; sm pantti 'Pfand' < asks pand, pant ~ rts pant Bentlin 2008: 153; vdj pantti 'pant / заклад' VKS: 879
• Vt pantima